ShYNGhYS QAGhANNYNG MOLASY TABYLDY
Shynghys han shyr etip jaryq dýniyening esigin ashqannan aqyrghy demi bitip, o dýniyege attanghannan keyin de, tarihta týiini býginge deyin sheshilmey, tipti sheshilui neghaybyl óz ómirining beymәlim betterin qaldyryp ketti.
Shynghys qaghangha deyin de, keyin de tarihta aty qalghan úly túlghalar bolghan. Biraq olardyng birde-bireuining dәl qaghandykindey asa mol qúpiyasy qalghan joq. Demek, әlem tarihyndaghy eng qúpiyagha toly túlghalardyng biri әri biregeyi - Shynghys han. Ol turaly shyndyqtyng keybir betteri әli ashylmay keledi.
Úly qaghan o dýniyelik bolghanymen, kiyeli ruh adamzattyng oiyna orala beredi. Ol turaly myndaghan kitaptar men ghylymy maqalalar, birneshe kinofilimder men piesa qoyylymdar shygharyldy. Shamamen osydan eki jýz jyl búryn qaghannyng mýrdesin izdeu bastalghannan beri jýzge juyq ekspedisiya úiymdastyrylyp, qyruar júmystar jasalghanymen, sol bayaghy ashylmaghan qúpiya ashylmay keledi.
Jaqynda әlem qaghanynyng molasy tabylghandyghy turaly aqparat BAQ betin aralap ketti. Búl turaly Jýkel Hamay ózining әleumettik jelidegi jeke paraqshasynda jazdy.
Búrqan Qaldún tauynda úzaq jyldar boyy jýrgizilgen halyqaralyq ekspediyanyng alghashqy qortyndysyn Japoniyanyng “Kiodo Susiyn” agenti, Japoniyanyng Ghylym ortalyghymen birigip, jariya etti.
1990 jyldan bastap, ýsh kezenmen jýrilgen halyqaralyq sharanyng búl alghashqy qortyndysy.
Keshe AQSh-tyng “Nasa” gharysh zertteu ortalyghy, Japoniyanyng «GVC» gharysh zertteu ortalyghymen birigip, Mongholiyanyng soltýstik shyghysynan búryn-sondy әlem tarihynda kezdese bermegen eng ýlken olja – Úly Shynghy qaghannyng mýrdesin tapty. Búghan Japoniyada óndirilgen myndaghan metr terendikti tartatyn “LCI” dýrbining kómegimen qoljetkizipti. Búrqan Qaldún tauyndaghy Shynghys qaghannyng mýrdesi 1000 sharshy metr aumaqty qamtyghan, segiz bólmeden túrady eken. Ortanghy bólmede Shynghys qaghan kindik túsyna keremet zergerlikpen jasalghan tanbasyn ústaghan boyynda qoyylypty. Ayaghynyng eki túsyna arystannyng mýsini, basyna Kók Aspandy /Tәnir/-di әspettep, samghap bara jatqan súnqar qús qoyylypty.
Jәne ong jaghyna segiz boz týsti at, ainalasyna asyl zattar, ertoqym, jýgenmen qosa ózge de at әbzelderi, qalghan jerlerge kýlik batyr, hanymdarynyng mýrdesi jatqanyn arnayy aspap arqyly tolyq anyqtapty.
Osyghan baylanysty aldaghy uaqytta әlem ghalymdarynyng arnayy kenesi qúrylyp, Mongholiya ókimetinen mýrdege qazu júmysyn jýrgizu turaly rúqsat alu sharalary qarastyrylmaq, deydi.
Abai.kz