Asanәli kókem bir inisine: «Sen atyp shygha kele me dep ýtikti qosugha qorqatyn boldym» degen synayda zildi әzil aitypty. Osy әzil shyndyqqa ainalghaly qashan? Qazir әrtis-әnshilerding túmsyq tyqpaytyn jeri qalghan joq. Bay da – ózderi, manap ta – ózderi... Halyqtyng qalaulysy da, memleketting enbek sinirgen qayratkerleri de – solar... Olargha endi birli-jarym sportshy men jurnalister qosyldy. Qayda barsan, qyzyldy-jasyldy bolyp «halaulaykim haulaylap» sonda jýredi... Endi mine, olar top-tobymen elimizding «bas minbesi» sanalatyn Parlamentting esigin qaghyp túr. Ol jaqty da «әlemettemek»... Jo-joq, әlemettemeydi. Men shynymdy aitsam, sol «әlәulәilәrdin» deputat bolghanyn shyn kónilden qalaymyn.

Reseyge baryp «Omby - qazaqtyng qalasy» dep salghan Qayrat Núrtas nelikten deputat bolmauy kerek? Aytynyzshy... Qayrat kimnen kem? Berdiongharovtan myng ese artyq emes pe? Qayrat deputat boluy kerek... Bir ret emes, betining әri tayyp qartayyp, eshbir fanatyna qajetsiz bolyp qalghansha, Parlamentting jayly kreslosynda otyruy qajet. Qazir óziniz oilanyzshy... mynau jastar Parlamentte ne bolyp jatqanyn, qanday zandar talqylanyp jatqanyn bile me? Bilmeydi. Qazaqtyng taghdyry qalay sheshilip jatqanynan habarsyz. Ol jaqta Qayrat Núrtas otyrsa, «tochno» biler edi. Qayrat «mamasyna» aitady, mamasy dereu elge jayady. «Za to» býkil qazaq jastary әp sәtte sayasatkerge ainalady... Jaman ba? Jaman emes.

Parlamenttegiler de – pende. O bayqústar kýnde «zang qabyldaymyz» dep sharshap jýr. Olar biz sekildi kóshe keze almaydy, qoghamdyq avtobusqa ayaq arta almaydy. Figurasy 60-90-60 qyzdardy tek internetten kóredi. Internetten ghana... Búl әdiletsizdik qoy. Myna biz kýnde kósheden kórip, kózimizdi «sugharatyn» sylqymdardyng bókselerin Parlamentte otyryp-aq tamashalasa jaman ba? Janar Dúghalovagha bir shart qoyyp, deputattyq mandat beru kerek. Janar sekildi eki-ýsh sylqym bolsa, tipti qatyp ketedi... Olar omyrauy jyrym-jyrym, etegi jarty qarys kóilek kiyip kep, zang jobalary talqylanar aldynda arly-berli moda kórsetip jýrgenderi dúrys. Silekeyi shúbyrghan deputat myrzalar otyrystan qalyp qoyatyn jaman әdetterin qoyady, sonda... Jaqsy emes pe, Parlament Mәjilisi tolyq qúrammen zandardy talqylap jatady. Olar Mәjiliske zang ýshin kelmese de, aidynda jýzgen aqquday Janarlardy kóru ýshin bas súghatyn bolady. IYdeya ma... IYdeya...

MS Saylaubekke de bir oryn bergennen bú qazaq útpasa, útylmaydy. Nege deysiz be? Saylaubekting әr sózi – hiyt... Parlament otyrysynda halyqqa únamaytyn zandar qabyldanarda, Saylaubekke tizgindi bere salu kerek. «Ky minimy bet tma, Kamana bek tma, Tamana bek tiymena, Bet tma fit tima» dese bitti, býkil jurnalist kýn tәrtibindegi mәseleni qoya salyp, Saylaubekting «úlylyghy» jayly zarlay jóneledi. Qanday keremet... Búryn múnyng bәrin nege oilamay jýrgenbiz?.

Jogharyda aitqan azamattardy qaydam, meninshe, Iliya Iliin osy joly mindetti týrde deputat bolyp saylanghany dúrys. Iliya ghana emes, Genadiy Golovkin men Serik Sәpiyev te kelesi shaqyrylym  ýshin asa qajetti adamdar. Olarsyz búl shaqyrymnyng dym qyzyghy joq.

«Búlar Parlamentte ne bitiredi?» demekshisi ghoy. Parlament Mәjilisining bar júmysy osy ýsh jigitting moynyna asa salu qajet. Mәselen, qazir keybir ministrler Parlamentke kómekshilerin jibere salatyn bolyp jýr. Sonday «menmen» shendilerdi Parlamentke «dyryldatyp» sýirep әkelu júmysyn osy ýsh batyr oryndasa, qanday kerim bolady-ә! Dúrys esep bere almaghan, yaky júmysy kónil kónshitpeytin sheneunikterdi keyde sabaghym keledi. Siz de sonday shygharsyz. Endi mine, sol armanynyz oryndalatyn kýn jaqyn. Mysaly, Arystanbek Múhamediyúlynyng «iyeligindegi» ministrlik bir zang úsynyp jatyr delik. Ol zang deputattargha únamay qalsa, Iliya ony ziltemirdey tikke kóterip alady, al Sәpiyev pen Gena «tómpeshtey jóneledi. Qay shendining tayaq jegisi keledi deysiz. Tayaq jemeu ýshin olar zang jobasyn dayyndaghanda asa múqiyat bolady...

A, Iliya nege kóterip túruy kerek deysiz be? Onyng bir ghana sebebi bar... Sheneunikting kóbi shoyyn júdyryqpen bir qoyghanda esinen tanyp qaluy mýmkin. Múnday qyzyq sәtti teleoperatorlar týsirip ýlgermey qalsa, olardy úrghannan ne payda? Iliya kóterip jatqanda elding bәrining nazary osy jaygha auady. Al, sosyn tamashany alansyz kóre beresiz.

Áriyne, әr nәrsening astarynda sayasat boluy kerek. Mysaly, keybir kezde key deputattardy, shendilerdi ótirik synap, minegen bolamyz. Biraq tisimiz batqan emes. Qalay batady, Esimovti úru ýshin «duh» kerek. Desek te, sol Esimov syndylardy aqyryn-aqyryn Sәpiyevke «úrghyzyp» alugha bolady ghoy. Birinshiden, Sәpiyevting «udary» anau aitqanday joyqyn emes. Ekinshiden, «shendilerdi de ondyrmadyq, mine, úryp jatyrmyz, soghyp jatyrmyz» dep kóz jasau ýshin Sәpiyevting sheberligin paydalanghanymyz jón.

Al, Genagha Arystanbek sekildi deputattardy, yaky ózining ne istep jýrgenin bilmeytin әkim-qaralardy soyghyzu kerek... Genanyng bir soqqysynan aman qalghany qyzmetin jalghastyruyna rúqsat. Al, ólgenderining súrauy joq...

A, aitpaqshy, bizde últaralyq arazdyqty qozdyrugha tyiym salynghan. Últy basqa, Assambleya arqyly deputat bolyp ketkenderdi Sәpiyevke úrghyzugha bolmaydy. «Qazaqtar ózge diaspora ókilderin tómpeshtep jatyr» degen sóz jaman. Onday sóz bolmau ýshin ózge diaspora ókilderin batyr Gena jónge salghany dúrys. Múnym qalay-ә?! Genatayymyz Kulagindi «qonq» etkizip, esinen tandyryp tastaghanyn elestetip kórinizshi...

Qosh! Sizder әrtis pen әnshiler deputat bolyp ne bitirmek deysizder... Olardyng atqarar sharuasy әli alda... Maghan seniniz...

Qanat Ábilqayyr

Abai.kz