Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 12723 0 pikir 10 Mamyr, 2016 saghat 10:25

BAUYRJAN MOMYShÚLYMEN RUHANY SYR-SÚHBAT

Jurnalistikada retrospektivalyq súhbat deytin ótkendi bayandaytyn әngimelesu tәsili bar. Osy sýrleumen Ázilhan Núrshayyqovtyng qazaqtyng qaharman úly Bauyrjan Momyshúlynyng azamattyq túlghasyn, ómir jolyn aishyqtaghan «Aqiqat pen anyz» kitabyn qazirgi otanshyl kózqaraspen, ruhany kózben oqyp shyqqan edik. Danqty batyrdyng danalyq oiyn, izgilikke, imandylyqqa jeteleytin jigerli sózderining bir parasyn ekshep, nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.              

 

 ShEN. ATAQ. NAGRADA... «OLARDYNG ÓZDERI KELDI...»

– Namys, ar-úyat turaly aitqanda, Sizding jiger janyghan jalyndy sózderiniz eske týsedi. Sizding týisiginizdegi namys degen ne?    

– Namys – azamattyng altyn tuy.

– Al osy namystyng ólshemi qaysy? Sipaty nede?

– Áke-sheshesin syilaghan balada ghana namys bolady. Olardy úyaltpayyn, sýiegine tanba týsirmeyin, ólsem óleyin, biraq ata-anamdy aghayyn-júrtymdy jerge qaratpayyn deydi.

– Sizding ómirlik úranynyz qanday boldy?

– Qayda, qanday qyzmette jýrsem de jýrektegi úranym qazaqtyn: «Erdi namys óltiredi, qoyandy qamys óltiredi», – degen maqaly boldy. El namysy er namysy dep bildim.

– Al armanynyz she?

– Armanym halqymnyng namysyna daq týsirmeu boldy.

– Ataqqa qyzyqqan sәtiniz boldy ma?

– Aqyndyqqa, shenge, ataqqa eshqashan da qyzyqqan emespin. Olardyng ózderi keldi... General bolsam, marshal bolsam, geroy bolsam degen emespin. Osy ataghym da jetedi. Men nagrada qughamyn joq. Eshkimnen nagrada súraghanym joq. Men nagrada ýshin emes, elimizding tәuelsizdigi, halqymyzdyng namysy ýshin soghystym. 

– Adam qanday sipatymen syily bolmaq?

– Adam qansha kókke kóterilgenimen top etip tómennen bir-aq shyghady. Óitkeni, әrkim jetken jerine deyin barady, jyghylghan jerinde qalady. Ataghyna atyng say kelse ghana syily bolasyn.

– Qanday adamdy ardaqtaysyz? Neni únatpaysyz?

– Ardaqty anany qadirleymin. Ary bar azamatty ardaqtaymyn. Talaby bar jasty qúrmetteymin. Manghazsynghan aghany únatpaymyn. «Bauke, myna sóziniz qúdayskiy, siz danyshpansyz» dep kózge maqtap kólgirsiytin inini jek kóremin. Shyn dos syrtynnan maqtaydy. Sayqal ghana betine qarap qylmyndaydy. Áyelding sayqaly birdi ghana arbaydy, әdebiyet sayqalynyng myngha ziyany tiyedi.

– Sizdi bireuler maqtaghan kezde nemese synaghan sәtte qanday sezimde boldynyz?

– Men ómirimde eki týrli anyzdy basymnan keshirdim. Bir kezde meni jer-kókke syighyzbay anyzgha ainaldyra maqtady. Keyingi kezde әrkimder anyzgha ainaldyra jamandady. Maqtady dep tasqamyn joq, jamandady dep jasyghamyn joq. Qara qyldy qaq jarghandy maqtaydy da, boqtaydy da ghoy, qaraghym.

–       Neni jaqsy kóresiz?

– Qazaqtyng qonaqjaylyghyn jaqsy kóremin. Qazaqtyng dosqa degen meyirbandyghyn únatamyn. Qazaqtyng qas-jaugha qaharmandyghyn qadirleymin. Múnda Otandy qorghaudyng qasiyetti sezimi saqtalghan. Ýlkenge jol berip, qúrmet kórsetetin, sol siyaqty kishige kómektesip, izet isteytin sypayylyghyn sýiemin. Jastardyng ata-analary aldyndaghy perzenttik boryshqa adaldyghyn ardaqtaymyn. Búl – adamgershilik negizi. Jas semiyadaghy jarastyqty janym sýiedi. Búl – semiya – memleketting qauipsizdigining negizi. Kәri-jasynyng erinbeytin enbekshildigin jaratamyn. Búl – jan-jaqty órkendetuding sipaty. Áke men balanyn, aghayyn arasynyng úiymshyldyghyn únatamyn. Búl – memlekettik birlikting basy. Taghysyn taghylar...

 

«JAQSY BASTYQ – JARTY BAQYT QOY, ShIRKIN!»

– Ómirbayanynyz turaly jazylghan derekterge qarasaq, kóp bastyqtarmen syiyspay, qyzmetpen qosh aitysyp, ketip qala beripsiz? Nege?

– Memleket mýddesin jýzege asyruda prinsipsizdik kórsetetin, qaramaghyndaghy adamdardyng dúrys isin qorghay almaytyn bastyqtyng qarauynda júmys istegenshe qanghyp ketudi artyq kóremin.

– Sonda bastyq qanday bolu kerek? Basshynyng boyynan qanday sipatty kórginiz keledi?

– Jaqsy bastyq – jarty baqyt qoy, shirkin! Óitkeni, oily bastyq úqypty qyzmetkerdi adam etedi. Oisyz bastyq oqyp kelgen mamandy nadan etedi. Al mening qolymnan keletini úqyptylyq, yjdaghattylyq qana. Tapsyrylghan isti tapjyltpay oryndau ghana. Úghysyp istesken qyzmetten tәtti tirshilik joq-au tegi dep týidim sonda.

Auylda synyqty sipap otyryp ornyna týsiretin synyqshylar bolady. Sol siyaqty aqyldy komandirler de aqyrmay-aq seni yrqyna kóndirip, týzetip alady. Týzetpese sol qisyq kýiinde kәdege jaratady. Óitkeni, olar qylysh qayqy bolsa da óz qyzmetin týzu atqaratynyn biledi.  

– Siz soghysta óz jauyngerlerinizge búiryq bergende qanday әdisti qoldandynyz? 

– Komandirding aitqan sózi aiqyn, bergen búiryghy naqpa-naq boluy kerek. Jauynger komandir sózining bolbyr bolghanyn únatpaydy. Óitkeni, jauynger komandirden búiryq qana emes, sol búiryqty oryndaytyn jigerdi qosa aluy kerek.

– Adam jigerin janu jauyngerdi qanshalyqty batyr etedi? 

– Ataqty Holm joryghynda, bir derevnyada aldynan tank shygha kelgende taysaqtap keyin shegingen jauyngerge: «Anannan úl bop tughanyng ras bolsa, ana tankti qúrtqyn!» dep búiryq bergenim esimde. Sodan keyin ol jigit qayta ilgeri úmtylyp, tankti qúrtty.

Mineki, sóz shyndyghynyng kýshi degen osy. Men onyng anasyn aitqanda alghashynda qaymyghyp qalghan jauynger jigerlenip ketti. Sóitti de tankti qúrtty. Búiryghyndy aityp, onyng ýstine janaghyday jandy janityn jigerli sózderdi qossan, jauyngerge sol jetedi.

Búiryqty oryndaugha ketip bara jatqan ol sening qayratty sózing esine týskende, kýlip te alady. Al kýlki kisige qayrat beredi. Jaugha qarsy jylap jyljyghan soldat jyraqqa jete almaydy. Kýlip ilgerilegen soldat qana iygilikti is tyndyrady. «Kýlip» degenning soldattyng jyndanghan kisishe óz-ózinen qarqyldap kýlui emes, búiryqty oryndaugha ishtey jigerlenip, qayrattanyp baruy degen sóz ekeni týsinikti ghoy saghan?

    – Týsinikti! Endeshe, býgingi Tәuelsiz Qazaqstannyng sarbazyna qanday aqyl-kenes aitasyz? 

 – Ofiyser psiholog, adam janyn sezgish boluy qajet. IYdeyalyq jaghynan suaatty, jan-jaqty bilimdi bolu – әriyne, onyng óz boryshy. Shen alu men shekpen janartu jaghyn eng aldymen oilamay, ózining әskery jәne sayasy salada ósui ýshin kýsh saluy kerek. Al shen men lauazym ofiyserding jeke iskerligine berilgen әdil bagha esebinde ózinen-ózi keledi.

Ózining qolyndaghy tehnikany, dastarqan ýstindegi qasyqty júmsaghanynday, jaqsy iygerip, júmsay alatyn sanaly, namysker, inisiativty, belsendi jauynger – mine, naghyz jauynger túlghasy osy.

– Siz óz boyynyzdaghy taghy qanday minezdi, nendey jaqsy sipatty maqtanysh etesiz?

– Minez degen basy qatty jýirik qoy, qaraghym. Ár adamnyng minezi – astyndaghy túlpary. Sonyng aghynymen adamdar ómirden zymyrap ótip jatady ghoy, әiteuir.     

Erkekti búzatyn eki qúmarlyq – araq pen әiel bolsa, jas kezimde osy ekeuinen de aulaq bolghanymdy maqtanyshpen aita alamyn. 

– Bir sózinizde erlik esepting yrqyna kónbeytinin aitypsyz? Múnyng syry nede?

– «Saqtyqta qorlyq joq» degen qazaqtyng mәteli bar. Búl ras sóz. Biraq erlik saqtyqtyng jeteginde jýrmeydi. Óitkeni saqtyq – esep. Erlik eseppen istelmeydi. Erlik eshqanday esepke kónbeydi. Erlikti santiymetrlep ólshep, gramdap salmaqtap, sekundtap sanay almaysyn. Erlik adam janynyng lap etken jalyny, jarq etken nayzaghayy.

Erlikting negizi sýiispenshilik. Kisi sýigenining qúly da, qúrbany da bolady. Otanyn sýigen soldat ol ýshin otqa da, sugha da týsedi. Sóitip sanaly týrde erlik jasaydy. Biraq soldat ony erlik jasadym dep eseptemeydi. Azamattyq mindetimdi atqardym, Otan aldyndaghy perzenttik boryshymdy ótedim dep qana biledi. Erlik jasaghan sәtte soldattyng basyndaghy oy osy ghana bolady. Ózining erlik jasaghanyn ólgen soldat bilmey ketedi, tiri qalghan artynan úghady. Onda da alghashynda ol onday erlik jasaghan men emes, basqa bireu bolar dep oilaydy. Mineki, erlikting eshqanday esepke kónbeytini de sondyqtan!

 

ÓZ PÁTERIN KEYUANAGhA BERGEN...

Bauyrjan Momyshúlyna: «Kimdi qadirleysiz?» – degen saual qoyylghanda: «Ardaqty anany qadirleymin», – dep jauap bergeni bar. Batyr Bauyrjan atamyz búl sózin isimen de dәleldegen biz bilip-bilmeytin ghibratty oqighalar kóp. Sonyng biri – ózine alghan pәterdi keyuanagha bergeni turaly oqigha jazushy Ázilhan Núrshayyqovtyng «Aqiqat pen anyzynda» (qaranyz: 32,33-better) bayandalghan. Oqyp kórelik:  

«Bauyrjan búryn Dzerjinskiy kóshesinde, shaghyndau pәterde túrsa kerek. Qalalyq sovetten kenirek pәter súraydy. Bir kýni oghan qalalyq sovetting qyzmetkeri telefon soghyp, sizding ótinishiniz oryndaldy, kelip keng pәterding orderin alynyz deydi. Pәterimdi kóreyin dep jana ýige barsa, esik aldynda múnayyp túrghan qartang orys әieline kezdesedi.

– Nege múnayyp túrsyz, sheshey? – deydi oiynda eshtene joq Bauyrjan әielding qasyna toqtap.

Áyel qalalyq sovetting osydan eki bólmeli pәter bermek bop uәde etip kelgenin, biraq dәl order bererde ol uәdelerinen tayyp qalghandyghyn aitady.

– Maghan degen ýidi bir ýsh bólmelik pәtermen biriktirip, bir polkovnikke beripti. Qayteyin, mening de balam soghysta ólip edi. Áriyne, ol soldat edi, – deydi.

Múny estigende Bauyrjannyng barlyq týgi syrtyna teuip shygha keledi. Jiyren múrty edireyip, elektr symynyng birine birin jaqyndatqan eki úshynday bolyp, shytyr-shytyr ete qalady.

Múnaymanyz, sheshe, qazir order beretin jerge barynyz – pәteriniz ózinizge tiyedi, – deydi de Bauyrjan minip kelgen mashinasyna otyryp alyp, qaytadan qalalyq sovetke tartady.

– Men maghan bireuge berilgen pәterlerdi ber degen joqpyn, – deydi ol baghana qolyna order ústatqan qyzmetkerge kelip. – Myna orderdi jyrtynyz da, pәterde búryn uәde etilgen adamdargha beriniz!

Osylay dep ol qolyndaghy orderdi qaytaryp beredi. Qalalyq sovet qyzmetkeri qalbalaqtap:

– Ol adamdargha pәter keyinirek beruge úigharylghan edi. Siz pәter súraghan song sol ekeuin qosyp, sizge qamqorlyq jasayyq degen edik...

– Molchati! – deydi Bauyrjan kózi ejireyip, múrty odan sayyn tikireye týsip. – Maghan múnday qamqorlyqtyng keregi joq. Jiyrma minuttan keyin maghan telefon soghyp, búl pәterding búrynghy iyelerine berilgendigin habarlanyz. Ponyatno vam?!

– Týsinikti, týsinikti, joldas Momyshúly. Tek sizding bergen pәterden nege bas tartyp túrghanynyz týsiniksiz.

– Ol soldattyng anasy ghoy!.. Endi úghynyqty ma sizge? 

Qyzmetker basyn iyzeydi. Rasynda da ol birsypyra uaqyttan keyin Bauyrjannyng ýiine telefon soghyp, jana pәterding búrynghy iyelerine order jazylyp bergenin habarlaydy.

– Order alghanda olardyng quanyshynda shek bolghan joq, – deydi qyzmetker. – Ásirese qart ana qatty quandy. Sizding Bauyrjan Momyshúly ekeninizdi bilgende... ol jylap jiberdi...» dedi.

Sodan birsypyra uaqyt ótkennen keyin Bauyrjangha Furmanov kóshesinen basqa pәter berilgen eken...»

Alla Taghala ózgege meyirim kórsetken pendesin Óz meyirimine bóleydi degeni osy. 

 

JAUDY QONAQ ETKEN...

– Kimge qaryzdarsyz?

– Qazir kóshede júpyny kiyingen mýgedek jandy, baldaqqa sýiengen aqsaqal azamatty nemese bilegine qara protez jalghaghan sholaq qol adamdy kórsem, solargha qanshama qaryzdar ekenimdi oilap, basymdy iyzep, iyilip ótemin. Óitkeni, soghystan mening on eki mýshem aman bolghanymen, men ýshin basqalar jaralandy. Men aman kelgenimmen, men ýshin ózgeler opat boldy.

Al men de ózgeler ýshin qan tóktim, solar ýshin jaralandym. Adamdar bir-birine ózara qaryzdarlyghyn әrqashan da oilay jýruleri kerek. Ásirese, Otan soghysy ardagerlerining enbegin erekshe baghalay bilui qajet.     

– Siz soghysta ne ýshin jaudy qonaq ettiniz?

– Olar bizge kóp qorlyq kórsetti. Biraq biz tútqyndardy qorlamadyq. «taspen atqandy aspen at» degen. Men nemisting jiyrma jeti generalynyng aldyna halqymyzdyng aq dastarqanyn jayyp, qonaqasy berdim. Endi elimizge tiyissender dәm úrsyn! – dedim.

– Nayn, nayn! – dep olar bastaryn shayqap, kózderin jypylyqtatty. Ariy qandy ziyaly generaldar aldaryndaghy asty ash qasqyrday týtip, jep jatty.  

– Adam qatelespes ýshin ne isteu kerek?

– Ýlken ózenderde parohod jýzip kele jatqanda arnauly adam sudyng terendigin ýnemi ólshep otyrady. Óitpese, parohod qayyrlap, bógelip qalady. Nemese onyng vintine zaqym kelip, isten shyghady. Alghan jýgin tiyisti jerine uaqytynda jetkize almaydy. Adam da parohod siyaqty. Ol da ózining aldyn ýnemi oimen ólshep otyruy kerek. Oilanbaghan orgha jyghylady, opyq jeydi. Oghan ózinning ór kókirektigin, ózimshildiging ghana kinәli. Búl sening aqylsyzdyghynnan isteletin is emes. Aqyl da oilaghandy únatady. Oilanyp-tolghanghan adamgha ghana aqyl dúrys jol kórsetedi. 

– Qatty qatelesken keziniz boldy ma?

– GUK-tyng bastyghy armiya generaly Filipp Ivanovich Golikov maghan aldymen Kavkazgha brigada komandiyri bolyp barudy úsyndy. 

– Men diviziya komandiyrimin. Onyng ýstine akademiya bitirdim. Brigada komandiyri bolyp barmaymyn, – dedim Golikovke. Soghysty bitirip, akademiyany tauysyp, keudege nan pisip jýrgen kez edi ghoy ol, qaraghym. Generalgha tura osylay dedim. – Onda korpus shtabynyng bastyghy bolyp barynyz dedi.

Búl ýlken qyzmet edi. Jaman aghang aqylsyzdyq jasady, qaraghym. Jaraydy, raqmet deuding ornyna Golikovke:

– Men sap komandiyrimin. Eshqashanda shtabta otyrghan emespin, – dedim.

Golikov betime qarap otyrdy da:

– Joldas polkovniyk, Siz asqaqtyqtyng sazayyn tartasyz. Bara beriniz, – dedi.

Aghat ketkenimdi artynan bildim. Biraq qayta baryp, generaldan keshirim súraugha órlik moyyn búrghyzbady. Orynsyz órlik adamdy ókindirmey qoymaydy ghoy, qaraghym.

– Búl qatelikten qanday sabaq aldynyz, ne týidiniz?

– «Semizdikti qoy ghana kóteredi» degen danalyq sózdi halyq tegin aitpaghan ghoy. Mening ómirimde jibergen eng ýlken qateligim osy boldy. Osy qatemdi oilasam kýni býginge deyin eki betim duyldap qoya beredi. Adamgershilik, azamattyq arym ózimdi ómir boyy osy ýshin aiyptaumen keledi.Ómirining qatesin eshkim de óz auzynan aityp bermeydi. Óitkeni, ony moyyndau qiyn, ózgege móldiretip aityp beru odan da auyr. Men saghan imanday syrymdy aityp otyrmyn, qaraghym. Onyng sebebi mening dúrysymdy kórgen júrt búrysymdy da bilsin. Bir adamnyng ómiri myng adamgha sabaq. Jas úrpaq mening de jaqsymnan ýirenip, jamanymnan jiyrensin.  

– Siz ózinizge synmen qaraysyz ba?

– Ózine ózi synmen qarau – onay is emes. Ózining qatelerinen sabaq alu әrkimning qolynan kele bermeydi. Ýlken bastyqtyng ondyrmay sókkeninen adamdy óz arynyng sókkeni әldeqayda kýshti. 

– Ómirde ne nәrsege kóz jetkizdiniz?

– Áyeldi qorlaghan erkekti ómir ókinishsiz jibermeydi. Óitkeni, әiel – ómirding anasy, al asyl perzent anasyn eshkimge de qorlatpaydy. Óitkeni, әiel – kiyeli halyq. Onyng kiyesi ózin qorlaghan erkekti bir atpay ketpeydi... Mening kózim osyghan jetti.

Úzyn boy qysqarady. Ýlken dene kishireyedi, adam aqyry óledi. Ol – tabighat zany. Adam ólgenimen onyng enbegi ólmeydi, erligi ólmeydi, ol atqarghan úly is ólmeydi. Úly is Otangha degen sýiispenshilikten, halyqqa degen qúrmetten, osy ekeui ýshin ayausyz etken enbek pen erlikten tuady. Ótken Otan soghysynda on toghyz-jiyrma jasar azamattar erekshe erlik kórsetti. Jiyrma jas tarihy erlikter jasaytyn jas. Osyghan әrqashan da әzir bolu kerek.

 

«ADAMDY BÚZATYN NÁRSE: ATAQ, AQShA, ARAQ...»

– Adamdy ne nәrse búzady?

– Adamdy búzatyn ne? Taghy da sol ataq, aqsha, araq. Osy ýsheui. Tórtinshisi әiel demeymin. Alghashqy ýsheuining buyna bórtip, әielderdi biz – erkekter búzamyz.

– Rasynda, kezinde Sizding zamandastarynyz, jalpy halqymyz araqtyng kesirinen ruhany qúndylyghynan aiyryla jazdady emes pe? Halyqty imany men teginen aiyru ýshin araqty barynsha paydalandy. Biz әli kýnge deyin osynyng zardabyn sezip kelemiz emes pe?..    

– Jastar araqqa ýiir bolmauy kerek. Araq adamgershiliktin, azamattyqtyn, aqyldyng jauy. Araq azghyndyqqa jeteleydi. Araqqa bir ýirenip alsan, odan qashyp qútyla almaysyn. Eng aldymen osydan saqtanu kerek. Araq – adamnyng ishki jauy. Syrtqy jaudy tehnikanyng kýshimen qúrtugha bolady. Al ishki jaudy eshqanday raketamen atyp týsire almaysyn. Nәpsiqúmarlyqqa bir salynyp alsan, ony toqtatugha ghylymnyng da, bilimning de shamasy jetpeydi. 

– Siz ótirik aitasyz ba?

– Men ótirik aita almaymyn

– Bir sózinizde adamdy tabighat tәrbiyelep túrghan tәrizdi depsiz...

– Tabighattyng ózi-aq adamgha aluan týrli sabaq berip túrghan tәrizdenedi. Qaraghaydyng týzuligi saghan eki iyghyndy salbyratpay tik jýrudi ýiretedi. Aspangha shapshy atylghan aq sýttey aq qayyndar seni adaldyq pen pәktikke shaqyrady. Auzyn aranday ashqan ash aidahardyng jútqynshaghynday my batpaghy ólim degenning ne ekenin kóz aldyna elestetip, ómir ýshin jantalasa kýresuding tәsilin jәne úqtyrady.

– Otanshyldyq, Otan qorghau, patriotizm, últty sýi... Osy úghymdar jayly Sizding úqqanynyz, týisikke týigeniniz ne? 

– Otanshyldyq – әr adamgha kerekti eng úly qasiyet. Al otanshyldyq óz ýiinnen bastalady. Kimde-kim ata-anasyn ardaqtasa, sol ata-anadan birge tughan bauyrlarymen tatu bolsa, ózining ósken auyl, qalasyn, tughan últyn syilap, qadirlese sol adam otanshyl bolady. Óitkeni, óz әke-sheshesin ardaqtamaghan, ózgening ata-anasyn qúrmettemeydi. Óz auylynyng tasyn syilamaghan, ózge auyldyng tauyn qadirlemeydi. Óz últyn jaqsy kórmegen, ózge últtardy únatpaydy. Múny últshyldyqpen shatastyrmau kerek. Ekeui aspan men jerdey ekenin jastar ajyrata bilui shart.

Patriotizm – «Otanym seni sýiemin. Sen ýshin qúrban bolugha әzirmin» dep qúrghaq sózdi gýmpildete beru emes. Ol – formalizm. Eldi, jerdi, Otandy sýietindigindi sózben emes, ispen dәlelde. Ata-anasyn syilaghan shәkirt, student sabaghyn da jaqsy oqidy, tәrtibin de dúrys ústaydy, sharuaker, adal, әdil bolyp ósedi. Is degen osy, patriotizm osydan bastalady. Kimde kim әskery qyzmetten jaltarsa, ol patriot emes. Namysker emes adam – erlik jasaugha qabiletsiz. Erlik – úzaqqa sozylghan tәrbiyening jemisi. 

Jastardyng Otan qorghau qyzmetin atqaryp qaytuy – adamgershilikting eng asyl paryzy. Áskerde basbúzarlyqqa oryn joq. Óitkeni, onyng qolynda elding taghdyry – quatty tehnika bar. Al jauyngerding ol tehnikany tastap qydyryp, qyz qualap, araq andyp, qanghyp ketuine bolmaydy. 

– «Aq jýrek bolyp joldasyn, adaldyq seni qoldasyn. Jaqsylyq ýshin tiressen, janyndy aryng qorghasyn. Aryndy bolsyn shabysyn, alymdy bolsyn tabysyn, nayzaday bolsyn namysyn. Er jigitke bәri syn. Qiyndyq kórseng múqalma, auyrlyq kórseng júqarma, qamqorshy bol kishige, ýlkendi ýlgi tút algha!»

Búl qart әkenizding Sizge bergen batasy eken. Ata-ananyng balasyna jasaghan dúghasy qabyl bolady deydi...  

– Osy aq batany jýregime jazyp alyp men kettim. Ákemning aq batasyn mening arymnyn, azamattyghymnyn, adamgershiligimning aq tuynday etip, kýni býginge deyin tóbeme kóterip kelemin, qaraghym. 

– Sizden de bata súraymyz...

– Adal bolmay azamatpyn demegin. Oiran salsang oilap salghyn. Elin sýigen jauynger er bolady. Jerge terindi tóksen, jemiske kenelesin.

Otandy sýiinder, ony qorghandar, oghan qyzmet etinder! Barlyq balghyndargha aq niyetpen aq batamdy beremin! 

 

Retrospektivalyq súhbatty dayyndaghan

Aghabek QONARBAYÚLY,

Qazaqstan músylmandary diny

basqarmasy Baspasóz bólimining mengerushisi, jurnalist

abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371