VIYSE-MINISTR ÓSKENBAEV: QAZAQTYNG JERIN EShKIM TARTYP ALMAYDY!
Qazaqstannyn Ýkimeti auyl sharuashylyghyna tiyesili 1,7 million gektar jerdi auksion arqyly satugha shygharatynyn aitqan kýnnen bastap, dýiim júrt dýrligip, babadan qalghan baytaq dalany kóldenen kók attynyn menshigine berip jiberuge qarsylyq bildirip jatyr. Sol qarsylyqtargha baylanysty býgin QR Últtyq ekonomika viyse-ministri Qayyrbek Óskenbaev myrza «Abai.kz» portalyna arnayy, ekskluzivti súhbat berip, jer satudyng jәi-japsaryn týsindirdi.
(surette QR Últtyq ekonomika viyse-ministri Qayyrbek Óskenbaev)
-Qayyrbek Aytbayúly, әngimemizdi qoghamnyng narazylyghyn tudyryp otyrghan «jer satu» mәselesinen bastasaq. Osy jerdi satu turaly iydeyanyng avtory kim? Ýkimet pe? Preziydent apparaty ma?
-Joq. Jer turaly kodeks eng birinshi ret 2003-jyly qabyldandy ghoy. Sol Jer kodeksinde jyl sayyn ózgertilip otyratyn tetikter bar. Mynau 48-bapty qarasanyz, sonda auyl sharuashylyghyndaghy jer uchaskileri tek qana konkurstyq auksion arqyly, ashyq saudalanady dep naqty kórsetilgen. Jәne búghan 2009-jyly ózgertuler engizilgen. Jalpy búl Zannyng 19 pozisiyasy bar. Sonyng ishinde memleketke kerek, sonyng maqsatyndaghy jerlerdi eshqanday da (auksion, konkurstyq) jolmen satugha bolmaydy. Sondyqtan búl keshe ghana tuyndaghan mәsele emes, tek biyl ghana biz auksion arqyly jerdi saudagha shygharayyq dep bastama kóterdik. Jәne biz jergilikti basqarushy organdargha, әkimshilikterge tek qana auyl sharuashylyq maqsatyndaghy jerlerdi satyndar dep qatang eskertu jasadyq.
-Eskertu?..
-Múnday talaptar qoyghan sebebimiz, kóp halyq renjiydi, qazir. Mysaly, mening ózimning tuyp-ósken auylymda 500-dey adam túrady. Al jergilikti әkim-qaralar búl jer uchaskilerin ózderining tamyr-tanystaryna taratyp jatyr. Jer kimge, qashan satylyp jatqanynan eshqaysysynyng habary joq. Mýmkin ol sol әkimning jaqyn tanysy shyghar, tuysy shyghar bәlkim. Ony auksion arqyly berip jatyr ma, әlde basqasha jolmen berip jatyr ma, oghan kýni býginge deyin eshqanday baqylau bolmay keldi.
Sondyqtan biz jergilikti әkimderge qatang talap qoydyq. Jerlerdi ashyq auksion týrinde ghana, halyqqa jariya týrde satasyndar dep. Demek, endi әkimder birinshi kezekte ózi basqaryp otyrghan audannyn, oblystyng halqyn auksion ótetindigi turaly qúlaqtandyruy tiyis. Sodan keyin kimning qaltasy kóteredi, kim qay jerlerdi satyp alghysy keledi, marhabat, auksiongha qatysyp aluyna bolady.
-Nege kenet Ýkimet osynday qadamgha baryp otyr?
-Jerding sapasy azayyp barady. Auyl sharuashylyq maqsatyndaghy jerlerding qazir qúnarsyzdanyp, sapasy tómendep jatqany ras. Óitkeni qarapayym halyq, sharualar qazirgi kýnderin oilap, aqshalaryn sanap, artyq qarajatyn sol jerlerge salmay otyr (mysaly organikalyq kýtimge). Sondyqtan biz oiladyq, halyqty óz jerine ózin ie etip, qoldaryna tabystayyq dedik. Búl jerler osy qazaqtyng ertengi balalaryna, úrpaqtaryna qaluy tiyis. Halyq osy jermen kýn kórip otyr. Óitkeni halyqtyng bar baylyghy jeri ghoy. Onyng ýstine búdan týsken qarajat Últtyq qordy tolyqtyrugha júmsalady.
-Últtyq qor qazynasyn toltyrudyng jerdi satudan basqa joly tabylmady ma?
-Bizding maqsatymyz jerdi satudan payda tabu emes. Sebebi, auksionnan týsken qarajattyng barlyghy Últtyq qorgha týsedi. Búl aqsha budjetke barmaydy. Al halyq oilaydy: budjette osy kýnә aqsha jetpey jatyr, qazir aqsha kerek bop Ýkimet jerdi auksion arqyly satyp jatyr dep. Búl qate týsinik.
-Osy uaqytqa deyin typ-tynysh jatyp kelip, endi ghana Últtyq qordy toltyru degen qisynsyzdau ghoy..
-Joq, negizi Últtyq qor degeniniz elding baylyghy ghoy. Qazirgidey qiyn-qystau, elimizge syrttan keletin investisiyalar azayghan kezde, Últtyq qordan Elbasy aqsha bólip, ekonomikany algha jýrgizdi. Endi sony toltyru kerek. Sol sebepten Últtyq qorgha býkil elding baylyghy jinalady. Mynau múnaydan týsetin, jerden týsetin aqsha sol qorgha qúiylady. Ol - elding baylyghy. Búl aqshalar ertengi kýni júmsalatyn qarajattyng kózi. Ony kep, memleketting budjetin toltyru ýshin jerdi Ýkimet satqaly jatyr eken degen jansaq týsinik bolady.
-Baylyghy joq, satyp alugha mýmkindigi mýldem tómen otbasylar men azamattar qazirding ózinde qala saghalap, jersiz jýr. Eger jerding bәri baylardyng qolyna ótse, qarapayym halyq ertengi kýni nemen kýneltedi?
-Osy súraghynyz óte oryndy. Dúrys aityp otyrsyz, qarapayym halyqtyng aqshasy joq. Búny qalay satyp alady? Qazir bizding maqsatta 100 million gektar jer auyl sharuashylyghyna qaraydy. Búl 100 millionnyng ishinde 1,2 million gektar jer uchaskileri satyp alynghan jerler. Al qalghan 98 milliongha juyq jerdi azamattar jalgha alyp otyr. Endi ol jerler auksiongha shygharylmaydy. Ol jerlerdi jalgha alyp otyrghan sharualargha biz aitamyz, 49 jylgha jalgha aldyng ba, sol 49 jyl sol jerde óz sharuandy istey ber. Eshkim olargha tiyispeydi, eshkim olardyng jerin tartyp almaydy. Sol búrynghy betinmen júmysyndy istey ber. Biraq, erteng nemese bir jyldan keyin, joq on jyldan keyin bolsyn, tipti 49 jyldan keyin sol jerdi satyp alamyn dese, sol kýni әkimshilikke baryp, shartqa qol qoyady da, sol jerding qúny 10 million tenge bolsa, kadastr boyynsha qúnyn 5 milliongha deyin tómendetip, 10 jylgha deyin bólip tóleuine bolady. Janaghy 5 milliondy 500 mynnan 10 aida tóley me, әlde jyl boyy 100 mynnan tólep, qalghanyn bólip tóleymin dey me, әkimshilikpen shartqa otyrghan kezde arnayy grafikpen kelisip aluyna bolady. Ol kadastrdi de ózgertip otyrghan joqpyz. Búrynghy 2003 jyly qabyldanghan zang boyynsha qalyp otyr. Búl degeniniz, eger qazir ol jerdi satyp alugha aqshasy joq bolsa, ony sol 10 jyldyng ishinde bólip tólese de bolady degen sóz ghoy. Sony halyq dúrys týsinbey otyr.
Ekinshiden, eshkim qazir sharualargha qiyanat jasap, jerindi qazir tartyp alamyz dep otyrghan joq. Qazir bolmasa, jaghdayyng bolghan kezde satyp alasyn. Búl jerler sharualardiki bolghan son, biz osynday jenildikterdi jasap otyrmyz.
-Alayda, jerdi satugha halyq qarsy bolyp otyr. Búdan qoryqpaysyzdar ma? Eger ereuil, sheru, tolqu bolsa, qanday amal qoldanasyzdar?
- Búnyng barlyghy endi týsinispeushilikterge baylanysty ghoy. Núreke, myna internetti qarasanyz biz osy zandy qabyldardyng aldynda audan audandardy aralap, sharualarmen kezdesip, birinshi kezekte olargha týsindiru júmystaryn jýrgizgen edik. Al mynau ózgerister qabyldanghannan keyin, 1-shildeden bastaymyz dedik qoy. Ony qazir taghy da týsindirip jatyrmyz. Internetti qarasanyz jәy sharualar mәsele kóterip, narazylyq bildirip otyrghan joq. Ol mynau bizding ziyaly qauym. Kóp adamdar syrttan estip alady da, "oybay, mynalar týgel jerdi sheteldikterge satyp jatyr", "qaltasy qalyn, baylargha ghana satyp jatyr" dep oilaydy. Sol sebepten de týsinispeushilikter oryn alyp jatyr. Ol ziyaly qauym kýndelikti osy jermen ainalysyp jatqan joq qoy. Bizde qazir 300 mynday sharua tizimde túr. Olardyng biri kelip, bas kóterip jatqan joq. "Ey, mynalaryng dúrys emes", - dep jatqan joq sharualar. Eger búl bastama dúrys emes bolsa, sol 300 myng sharua әldeqashan dalagha shyghyp, miting ótkizip, shulap keter edi. Óitkeni búl olardyng nan tauyp jep otyrghan jerleri. Sebebi, olargha aldyn ala týsindiru júmystary jýrgizildi. Sondyqtan, әleumettik jeliler men BAQ-ta qarsylyq kórsetip jatqandar – jerge qatysy joq, biraq últqa jany ashityn azamattar ghana ghoy, Núreke. Búl jәy qauip. Jerimizden, elimizden, biyligimizden aiyrylyp qalamyz ba degen qauip qana. Al mәselege terenirek ýnilsenizder búl halyq ýshin, sol sharualar ýshin jasalyp jatqan dýniyeler.
Sondyqtan bizding júmysshy toby osy mәseleni týsindiru júmystaryn aimaq-aymaqtarda jýrgizip jatyr. Men ózim de erteng Qostananaygha baryp, sondaghy halyqtyng ókilderimen kezdesu ótkizemin.
-Qayyrbek Aytbayúly, jer sheteldikterge satylmaytyny aityldy. Qazaq jeri sheteldikterge 25 jylgha jalgha berilgen kýnning ózinde oghan Memleket tarapynan qanday baqylaular bolady?
-Núreke, birinshiden Qazaqstannyng býkil jeri sheteldikterge berilmeydi. Qazaqstan boyynsha tek qana auyl sharuashylyghyna qaraytyn audandar bar. Sonyng ishinde 62 audan shekaralyq aimaqtarda ornalasqan. Ol jerlerdi sheteldikterge beruge de, jaldaugha da tyiym salynghan. Tek qana Qazaqstannyng ortalyghynda ornalasqan shiyki-mayda jerlerdi sheteldikterge jalgha beruge bolady. Ekinshiden, sheteldikterge jerdi bylay bere salady degen әngime joq múnda. Tek qana investorlyq maqsatta ghana jalgha beriledi. Onyng ózinde Memlekettik baqlaular boyynsha 25 jylgha ghana.
-Nege 25 jyl?
-Dúrys, nege 25 jyl?! Bizding jalgha bergeli otyrghanymyz jer. Ol múnay, gaz emes qoy, býgin saldym, erteng aldym deytin. Auyl sharuashylyq jerleri. Oghan aldymen kýtim jasalyp, adamdar salymyn salghannan keyin ol salymdar jemis bergenshe ortasha eseppen 13-15 jyl uaqyt ketedi eken. Biz búny zerttep kórdik. Investorlar 15 jyl boyy әueli sol jerge salghan aqshasyn shygharyp alady da, әri qaray taghy 10 jyl ýsteme payda kóruge mýmkindik alady. 25 jyl degeniniz sodan shyghady.
Odan keyin, jergilikti auyl, audan әkimderi ol jerlerdi sheteldikterge óz erkimen bere almaydy. Birinshiden, audan әkimi oblys әkiminen, oblys әkimi Ýkimetten rúqsat súrauy kerek. Ýkimette jer mәselesine jauapty biz bolghandyqtan oblys әkimderi jerdi sheteldikterge jalgha beru ýshin birinshi bizden rúqsat súrauy tiyis. Sondyqtan ol jerlerdi әkimder otyryp alyp, bere bermeydi. Jәne Ýkimetting belgili talaptary bar. Sol talaptardy oryndamaghan jaghdayda ol jerlerdi qaytaryp alugha Memleket qúqyly bolyp tabylady.
-Ol qanday talaptar?
- Sheteldikter ol jerlerdi investorlyq úsynyspen ghana jalday alady. Demek, investitsiyalyq jospar boyynsha olar atalghan jer telimderine qansha qarajat júmsaydy, oghan qanday kýtim jasaydy - mine osynyng bәri Memleketing baqylauynda bolady. Eger jospardan az kýtim jaslatyn nemese josparda kórsetilmegen maqsattarda júmystar jasalsa, әueli eskertu jasalady. Sosyn baryp ol jerler qaytarylyp alynady. Al bizding Ýkimette dәl osy auyl sharuashlyyghy maqsattaryndaghy jerlerding sapasyn týsirmeu ýshin qoyylatyn qaghidalar bar. Sol boyynsha baqylau jýrgiziledi.
-Ol tek jalgha alyp otyrghan sheteldik azamattargha ghana qoyylatyn talaptar ma?
-Joq, búl jerdi jaldap otyrghandargha da, satyp alghan azamattargha da qatysty. Mysaly, sizding jeriniz egistik jer bolsa, sizding odan alatyn óniminiz, sol audannyng jyldyq ónimining 85 payyzynan az bolsa, demek siz jerge dúrys kýtim jasamaghandyqtan dep eseptelip, sizge eskertu jasalady jәne 3 jyl uaqyt beriledi. Sol ýsh jylda sizding sol jerlerden tapqan óniminizding kórsetkishi óspeytin bolsa, onda sot arqyly ol jerlerdi qaytaryp alugha Memleket qúqyly. Tipti sol jerlerden alynatyn ónim kólemi belgilengen kórsetkishten asyp ketetin bolsa da, ol jerlerge dúrys kýtim jasalmaghan degen sebeppen qaytarylady.
-Keshe mәlim bolghanday, búnday maqsattaghy jerler «oralmandargha» salytmaytyny aityldy. Sonda búl últaralyq diskriminasiya, etnikalyq qazaqtardyng mýddesin taptau emes pe?
-Aytyp otyrghanymyzday, mynau sheteldik azamattargha, zandy túlghalargha, «oralmandargha» jer satylmaydy. Óitkeni olar Qazaqstannyng azamattary emes. Tipti ol azamatar erteng azamattyq ala ma, almay ma? Búl óz aldyna bólek súraq. Sol sebepten tuyndap otyrghan shekteu ghoy búl. Olar erteng Qazaqstan azamattyghyn alyp, tolyq qazaqstandyq bolsa, sol kýni-aq, olar sol jerlerdi satyp ala alady. Al qazir, azamattyq almay jatyp, ol azamattargha jer satylmaydy.
-Uaqyt bólip súhbat bergeninizge rahmet!
-Sizderge de ýlken rahmet!
RS: Dosaev myrza jerdi satqaly jatqanyn aitqan kýnnen bastap «Abai.kz» portaly óz alanynda qazaq jerin bay-baghlandar men sheteldikterding menshigine beruge bolmaytynyn aityp, dýrkin-dýrkin maqalalar jariyalady (http://abai.kz/post/view?id=7601).
Jerdi auksion arqyly satudaghy Zannyng osal tústaryn oiyp túryp kórsetti, Ýkimetke (http://abai.kz/post/view?id=7418) .
Qazaq jerining latifundisterding menshigine berilgeli jatqanyn da jazdy (http://abai.kz/post/view?id=7369).
Qazaqtyng sergek sanaly azamattarynyn, últ ziyalylarynyng basyn bir alangha biriktirip, mәselening keybir kemsin tústaryna Ýkimetting nazaryn búrdy (http://abai.kz/post/view?id=7479).
Tipti, shiyrek ghasyrdan beri úiqygha ketken Parlamentting de nazaryn audaryp, jer satu mәselesin Mәjiliste kýn tәrtibine salyp, qayta qaraudy talap etti (http://abai.kz/post/view?id=7526).
Qazaq sharualarynyng jaldap otyrghan milliondaghan gektar jer uchaskelirin sheteldikterge satugha ýzildi-kesildi qarsylyq bildirdi (http://abai.kz/post/view?id=7479).
Kýni keshe ghana Astanada Últtyq ekonomika viyse-ministri brifing ótkizip, qazaq jeri sheteldikterge satylmaytynyn aitty.
Esterinizde bolsa, osydan 6 jyl búryn qazaq biyligi elimizding milliondaghan gektar jerin Qytaygha berip jibermek bolghanda dәl osy «Abai.kz» portaly bas bolyp, biylikting betin beri qaytarghan edi (http://old.abai.kz/content/deuren-kuat-tart-kolyndy-tereshchenko), (http://old.abai.kz/node/2798), (http://old.abai.kz/node/2669).
Búl «Abai.kz» portalynyng kezekti jenisi! Sizben bizding kezekti jenisimiz, qadirli qandastar!
Súhbattasqan - Núrgeldi Ábdighaniyúly
Abai.kz