Biyl Qala kýnin bir apta boyy týrli sharalarmen atap ótudemiz. Atalmysh merekege oray shaharymyzdyng býgingi jetistigi men kemshiligine kóz jýgirtu maqsatynda Shym shahardy eki ret basqarghan bilikti basshy Anarbek Ormanovty әngimege tartqan edik. Shymkent qalasynyng qúrmetti azamaty, «Qúrmet» jәne «Parasat» ordenderining iyegeri Anarbek Ongharúlynyng «Su resurstary – marketing» JShS bas diyrektory retinde de el ýshin jasap jatqan enbekteri jayynda sóz etudi de jón kórdik, - dep jazady "Ontýstik Rabat" gazeti.

– Biz Kenes ýkimeti kezinde óstik. Ol kezde múghalimder «әlemdegi eng myqty memleketpiz» dep oqytatyn. Sonday memleketting eng sonynda dýkenderinde sudan basqa eshtenesi qalghan joq. Toqyrau zamanyna tap boldyq. Sóitip Kenes ýkimeti ydyrap, 15 memleket óz aldyna tәuelsizdigin alyp shyqty. IYә, egemendikting bastapqy jyldary óte qiyn boldy. Zauyt, fabrikalardyng bәri toqtaghan. Júmys joq. Jalaqy joq. Shaghyn jәne orta biznesting aty ghana aitylyp, zaty joq zaman boldy. Osynday qiyndyqtardy bastan ótkerdik. Ol kezde qalanyng budjet kólemi 5 mlrd tengege jeter-jetpes bolsa, al býginde ol 41 mlrd tengeni qúrap otyr. Ayyrmashylyghyn salystyra beriniz. Osy rette daghdarys kezinde halyq bizge týsinistikpen qaraghandaryn erekshe atap ótkim keledi.

– Al, ekinshi ret әkim bolghanynyzda jaghday qanday edi?

– Ómirzaq Shókeev 2006 jyly oblysqa әkim bolyp kelgen kezde, qalany basqarugha shaqyrdy. «Aldyn әkim boldym ghoy» desem de, rayynan qayta qoymady. Sóitip, Ómirzaq Estayúly ekeumiz birlese júmys istedik. Bir ret qalany birlesip aralaudy әdetke ainaldyrdyq. Nәtiyjesinde bir jyldyng ishinde qalada 36 kósheni asfalittap, jiyrma shaqty kishigirim demalys oryndaryn ashtyq. Biraq, basshylyqqa kelgenine jyl tolar tolmas bilikti basshy Ómirzaq Shókeev qyzmetinen auysyp ketti. Bizde ónir basshysy auyssa, qala әkimi de auysatyn «auru» bar ghoy. Yaghny keyingi kelgen әkim Núrghaly Áshimov myrzamen kózqarasymyz sәikes kelmey, óz erkimmen júmystan kettim.

– Býgingi Shymkent qalasy jayly ne aitasyz?

– Qalamyz kýn sanap gýldenip keledi. Shahardy ýshinshi megapoliske ainaldyru maqsatynda kóptegen júmystar jasaluda. Kemshilikter de joq emes. Sonyng biri retinde kóshelerimizding tarlyghyn algha tartqym keledi. Sonyng saldarynan kólik keptelisteri bolyp jatady.

Qalagha ekinshi ret әkim bolghanymda shaghyn jәne orta biznesti damytugha barynsha jaghday jasadym. Búl ýrdis jalghasyn tauyp jatyr. Alayda, әli de bolsa óndiris oryndaryn kóptep ashyp, qayta óndeu salasyn qolgha aluymyz kerek.

– Ontýstikting órkendeuine ólsheusiz ýles qosqan basshy Asanbay Asqarovty qalay eske alar ediniz?

– Asanbay Asqarov OQO partiya komiytetining birinshi hatshysy bolghanda men Shymkent «Vodokanal» mekemesining bastyghy edim. Birtalay jinalysyna qatystym. Basqosu barysynda sabyrlyqty saqtap, eshkimning namysyna tiymey, qaralyp jatqan mәselelerdi әdil sheshetin. Barlyq salany býge-shýgesine deyin biletin. Bir júmysty bastamas búryn ony egjey-tegjeyli zerttep, tújyrym jasap, sodan keyin iske kirisetin edi. Taghy bir ereksheligi, kóregendi kisi bolatyn. Bolashaqty baghamdap, elu jylgha kóz jýgirte alatyn. Mәselen, bir «Dendrosayabaqty» alayyq. Sol jer kezinde qalanyng qoqys tastaytyn orny edi. Asekeng ol jerge dýniyejýzinning әr týkpirinde ósetin 5-10 jyldyq týrli aghashtardy әkelip, agrotehnikalyq talapqa say otyrghyzdy. Oryndalmas istey kóringen sayabaq býginde qalagha kórik berip túr. Ol kisining atqarghan isteri tek múnymen ghana shektelmeydi. Atap aitsaq, «Tәuke han» kóshesindegi kópqabatty ýiler sol kisining qoltanbasy. Ol jer kezinde qisyq-qisyq kósheler, topyrlaghan jekemenshik ýiler bolatyn. Odan bólek balalar temirjoly, zoobaqpen ippodromdy saldyrghanyn da aita ketken jón. Múnyng bәri mening aityp otyrghandarym ghana. Oblysqa eren enbegi singen Asekenning jasaghan isterin tauysyp bitu mýmkin emes. «Óldi deuge bola ma, ólmeytúghyn iz qaldyrsa!» degen danalyq sózdi osynday azamattargha qaratyp aitsa kerek.

– Qazirgi tanda «Su resurstary — marketing» seriktestigin basqarasyz. Basshy retinde qalamyzdyng býgingi auyz su men su kәrizderi jayly aita ótseniz…

– Kórikti qalagha ainalu ýshin, onyng auasy taza bolu kerek. Auasy taza bolu ýshin, su kәrizderimen tolyqtay qamtamasyz etilui qajet. Mәselen, qalada 100 myngha juyq ýy bar. Sol ýilerding injenerlik qúrylymdary dúrys qamtylmaghan. Onyng ishinde, 100 myng ýiding su kәrizderi 11 mynyna ghana jýrgizilgen. Sondyqtan su kәrizi jýiesin qolgha aluymyz kerek.

Al su jýielerine keletin bolsaq, tozghan qúbyrlar kóp. Ásirese, su kәrizderining kollektorlary 40-50 jyldan beri auystyrylmaghan. Biylghy jyldyng basynda 1000 kVt kollektorymyz apatqa úshyrap, qúbyrlardyng ýstingi qabatynyng bәri búzylyp ketti. Endi búlardy qalpyna keltiru ýshin qarjyny qaydan alamyz? Býginde әlemdi daghdarys jýrip jatyr. Sol ýshin Europa qayta qúru jәne damu bankimen birigip júmys istep, 10 jyldyq nesie alyp, apatty kollektorlardy janartudamyz. Su jýielerin de solay janartyp jatqan jayymyz bar. Odan bólek las sudy tazalau tehnologiyasyn respublikada biz alghash ret endirip, birinshi kezenin ayaqtadyq. Yaghny tazalau prosesin ótkizip, auylsharuashylyghy salasynda dәndi daqyldardy sugharugha júmsap jatyrmyz.

– Kýrmeui tarqamaghan mәseleler tolyqtay qashan sheshilui mýmkin?

– Bizding negizgi mindetimiz Shymkent qalasynyng túrghyndaryn sapaly auyz sumen qamtamasyz etip, kәrizderding júmystaryn retteu. Ózderinizge belgili qalagha 30 shaqty eldimeken qosyldy. Onyng bәri auyz sumen qamtyldy dep aita almaymyz. Qalanyng bas josparyna sәikes bizding esebimiz boyynsha 30 myng jeke sektor ýy bar. Osylargha su jýieleri men kәrizderdi qúru qajet. Búl mәseleler 2025 jyly, úzaghymen 2029 jylgha deyin tolyq sheshiledi. Osy júmystardyng tolyqtay oryndaluy ýshin 2029 jylgha deyin 90 mlrd tenge qarjy kerek eken. Onyng 41 mlrd tengesi bizding esebimizden, qalghany memlekettik budjet esebinen bolady.

Osy rette energiya kózderin ýnemdeu ýshin balamaly týrinen alynatyn jýieni qoldanu kerek ekenin aita ketkim keledi. Órkeniyetti elderde búl jýie jaqsy jolgha qoyylghan. Osy baghytta biz jyldyng ayaghyna deyin las sudy tazalap, onyng qaldyqtarynan biogaz, biogazdan elektr energiyasyn óndiru qúrylysyn bitiremiz.

– Kópqabatty ýilerge su ólsheuish qúralyn engizdiniz. Múnyng tiyimdiligi nede?

– Su ólsheuish qúralyn qoiygha naryqtyq ekonomika týrtki boldy. Búl ekonomikalyq jýiede tapqan tabysyng ózinning shyghynyna jetpeytin bolsa, naryq seni laqtyryp jiberedi. Sol sebepti biz kópqabatty ýilerge jalpylama ólsheuish qúraldaryn qoydyq. Sonda әr adamgha tәuligine ketetin su 450 litr boldy. Sosyn biz ony jalpylama ýilerge qoya bastadyq. Ony әrbir pәterge qoysaq, 450 litrden 70 litrge týsti. Túrghyndar ólsheuish qúraly joq kezde, sudy ýnemdep júmsamaytyn. Ólsheuish qúraldaryn engizbey túryp, qalagha 76 mln tekshe metr su keletin. Qazir 40 mln tekshe metr su keledi. Búl júmystardy nesie alyp jasadyq. Halyqqa da nesiyege berdik. Eki tarapqa da tiyimdi boldy. Býginde әr adam tәuligine 110 litr su paydalanuda. Búl degen 6,5 mlrd tengege elektr quattaryn ýnemdep, 15 jylgha ketetin orynsyz su shyghyndaryn kemittik degen sóz. Odan bólek, tozyghy jetken temir qúbyrlardy plastikalyq qúbyrlarmen almastyrudy jospargha qoydyq.

– Júmys ornynyzgha keletin joldyng jiyekterine qanatty sózderdi jazdyrtyp qoyypsyz. Sonymen qatar, «Qabusnama» degen audarma jinaq shygharghanynyzdy da bilemiz. Búghan ne týrtki boldy?

– Ýsen degen qariya «Jaryq kórmegen qúndy qoljazba bar. Eger ol jaryq kóretin bolsa, adamdardy imandylyqqa jeteleytin qúndy kitapqa ainalady. Oqyghan adam ghibratnama alady» – dep, «Qabusnamanyn» qoljazbasyn berdi. Ol kez 1996 jyly bolatyn. Qalanyng әkimi edim. Qoljazbany oqyp shyqtym. Erekshe tolghanyp, ishtey jaqsy kýy keshtim. Izgilikke qúlshyndyratyn qasiyeti bar eken. Sóitip aldymen 1000 danasyn shygharyp, mektepterge, qoghamdyq birlestikterge tarattym. Súranys kóbeygen song taghy 5000 myng danasyn basyp shyghardyq. Kitapqa degen súranys múnymen de bitpedi. Sodan ýshinshi ret taghy 5000 myng dana shyghardyq. Búl joly ýsh tilde bastyq. Býginde shetelden kelgen qonaqtargha búl kitaptan artyq syilyq joq.

Kóshe boyynda ilingen qanatty sózder osy «Qabusnamadan» alynghan. Jaqynda tanerteng júmysqa kele jatsam, bir genaral úlyna iluli túrghan ósiyetti sózderdi oqytyp jatyr. Ákesi «Sizge rahmet! Úlym mektepte oqidy. Paydasy tiyer, esinde qalsyn dep, bir ret emes, ary-beri ótkende myna sózderdi qayta-qayta oqytyp jatyrmyn» – dedi. Mening de maqsatym sol bolatyn. Yaghni, múny Úlylardan úlaghat bolsyn degen oimen jasadym.

– Sportqa da qyzyghushylyghynyz bar kórinedi…

– Aptasyna eki ret voleybol oinaymyz. Seysenbi men beysenbi kýnderin asygha kýtemin. Tipti ol kýnderge toy sәikes kelip qalsa, oghan barmay, zalgha qaray tartatyn kezderim bolady. Sportsyz ómirimdi elestete almaymyn. Voleyboldan bólek, aptasyna bir ret atqa minip seruendegendi jaqsy kóremin.

– Payghambar jasyna kelip otyrsyz. Aytynyzshy, ómirden ne týidiniz?

– «Ómir óz qolynda, ony qalay sýretining ózine baylanysty» dep, әke-sheshemiz tәlim-tәrbie berdi. Biraq jas kezimizde onyng bayybyna tolyq barmadyq. Jastayymnan pysyq boldym dep aita almaymyn. Qatelikterimiz de boldy. Alayda ómir óz arnasyna salyp jiberdi. Búl rette tәrbiyening orny erekshe bolghanyn aita ketkim keledi. Sonday-aq, úlaghatty kisilerding ómirlik ústanymdaryna qyzyghatyn qasiyetim de kóp kómegin tiygizdi. Ózimning ómirlik tәjiriybeme sýienip, óskeleng úrpaq jastayynan izgilikke qúmar bolsa deymin. Ekijýzdilik pen qyzghanshaqtyqtan aulaq bolghandaryn qalaymyn. Ysyrapshyldyqqa da jol bermese eken.

– Ádette, ózgeler zeynetkerlik jasqa jetkende júmystan qol ýzip jatsa, siz kerisinshe birshama júmysty baghdarlap otyrsyz…

– Densaulyghyng syr bermey, etken enbeging óz kónilinnen shyghyp, qoghamgha paydasy tiyip jatsa, búdan artyq demalys joq der edim.

– Otbasynyz jayly aitsanyz…

– Allanyng bergen 4 perzenti bar. Ýsh qyz, bir úl. Bәri otbasyly. Júbayym ekeumiz nemere sýiip, solardyng bal tiline sýisinip ghúmyr keship jatqan jayymyz bar.

– Qala kýnine oray aitar qanday tileginiz bar?

– Shymkenttikterdi Qala kýnimen shyn jýrekten qúttyqtaymyn! Shyrayly shaharymyzdyng kórki jyldan-jylgha artuda. Qalamyzda quanarlyq jaghday kóp. Mәselen, kóptegen jerlesterimiz baspanamen qamtamasyz etilude. Shaghyn jәne orta kәsip te damyp keledi. Sýiikti qalamyzdyng órkendeui osy qarqynynan taymasa eken. Mendegi tilek osy.

– Ángimenizge rahmet!

Súhbattasqan – Ádilhan ABAYÚLY

Abai.kz