«Ákimning júmysyn baghalaushy halyq.»
Jana әkim Ghabidolla Ábdirahymovtyng biylik tizginin ústaghanyna da 100 kýn toldy. Osy jýz kýnde eks- әkimderden qalghan amanattardyng qaysysyn orynday aldy degen súraqtyng tuyndauy zandylyq. Alayda, bir kýnde barlyq mәseleni sheshu mýmkin emes. Bәri de qarjygha kelip tireledi. Kez kelgen basshy bilek sybana kiriskisi kelgenmen qol baylaular qanday iske bolmasyn kedergi keltiretini shyndyq. Biraq, tau qoparamyn dep ainalasynda jatqan shiyrshyq tastardy retteuge shamasy kelmey qalatyndardy da kózimiz kórip jýr. Shynymdy aitsam, Shymkentke jana basshy taghayyndalghan kezde qala túrghyny retinde ol kisini onsha jaqtyra qoymadym. Nege deysiz ghoy? Ákimimiz shetel kórgen, naqtyraghy sonau nemis elinde bilim alyp, qazaq, orys, aghylshyn, tipti nemis tilderinde suday sóileydi eken degendi estigen biz onyng qazaqshasyna kýmәndandyq. Óitkeni әkim kóbine orys tilinde sóilep jýrdi. Onysy ýshin halyqtyng talay synyna da úshyrady. Biraq keshegi kezdesude әkim taza jalpaq tilde qazaq tilinde sóiledi. «Adam ýsh kýnde de tozaqqa ýirenedi» degen bar emes pe? Shymkentke kelgenine kóp uaqyt óte qoymaghan shahar basshysynyng birinshi jetistigi dep osy memelkettik tildi erkin mengeruin aitar edim. Bireuler aityp jýr ghoy «til manyzdy emes»- dep, alayda halyqtyng tilin týsinbegen әkim, halyqtyng múnyn týsinedi dep oilamaymyn. Al tilin ýirengisi kelgen adamgha jýz kýn de jetetinin Ghabidolla myrza dәleledep berdi.
«Halqyna júmsaq, qyzmetkerlerine qatal».
Júmysqa kirisken alghashqy kýnnen bastap múghalimdermen jinalys jasaghan әkim, kópting kókeyinde jýrgen mәseleleni kóterdi. Qarapayym múghalimderdi qorghaghan әkimning «Prokurorlar mektepterdi tekserudi toqtatsyn!» degen sózi biraz qarapayym halyqtan qoldau aldy. Shynynda, tekseruden kóz ashpaytyn oqu oryndary arqalarynan jýk týskendey quandy. Al, shyndyghyna kelgende búl jerde óz isining bylyghyn jabu ýshin qalalyq bilim bólim bastyghy Madiyev myrza jana әkimge dúrys aqparat bermegen bolyp shyqty. Júmysy taza adam nege prokurorlardan qorqady?Qarajat jinap berip jýrse prokurorlargha nege bas prokuraturagha shyqpaydy? Áyteuir jana әkimge ótirik aqparat berip, óz atyn taza ústap qalghysy kelgen Madiyev myrza óz bylyghyn osylay jaba saldy. Janadan kelgen әkimimizde ózining osal emes ekendigin, eshkim búl kisini alday almaytyndghyn mektepterde diyrektorlardy eshqanday «kóke jәkesiz» ózining baqylauymen ótetin konkurs arqyly taghayyndalatyn jýie engizip qoydy. Aldaghy uaqytta bilim salasyna qatty kónil bóletinin mektep aralap jinalys ótkizip dәleldep berdi. Eger osy tәrtipke Madiyev shydasa qalady, shydamasa ornyn bosatugha tura keledi. Óitkeni, aldaghy uaqytta mektepti әkim damyghan elderding jýiesimen qadaghalap otyratynyn ashyq aitty. Osyghan oray bilim úyalaryndaghy qylmystyq oqighalardyng kóbengine baylanysty ata ana men ústazdardy tyghyz baylanystyratyn zamanauy tehnologiyalyq ýlgide jana baghdarlama engizu arqyly balanyng sabaqqa kelu kelmeuin qadaghalaytyn jәne kýndelikti balanyng bilimin bilip otyratyn «Mekteptik elektrondyq baqylau» mobilidik jýieni engizudi qolgha aluda. Bizding biluimizshe, múnday jýie damyghan elderding barlyghynda aqyly júmys jasaydy eken. Al Shymkentte búl jýie qazyna qarjysy esebinen qoldanysqa enbek.
Qala budjetinen qarjylandyrylatyn qúrylys nysandaryna beyne kameralar ornatyldy. Ásirese mynau halyqqa eng qajetti mektep qúrlystarynyng bayau jýrip jatqanyna baylanysty nysandardyng barysyn, sapasyn, qarqynyn ýnemi qadaghalap, merziminde ayaqtaluyna baqylau jasap otyr. Mysaly bir mektep soghylyp jatsa, onyng júmysy qalay jýrip jatqanyn tek әkim ghana emes, әkimdikting kez-kelgen qyzmetkeri, tipti qala túrghyndary da әkimshilikting veb sayty arqyly baqylay alady.
«Órkeniyetti damyghan elderding qataryna kiremiz desek, aldymen infraqúrylym mәselesin sheshu kerek!»
Shymketting ýshinshi megapolis atanugha úmtylyp jatqany bәrimizdi quantady. Biraq, ókinishtisi sol, shaharda «qala» degen atqa layyq emes teris әreketterding oryn alyp jatyr. Sonyng bastysy qala tazalyghy.
Jana әkim Shymkentti qoqystan tazartu maqsatynda jasyryn kameralar ornatyp biraz túrghyndargha eskertu berildi. Yaghni, aulalargha beynebaqylau ornatyp, rúqsat etilmegen jerlerge tastalghan qoqystardy tazalau sharalary jýrgizildi. Qaryzy belden asyp toqtap túrghan qalalyq jylu beru stansiyasyn kelissózder jýrgizu arqyly ong sheshimin tapty. Bir aita keter jayt qalamyzdyng 80% jylu qúbyrlary eskirgen. Jylda qysta jarylyp jatady. Osyny qala әkimi eskere otyryp , qala basshylyghynyng qaramaghyna aldy. Ne kerek, biraz «tenderbaylardyn» da beti ashyldy. Joldardy qalay bolsa solay salyp, qotyr- qotyr bolyp jatqan trotuarsyz kóshelerimiz, qala әkimi trotuarlarmen jýrgenin kýtip túr eken. Ákim jýrip ótken jerler ertesine taqaday salynyp, býtindelip qaldy. Halyqtyng jaghdayyn oilaghan әkim myrzamyz jer ýsti ótkeline lift qoyyp, mýmkindigi shekteuli jandargha osynday qayrymdy is jasady.
Ákimning aldaghy maqsaty qalagha qosylyp otyrghan tórt audandy , qala statusyna say bolu ýshin kәriz qúbyryn, jylu jýiesin jýrgizip, su tartyp, jolyn jóndep, jaryghyn tartyp túrghyndardyng basty problemalaryn sheshu bolyp otyrghanyn jinalysta aityp ótti. Al, osy jýz kýnde «Qaynar-búlaq» sayajayy men «Dosyq-2» eldi mekenderine magistralidi su qúbyrlary tartylyp, «Sәule», «Yntymaq-2» shaghyn audandaryna elektr energiyasy qoyyldy. «Samal-3», «Qaytpas-1», «Soltýstik-Batys shaghyn audandaryndaghy 12 myng túrghyn tabighy gazben qamtamasyz etildi dep janalyqtardan oqyp týrtip alyp otyrdym. Óitkeni, kelgen qos әkimderimizding júmysyn býkil Respulika kórsetu bizding mindetimiz. Júmys istese istedi, istemese istemedi dep aitu bizding paryzymyz.
Qala ómirine engizilgen eng manyzdy joba.
Ghabidolla myrzanyng atqarylyp jatqan júmystaryn halyq talqylap ýlgere almay jatqanda, әkim myrza ózining jana jobasyn halyqqa úsyndy.
«2020 jylgha deyingi damu tújyrymdamasy» qalamyzdyng sheshilmey jýrgen basty mәselerin aldaghy bes jylda josparmen sheshu jәne jana qala qúrylys nysandaryn salu jayly bolyp tabylady. Negizi maqsat –Shymkent qalasyn túrghyndargha ynghayly jәne qonaqtargha tartymdy bolatyn, respublikadaghy zamanauy megopoliske ainaldyru. Osyghan oray qalamyzgha shet memlketterden investorlar qyzyghushylyq tanytyp, aldaghy uaqytta birge júmys isteytinin aityp ketti. Halyqtyng eng basty mәselesi jolaushylar tasymaldau kóligi zamanauy túrghyda janartu әkimning basty qolgha alghan isi bolyp otyr. Qala menshigine qaraytyn alys ornalasqan eldi mekenderge qoghamdyq kólikting jetispeushiligine baylanysty, qala әkimdigine qaraytyn komunaldyq trasporttyq park ashylmaqshy. Janartylghan jolaushylar kóliginde zaman talabyna say «smart kart» jýiesi engiziledi. Búl jana jobany Ontýstik Koreya eli investorlary qolgha alyp otyr. Budjettik qarjyny ýnemdeu ýshin jәne qyzmettik kólik baqylauyn kýsheytu maqsatynda GPS ornatylady degen jospar bar.
Jalpy qalanyng órkendeuine әkimshilik emes qala túrghyndary da ýles qosu kerek. Órkeniyetti damyghan elderdin qataryna qosylu ýshin osy jasalyp jatqan jobalardy qoldau halyq tarapynan da bolu kerek.
Qala әkimining jemisti isterining nәtiyjesin surettermen sóiletsem.
Qala әkimdigining foyesinde «Reception» anyqtama qyzmeti ashyldy.
Búryn әkimdikke kelushilerdi turniyketpen kýzet qyzmetkerleri qarsy alyp, kezek kýtip, shu shyghyp jatsa, endigi jaghday mýldem ózgerdi. Múndaghy turniyketter ishke qaray qoyylyp, foye auqymy keneydi. Kelushilerge arnalghan júmsaq jihaz oryndary qoyyldy. Ákimdikke kelushilerdi anyqtama berip, baghyt beretin Reception qyz kýtip alyp, qajetti memlekettik qyzmetkermen baylanystyryp, tiyisti kenester berip otyrady.
Sonymen qatar, biznesti damytugha mýmkindik berdi. Búryn qala әkimdigining sheshimin ailap kýtse, endi sanauly kýnde-aq oryndaluda.
Qala әkimdigining resmy sayty qayta janartyldy.
Shymkent qalasy әkimdigininwww.shymkent.gov.kzresmy veb-sayty qajetti interaktivti karta, qala boyynsha 3D-TUR, kórsetkishter, jetken jetistikter, bolashaqtyng qalasy, qoghamdyq kólikter kestesi, halyqtyq baqylau siyaqty birneshe bólimdermen tolyqtyryldy. Sayttaghy «Eger men әkim bolsam» aidary arqyly әrbir túrghyn ózin qala әkimi retinde sezinip, qalanyng damuy boyynsha úsynystary men oi-pikirlerin aituyna bolady.
Eng birinshi Respublika boyynsha qala tazalyghy men qoghamdyq tәrtipti qadaghalau ýshin «WhatsApp» arqyly baqylau qolgha alyndy. Búghan qosa, qoghamdyq tәrtipti kýsheytu, qúqyq búzushylyqtyng aldyn alu ýshin qalalyq ishki ister basqarmasynda da «WhatsApp» qyzmeti iske qosyldy.
– Jana «Halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghyn» ashty.
Qala әkimining tikeley tapsyrmasymen Abay audanyndaghy «Qyzyljar» eldi-mekenindegi toyhana ghimaratynda, halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghy ashyldy. Búl 118 myng túrghyny bar audan ýshin óte tiyimdi boldy. Endi audan túrghyndary bir qújatty alu ýshin qala ortalyghyna qaray sabylmaydy.
Jastarmyz «Salauatty» ómirdi qoldau ýshin ataqty sportshylarymyzdy shaqyryp «Aleksandr Vinokurov atyndaghy sportty qoldau jәne damytu» qoghamdyq qorynyng úiymdastyruymen qayrymdylyq is-sharasy ótti. Osyghan oray qalamyzda jastarmyz ýshin « Street Workout» pen ainalysatyn arnayy alandy ashyp berdi.
Jastarmyzdyng kóbisi aqyly týrde jattyghu oryndaryna bara almaytyndyqtarynan , osy bir joba jastargha sport pen shúghyldanularyna taptyrmas qúral bolyp tabyldy desem de bolady.
Qala kelbetin zamanauy stilige, bazarlar men sauda qatarlaryn sanitarlyq sәikestendiru qolgha alyndy.
Qalanyng ortalyghynda, qalanyng kórkin búzyp túratyn mal bordaqylau men song beketterining júmysyn toqtatqanyn erekshe aityp ótsem deymin. Qalanyng qauipsizdigin jaqsartu ýshin «Qauipsiz qala» atty profilaqtikalyq is-sharalary úiymdastyryldy. Endi qoghamdyq oryndardy velosiypedtegi polisiya qyzmetkerleri qadaghalaydy. Aldaghy uaqytta qala túrghyndarynyng qauipsizdigi ýshin 100 potrulidik avtokólikter, 5 evakuatorlar, 400-ge jaqyn beynebaqylau kameralaryn alatyndyghyn aityp ótti.
Úly nemis kansler Otto Fon Bismarktyng sózimen ayaqtaghym keledi. «Qauqarsyz zandar men qarymdy sheneunikter arqyly eldi basqaru mýmkin bolar-au, alayda, qauqarsyz sheneuniktermen eshqanday zang da kómektese almaydy.» Bolmasanda úqsap baq degen bar, damyghyn elding bilimin alyp kelgen әkimnen Bismarktyng jetistigin kýtemin. Osy jýz kýnde istegen júmysynyz az emes, aldaghy uaqytta algha qoyghan josparlarynyzdy jýzege asyryp halqymdy quanta beriniz. Qala túrghyny, halyq janashyry retinde sizge sәttilik tileymin!
Aygýl Orynbek
