QR Preziydenti Nazarbaev BAQ ýshin AQSh-qa saparyn qortyndylap, BÚÚ Bas assambleyasynda sóilegen sózine toqtalyp ótti.  Elbasynyng BÚÚ-nyng 70 jyldyq mereytoyynda qanday mәselelerdi ortagha salyp, qanday úsynys aitqanyn biz bas taqyrypta jariya etip otyrmyz (http://abai.kz/post/view?id=4828) . Sondyqtan, qazaq qoghamy tarapynan qyzu qoldanyp, talqylanghan taqyrypqa kósheyik.

Memlekettik basqaru isin ýnemi orys tilinde jýrgizetin qazaq Elbasy BÚÚ minberinde túryp atamyz alashtyng tilinde – qazaq tilinde sóiledi. Bastapqyda Preziydentten múndaydy kýtpegenin әleumettik jeliler men qazaq tilinde aqparat taratatyn sayttar jarysa jazyp, sonynan  rizashylyqtaryn jasyrmay aqtaryp saldy. Mysaly, әleumettik jelidegi kóp oqylatyn jazbalardyng avtory, aqyn, Ult.kz saytynyng qúryltayshysy Aqberen Elgezek bylay deydi:

«BÚÚ-da qazaq tilinde bayandama jasaghan Elbasy dausyz Alash júrtyn bir serpiltip tastady. Quanyp otyrmyz, jasyrmaymyz.

Kýtpesek te, Elbasy qazaq tilinde sóz aldy. Rizamyz. Endi syrtta ghana emes, elimizding ishinde de osy "keremet janalyq" óz jalghasyn tapsa, shirkin! - dep qoyamyz qiyaldap».

Elgezek myrzanyng jazbasymen mazmúndas sózder kesheli beri qazaq tildi qoghamnyng auzynan kóp aityluda. Alayda, orys tildi aghayyn osy joly daghdaryp, ózderining órkókirektigin, ókpeshildigin bildirip aldy. Ortamyzdaghy júrttyng osynday oiyn angharghan әlemjelidegi otanshyl avtorlardyng biri  Qanat Túrysbekov: «Men guglgha kirip oryssha núsqasyn tyndadym. Astyndaghy pikir jazushylardyng deni orystar eken. Sol jerde olardyng betperdeleri ashylyp, shyn beynelerin tanydym. Preziydent orys tilinde sóileui kerek eken olarsha. Preziydent orysqa jaghymdy sayasat ústansa ghana olar qoldap ony jaqsy deydi eken. Men búrynnan angharatynmyn, endi, osyny is jýzinde ózderi dәleldedi. Biraq, Preziydent elde de qazaq tilinde sóileytin bolyp, sol ústanymdy ústanatyn bolsa, jaghday kóp onalar edi. Biz týsinbeydi deytinder týsinedi, kerek bolsa sóiley de alady qazaq tilinde. Birinshi mәsele - ol shalaqazaqtardy oyatu dep bilemin. Tilimizding tamyryna qan jýgirter eng basty tóte jol sol. Elbasynyng qazaq tilinde sóilegenine mening de keudemdi quanysh kernep, riza boldym. Qalyng qazaqtyng ertenge degen senimin oyatyp, dýr silkindirdi. Biz sonday halyqpyz ghoy. Búiyghyp jatqan namys, jiger-qayratymyz bir-aq sәtte lap etip tútanyp jalyngha ainalady. Quanyshtarynyzgha ortaqpyn. Ertenimizge senimimizdi joghaltpayyq!».

... Sonymen alashtyng tili BÚÚ minberinen «sóz alatyn» alty tilmen tabysty, iyq tenestirdi. Kemeldiligin, kórkemdigin әigiledi. Adamy tabylsa,eng bastysy  niyet bolsa, sayasattyng tili ekendigin úqtyrdy. Kórshimen aradaghy geoahualdyng minәii tústarynan qalaysha  shylbyr ýzip, shyrqap shyghangha shyghudyng mýmkindigin de sezdirdi.  Ózining qazaq tilinde sóilegenin QR Preziydenti: ««Mening memlekettik tildegi sózim, onyng Úiymdaghy barlyq resmy alty tilge ilespe audaryluy da jaqsy nyshan boldy», - dep qortyndylady. Endi osy jaqsy nyshan ilәiim  jalghasyn tabar berse eken.

Abai.kz