«Ánning de estisi bar, eseri bar...» (Abay) degendey, maqtannyng da mәndisi, mәnsizi bar ghoy. Ony estiyar kezimizde-aq angharsaq ta, miyghymyzdan kýlip jýre berdik. Oryndysyn jón dep, orynsyzyna ýndemedik.

Jón degenimiz ne bir kisi, ne bir újym iske asyrghan iygilikting maqtanysh etuimizge bolatynyn  bildik, al beker maqtangha ýndemeginimiz onyng týp-tamyry ósek-ótirikpen ózektes ekenin eskere bermegenimiz boldy, qisynsyz maqtan qaulasa, qoghamdy sharpitynyn bilmedik, tek songhy 10-15 jylda ghana bilip-kórip, tandanyp jýrmiz. Zaman aghymyna qaray jekeshelendiru degen jelikpege merziminen búryn tap bolyp, halqymyzdyng san ghasyrghy býkil tirligining jyly úyasy, qútty mekeni bolghan auyldy astan-kesteng etip, auzyn aqtan, basyn baqtan aiyrghanyn kózben kórdik.

«2030», «2050», «2020», «10 jyl» ma edi, «100 mektep, 100 auruhana», «5 kezen», «100 qadam», «5 reforma», «Auyldy qalpyna keltiru, damytu» degen be edi, әiteuir, tolyp jatqan joba-josparlar men baghdarlamalar jolgha shyqty, alayda auyldargha soqqany, jaghdayyn týsingeni, qol úshyn bergeni  aitugha túrarlyq emes. Bir ghana mysal: Almatynyng irgesindegi Qarghaly poselkesinde auyzsu tәulik boyyna  4 saghat qana bolady eken. Úzynaghash auyly baghytyndaghy «Nauryz» bau-baqsha birlestiginde 3000 shamasy adam túrsa, onda bastauysh mektep joq, shәkirtter 3,5 shaqyrym jerdegi auyl mektebine baryp-kelip oqidy eken. Búdan: «Almaty men Astanadan ondaghan, jýzdegen shaqyrym qashyqtyqtaghy auyldar nendey kýide? Nesheui susyz, mektepsiz, auruhanasyz, elektr quatynsyz,  jylusyz, poshtasyz otyr? Halqynyng qanshasy júmyssyz?» degen súraq tuady. 

Respublikamyzda 500 auyl auyzsu tauqymetin tartyp otyr degen maghlúmat bar. Al auyldy qalpyna keltiru, damytugha songhy 10 jylda  ýkimetting resmy sheshimmen neshe milliard tenge  qarjy bólingenin jәne onyng qayda ketkenin eshkim bilmeydi, óitkeni ýkimetting ózi de jym-jyrt.

Al negizinen biylikting qúzyryndaghy búqaralyq aqparat qúraldary búl jaghdaydy jazudan aulaq. Olardyng jazuyna, aituyna sener bolsan: elding tirliginde  alandaytyn auyrtpalyq joq, ekonomikamyz jyl sayyn eselene nyghayyp, mәdeniyetimiz mәuelep, demokratiyamyz damyp, adam qúqymyz qylausyz saqtalyp, aityp-aytpay ne kerek, - býginde azamattyq qoghamdy qalyptastyrghan Qazaqstan býkil әlemdi qyzyqtyryp, tandandyryp, ýlgi-ónege bolyp túr. Álemdik ekonomikanyng ghúlamalary «Qazaqstandyq damudyng kodyn biluge qúlshynuly» (M. Joldasbekov).

Qazaqstan әlemdik sayasat, biznes, din, mәdeniyet ortalyghyna ainaluda. Týrki  elderding kóshbasy bolyp ta aldy. Býkil әlemde «halyqaralyq birde-bir mәsele bizding preziydent N.Nazarbaevsyz sheshilmeytin dәrejege jettik» (M. Joldasbekov). Búl songhy «tújyrymnyn» ózimizdegi kórinisi: biylikti saghalaghan ýlken-kishi gәzet-jurnaldardyng әrbir sany preziydentting  2-3 suretinsiz shyqpaydy, maqalalar «Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev aitqanday», «Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly atap kórsetkendey», «Elbasymyz Núrekenning tapsyrmasyn oryndau jolynda»... dep bastalyp, odan aryda  da Elbasyna 4-5 ret qayta oralyp, ózderining «jetistikterin» kósile-kósile bayandaydy. Ol maqalalar marghau oqyrmandy kommunizmning tórine shygharyp qoyady. Elding ishki-syrtqy jaghdayyn jaqsy biletin oqyrmandy, әriyne, sharbynyng mayyn ishkizgendey mazalaydy. Men bolsam: «Átten-ay, qúr maqtanudan dýniyejýzilik aitys bolsa, biz bas bәigeni jenip alar edik!» dep  kijinemin.

Bizding osynday erekshe elde, ghajap qoghamda qayyrymsyzdyq  boluy mýmkin be?..

Búl tosyn súraqqa jauapty tәuelsiz baspasózden tabamyz. Tirligimizding shyndyghyn sol ghana aitady. Áldebir alayaqtyng  arbauymen ipoteka degenning iyiriminde maltyghyp qalghandar, istep jýrgen júmysynan jazyqsyz quylghandar,  naqaq sotty bolghandar, pәter aludyng kezeginde túrghanyna 10-15 jyl  bolghandar, tapqan-tayanghanyn ýzdiksiz ósetin kommunaldyq qyzmet tólemderi qylghyp jýrgender, basqa da jәbir-japa shekkender arasha tiley sol tәuelsiz gәzetterge barady. Eger janylyspasam, «Jas alashtan» oqydym: Almatyda osydan ýsh ay búryn bir otbasynda dýniyege birden tórt sәby keldi. Sirә, qazaqtyng sany kóbeye týskeninen shoshyp ketse kerek, qala әkimshiligi ol otbasyna pәter syilamaytynyn dereu mәlimdedi. Ýkimetting qauly-qararynsyz-aq qalyptasqan ejelgi qayyrymdylyq dәstýrimizdi búzdy. Ol oqighagha qaltasy tesik kópshilik qayran qalumen tyndy, al qaltasy qalyndar...

Almatyda milliondaghan dollargha salynghan, salynyp ta jatqan meyramhana, meymanhana, taghy basqa «hanalar» qaltasy qalyndardiki ekenin estip jýrmiz. Joldas-joralardyng anau-mynau toylaryna, marqúmdarynyng aruaghyna arnap as bergenderine barasyn. Erekshe enseli de sәn-sәuletti ol meyramhana  ministr Pәlenbaevtyn, әkim Týglenbaevtyng jekemenshigi ekenin «el qúlaghy eluden», «otyz tisten shyghyp, otyz rugha taraghan sózden» estiysin.

Adal enbegimen emes, «qaraghaygha taldy jalghaumen» nemese kókesining kýshimen qaltasyn qampityp alghan qazekemderding qarasy kóp. Olardyng biri myna aitqan «may shelpekti» tapsa, biri túrghyn ýy salyp, onyng pәterlerin satyp, ne  jalgha berip qaryq.  Biri týrli qúrylystardyng aksiyasyn iyemdense, biri - kurortty aimaqtyng qojayyny. Biri auyzsha aqyny aitarynyng jartysyn aldyn ala jattap keletin, qogham kelensizdikterin batyl aituy kemshin bolatyn aitystyng algha shyqqanyna automәshin tabys etip mәz de, biri automәshinning jýz birdene myng tengelik maqtan nómirin satyp alyp    órkeshtenedi.

Solaysha «ózinde barmen kózge úryp...» jýrgen baylar men bayshikeshter bel alyp túrghan qoghamymyz qayyrymsyz. Kópshilikting basynda bar ózge qiynshylyqtardy tizip aitpaghanda, auyr dertke  úshyraghan, shybyn jany shyrqyrudan qajyp, ózimizde shipa taba almay, Qytaygha, Germaniyagha, Izrailige, basqa shet elderding birine  baryp emdeluge  qajetti qarjysy joqtyqtan kópshilikten gәzet arqyly kómek súraghan qazekemderding – mәdeniyet ókilderining on shaqtysyn bilemin. Elimizge enbegi singen belgili qayratkerler. Olardyng biri, mysaly, kinorejisser Qaldybay Ábenov. Onyng 1986-jylghy Jeltoqsan kóterilisimiz  turaly  tarihy shyndyqty aityp bergen derekti «Allajar» filimin bilmeytin qazaq bar ma?..  Ókinishke qaray, bar. Olar kimder?..  Filimning biylikke jaqpaghanyn biletin jylmaqaylar jәne  uaqytyn ózderining bóspelik yrdu-dyrdu jiyndarynda ótkizip, kazino men týngi klubta aqsha shashyp jýrgen qalyng qaltalylar.

Qalybaydyng dostary onyng shet elge baryp emdeluine jәrdem jasaudy ótine gәzetke, internet sayttaryna qúlaqqaghys jazghaly, arnauly esep-shot ashqaly 9 ay boldy. Amal ne, jeterlik qarjy jinalmady. Kómektesuge qúlshynghandardyng qaltalary tesik boldy, al qaltasy qalyng taltanbaylar Qaldybaydyng taghdyryna eleng etpedi.

Qúr maqtan men qayyrymsyzdyq jaylaghan qayran qogham!

Ghabbas QABYShÚLY

Abai.kz