Bir kezderi toqyraugha úshyraghan toqyma-tigin ónerkәsibi ayaqqa túra bastaghan sekildi. Kiyim tandauda óz elimizde tigilgenderin izdey bastadyq. Jenil ónerkәsipti damytu, әsirese ontýstik ónirde belsendi qolgha alynuda. Oghan alghysharttar da joq emes. Shymkentte maqta óndep, mata-jip shygharatyn kәsiporyndar júmys isteude. Al, Aqsukent eldi mekenindegi  «Altyn adam» tigin fabrikasynyng ónimderi býginde elimizge keninen tanylyp ýlgerdi. Fabrikanyng ónimderi turaly әr jaqtan «tigisi jatyq», «matasy júmsaq», «sapasy shetelden kelip jatqan kostum-shalbardan kem emes» degen maqtau, jyly sózderdi esty bastadyq. Jaqynda fabrikanyng tynys-tirshiligimen tanysu maqsatynda Aqsukentke arnayy barghan edik. Kәsiporyn basshysynyng orynbasary Baljan Halmúratova әngimesin әriden bastady.

– Bir tanysym Ózbekstannan kostum-shalbar әkelip satatyn. Sol oy tastady. Zerttep qarasam, bazarlar men sauda ortalyqtarynda «týrik kostumi» dep satylyp jatqandardyng barlyghy Ózbekstannan әkelinedi eken. Olardyn

kәsiporyndaryna birneshe ret baryp, osy isting qyr-syryna qanygha týstim. Namangan oblysynyn  ózinde tek kostum tigetin 24 zauyt júmys istep túr. Onyng 20-synyng shygharyp jatqan ónimi bizding Shymkentke keledi. Sosyn basqa qalalargha taralady. Oilana kele, ózimizde de osynday tigin fabrikasyn ashyp, otandyq kiyim óndirisin qolgha almaq bolyp sheshtim, – deydi ol.

Naqty sheshim qabyldaghan kәsipker biznes jobasyn jasap iske kirisken. «Damu» baghdarlamasy boyynsha 110 million tenge nesiyege qol jetkizip, Týrkiyadan arnayy qúral-jabdyqtar aldyrtady.

– Qolymyzgha memleket bólgen qarjy tiygende dollar baghamy 150 tengeden 180 tengege sharyqtap ketti. Sheginerge jol joq. Bar aqshamyzdy osy iske qúidyq. Songhy ýlgidegi qondyrghylar men tehnikalardy satyp aldyq. Ókinishtisi sol, klassikalyq ýlgidegi kiyimder tigetin tiginshiler tapshy. Búl olqylyqtyng ornyn toltyru ýshin shetelden mamandar aldyryp, qyzmetkerlerdi oqytugha kiristik. Sóitip, 2013 jyldyng nauryz aiynda tigin fabrikasy óz júmysyn bastady, – deydi  Baljan Orazalyqyzy.

Býginde 200-ge juyq adam enbek etetin tigin fabrikasynda kýnine 500 kostum-shalbar tigiledi. Otandyq kostumderge lauazymdy qyzmettegiler de qyzygha bastady. Oblys әkimi Beybit Atamqúlov Sayramgha barghan saparynda arnayy baryp,  «Altyn adam» markaly kostumin satyp alghan bolatyn. Kóp úzamay Qaraghandy oblysynyng әkimi Núrmúhambet Ábdibekovting de garderoby osy kostummen tolyqty. Búdan bólek investisiyalar jәne damu ministri Áset IYsekeshev, auylsharuashylyghy ministri  Asyljan Mamytbekov, Ortalyq saylau komissiyasynyng tóraghasy Quandyq Túrghanqúlov jәne QR Parlamentining birneshe deputaty býginde osy fabrikanyng kostumderin kiyip jýr. Degenmen...

Kórshi elden tasityndar kóp

Eki jyldan asa uaqyt naryqqa shyqqan «Altyn adamnyn» kostumderin býginde elimizding әr týkpirinen tabugha bolady. Ózge elding tauarlarymen bәsekege týsuge de qauqarly.

– Bizben bәsekeles bolatyn tek Ózbekstannyng kәsiporyndary ghana. Ol jaqtan kelip jatqan ónimderding baghasy aitarlyqtay tómen. Óitkeni, olardyng jenil ónerkәsip salasynda salyq az. Sonday-aq, ol jaqtan tasityn kәsipkerler shekaradan asyrghanda qújatyna «mata әkelip jatyrmyz» dep kórsetedi. Matagha salyq tómen ghoy. Al shyntuaytyna kelgende elimizge kýnige on myng dana kostum kirip jatyr. Osyny tiyisti oryndargha aityp, hat jazyp jatyrmyz. Saudagerlerding Ózbekstannan kostum-shalbar әkelgenine qarsy emespin. Tek barlyq әreketterin zandy týrde rastasa eken. Sonda baghadan útylmas edik. Ózge eldin  tauaryn әkep, ózimiz shygharyp jatyrmyz dep satyp jatqandar da bar. Al mening ar-úyatym jibermeydi. Osy salany damytyp, ayaghynan túrghyzu ýshin adal enbek etemin – deydi B.Halmúratova.

Kәsipker óz isin damytu maqsatynda tiginshilikti arnayy oqymasa da, tirlikke ebi bar qyz-jigitterdi janyna jinap, avtomattandyrylghan jýieni oqytyp, ýiretipti.

– Ózbekstannyng tigin fabrikasynda enbek etetinderding 90 payyzy er adamdar. Al bizde kerisinshe. Jigitter búl qyzmetti qol kórmeydi. Oqu oryndarynda osy salada bilim alyp jýrgen de qyzdar. Olar erteng túrmysqa shyghady, balaly bolady, sodan keyin kópshiligi ýlken tigin fabrikalaryna ayaq baspaydy. Týrkiyadan arnayy shaqyrylghan bilikti tiginshiden tәlim alyp qalsyn dep, on shaqty jigitti júmysqa qabyldadyq. Kompiuterdi jetik mengerse boldy. Songhy ýlgidegi tehnikalar bolghasyn, oghan tek núsqau berip otyru kerek. Ol qisyq tikpeydi. Qiys qyryqpaydy, – deydi kәsipker.

Qoldaudy qajet etedi

MG 7172Jaqynda birneshe saytta Elbasy N.Nazarbaevtyng otandyq kostumdi kiyip týsken suretteri jariyalandy. Aqparattarda Shymkentten shyqqan kostum ekeni de aityldy.

– Biz astanalyq dizayner Ayjany Núrlanovanyng ýlgisimen birneshe kostum tigip, elordagha jibergenimiz ras. Elbasy: «Búl qazaqstandyq jenil ónerkәsip zauytynyng ónimi»,–  dedi. Sondyqtan, enshilemeymin, otandyq ónim ortaq quanyshymyz, ortaq tabysymyz, – deydi B.Halmúratova.

Tigin fabrikasynan shyghatyn kostumning mata men jibi Týrkiyadan jetkiziledi eken. Al týime shymkenttik «KazPlast» kompaniyasynyng ónimi. Zauyt qyzmetkerleri býgingi kýnge deyin tútynushylar arasynda sapasynyng minin terip, shaghym aityp kelgenderding bolmaghanyn aitady. Tigin fabrikasyna japsarlas ornalasqan firmalyq dýkeninde bir kýnde 20-30 kostum-shalbar satylady eken. Endi kәsiporyn elimizding basqa ónirlerinde de sauda dýngirshekterin ashudy josparlap otyr. Biraq qarjy qolbaylau.

– Bir oblys ortalyghynan dýken ashu ýshin milliondaghan qarjy kerek eken. Al oghan bizderding mýmkindigimiz joq. Bir-eki jyl ayaqtan túryp alghansha sauda ornyn tegin berse ashugha dayynbyz. Jaqynda Qaraghandy oblysynyng әkimi sauda ornymen kelisip beruge uәde berdi. Otandyq ónimdi qoldau sóz jýzinde emes, naqty istermen kórsetilse eken degen tilegimiz bar. Biyl biz oqushylargha arnap mektep formalaryn tiktik. Bizding ónimge qoldau kórsetinizder dep bilim ordalarynyng basshylary men ústazdargha shyqsaq, olar әkimshilik taraptan nemese bilim bóliminen úsynys hat alyp kelu qajettigin aitady. Mine, osynday qaghazbastylyq kedergiler әli de bar, – deydi B.Halmúratova.

Tigin fabrikasynyng tútynushylargha taghy bir jaghymdy janalyghy bar. Olar qyz-kelinshekterge de arnap kostum tigudi qolgha aldy.

Statistikalyq mәlimetterge jýginsek, el túrghyndary jylyna shetelden 2 mlrd dollargha kiyim-keshek satyp alady eken. Qytay, Týrkiya, Qyrghyzstan sekildi memleketterden toqyma-tigin óndirisi alpauyttarynyng ónimderi aghylghanda, elimizding jenil ónerkәsibin damytu onay bolmasy anyq. Degenmen, qiyndyqqa qaramay, óz isin ashyp, otandyq kiyim óndirisine ýles qosu jolynda enbek etip kele jatqan kәsipkerlerimiz barshylyq jәne olar qoldaudy qajet etedi.

Áygerim Begimbet

Abai.kz