Búl qasaqana qyspaqty qara basy ghana emes, ýrim-bútaghymen qosa kóretin bolghandyqtan basqa amal bolghan da joq. Keyin el egemendigin alyp, shekarasyn bekitip, óz aldyna tәuelsiz memleket bolghan da, taryday shashyraghan qazaqtar qayta tughan topyraqqa oralyp jatty. Shetten kelgen qandastarymyzdy birimiz qúshaq jaya qarsy aldyq, birimiz «kezinde otanyn satyp ketken qashyndar, oralmandar»  dep qabyldadyq.

Jә, ol kezde zaman basqa, zang basqa edi. Egemen el bolghannan keyin de otanyn tastap, shetel asyp jatqandar әli de kóp.  Olardyng biri «býgingi biylikpen syiyspay kettik» dese, biri baylyghyna bola otanyn satqandar.1990 jyldardan beri qaray otanynan ketkenderdi sanamalay bastasaq sanynan shatasarday bolyp qaldyq.

Ákejan Qajygeldiyn

Búl tizimning basynda eks-primier ministr Ákejan Qajygeldin myrza túr. Ákejan Maghjanúly 1993-1994 jyldary QR premier-ministrining birinshi orynbasary qyzmetin atqarghan. 1994-1997 jyldary Ýkimetti basqaru isi jýktelip, óz isin abyroymen ayaqtaydy.  1998 jyly Preziydenttik kenesshisi lauazymyna deyin kóterilgen Ákejan Qajygeldin sol jyldyng qazan aiynda Preziydenttikke ýmitkerler qatarynan tabylady. 1998-2001 jyldary RHQP tóraghasy, DPO mýshesi bolady. 1999 jyly Ákejan Qajygeldinge halyqaralyq izdeu jariyalanady. 2001 jyly búrynghy premier-ministrge «qyzmettik mәnsabyn asyra paydalandy, jýzdegen milliard  dollar para aldy, memleketke shyghyn keltirdi, salyq tóleuden bas tartty, zansyz qaru-jaraq isimen ainalysty» degen birqatar aiyp taghylyp, 10 jylgha syrttay sottaldy. Songhy kezderi "búl kisi elge qayta oralady eken" degen sóz el arasynda jeldey esip jýr.

Rahat Áliyev

Tizimning bas jaghyna Rahat Áliyevti de qosugha bolady. Ol shet elde jýrip biraz shulatty. Kitap jazdy, týrli aqparattarmen internet betteri toltyrdy.

Rahat Áliyev 1996-2007 jyldar aralyghynda ÚQK,  Preziydentining Kýzet qyzmeti, Syrtqy ister ministrligi, birneshe memlekette elshilik sekildi lauazymdy qyzmetter atqardy. 2007 jyly «ózining jeke mýddesi ýshin úiymdasqan toptyng әreketimen adamdardy úrlau, adamdardyng ómiri men densaulyghyna qauip tóndiretin eki jәne odan da kóp adamdargha birneshe mәrte qaru qoldanu jәne zorlyq-zombylyq kórsetu» boyynsha aiyptalyp halyqaralyq izdeu jariyalandy. 2015 jyly 24 aqpan kýni Rahat Áliyev týrmede qaytys boldy degen aqparat tarady. Aldyn ala mәlimet boyynsha, ol ózine-ózi qol júmsaghan.

Viktor Hrapunov

Shetelge qashyp ketken búrynghy ministr, Almaty qalasynyng eks-әkimi Viktor Hrapunovtyng ýstinen de qarjy polisiyasy jiyrma shaqty qylmystyq is qozghap, izdeu jariyalaghan. Onyng ishinde manabyn asyra paydalanu, iri kólemde para alu, zansyz jolmen iyelengen qarjyny jәne basqa mýlikterdi zandastyru, senip tapsyrylghan iri mólsherdegi bóten mýlikti iyelenip ketu, úiymdasqan qylmystyq toptardy qarjylandyru siyaqty qylmystyq baptar bar. Sot Hrapunovty qamaugha alugha sanksiya berdi. Biraq shetelge qashqandardyng arasynda sayran salyp «qydyryp» jýrgenderding biregeyi osy Hrapunov. Býginde ol eshkimnen iymenbesten qolyndaghy baylyghyn býkil әlemge jariya etip, Shveysariyada shalqyp ómir sýrip jatyr. Áyelimen balasynyng sayrany óz aldyna bir bólek.

Aghayyndy Rysqaliyevter

2012 jyly Atyrau oblysynyng búrynghy әkimi Bergey RYSQALIYEV jәne onyng aghasy QR Parlament Mәjilisining deputaty Amanjan RYSQALIY Qazaqstan aumaghyn tastap qashyp ketti degen aqparat taratty. Bir tang qalarlyghy búl aghayyndy jigitterdi kórgen bilgen eshkim joq. Londonda jýr eken degen aqparatty qúqyq qorghau orgondary rastaghan joq.

Múhtar Áblyazov

Múhtar Áblyazov Qazaqstan biyligin biraz әureledi. Búrynghy bankirdi ústau asa onay bolghan joq.

Aqyry Múhtar Áblyazov 2013 jyly Fransiyada ústalyp, әli kýnge deyin tútqynda otyr. Ol 2015 jyly Reseyge auystyrylady degen de mәlimet bar, sebebi Fransiyanyng soty Reseyding bas prokuraturasynyng Múhtar Áblyazovti ekstradisiyalau turaly ótinishin qoldaghan bolatyn. 

Anar Meshimbaeva

Statistika agenttigining eks-tórayymy Anar Meshimbaeva da shetelge qashqandardyng qatarynda. Anar Meshimbaevany Últtyq sanaq kezinde qyruar qarjyny talan-tarajgha saldy dep aiyptap, jabyla izdeu salyp jýrip, aqyry Mәskeuden ústady.

1990 jyldan bergi uaqytta shetel asqandardyng qatarynda Serik Medetbekov, Lira Bayseyitova, Orazaly Erjanov, Erjan Dosmúhamedov, aghayyndy kәsipkerler Baysaqovtar da bar. Búrynghy ÚQK tóraghasy, búrynghy preziydent kýzet qyzmetining bastyghy Álnúr Músaev, Aliyans bankting búrynghy qojalary aghayyndy Marghúlan jәne Erlan Seysembaevtar. «QazMúnayGaz» últtyq múnaygaz kompaniyasynyng búrynghy viyse-preziydenti Maqsat IYgenovter dep jalghastyra beruge bolady. Biraq, búlardyng arasynda aqtalghandary da, otanyna qaytyp oralghandary da bar. 

skifnews.kz