QR Bilim jәne ghylym ministri

Saghadiyev Erlan Kenjeghaliyúlyna!

Qúrmetti Erlan Kenjeghaliyúly!

Songhy jyldary elimizding bilim jәne ghylym salasyndaghy ózgerister men reformalar júrtshylyqtyng kókeyinde san aluan saual tuyndatty. QR azamaty retinde búl baghyttaghy mәseleler men janalyqtar meni de beyjay qaldyrmaydy. Elbasymyzdyng algha qoyghan «ýsh túghyrly til» sayasaty – zamannyng qajeti, oghan qarsylyghym joq. Alayda, ol memlekettik tilding mәrtebesin biyiktete otyryp jýzege asuy tiyis dep sanaymyn. Óitkeni, Elbasymyz  2014 jylghy halyqqa joldauynda: «Qazaq tili ghylym men bilimnin, internetting tiline ainaldy. Endi eshkim ózgerte almaytyn bir aqiqat bar. Ana tilimiz Mәngilik elimizben birge mәngilik til bolady», – degen edi. Al, alda bolatyn ýsh tilde bilim beru jýiesine kóshu baghdarlamasyna kóz jýgirtsek, birneshe manyzdy saual tuyndaydy. Bizge belgili aqparatqa say 2020 jyldan bastap jogharghy synyptarda 4 pәn (himiya, biologiya, fizika jәne informatika) tek aghylshyn tilde oqytylmaq. Al, dýniyejýzi tarihy qazaq mektepterinde orys tilinde oqytylmaq.

1. Ata zanymyzdyng 19-babynda: «әrkimning ana tili men tól mәdeniyetin paydalanugha, qarym-qatynas, tәrbiye, oqu jәne shygharmashylyq tilin erkin tandap alugha qúqyghy bar», – delingen. Jogharydaghy talaptar azamattardyng konstitusiyalyq qúqyghyn búzu bolyp sanalmay ma? Qazaq elinde tolyqtay qazaq tilinde bilim alghysy keletinderding qúqyghy men tandauy eskerilmey me? Memlekettik tilde bilim beretin mektepterge aghylshyn jәne orys tilinde oqytu ne ýshin mindettelip otyr?

2. Bizge belgili aqparatqa sýiensek, aldaghy uaqytta joghary oqu oryndarynda tehnikalyq jәne medisinalyq mamandyqtar aghylshyn tilinde oqytylmaq. Sonda atalghan salany bitirgen mamandar qazaq tilinde mamandyghy boyynsha qanshalyqty sauatty bolyp shyghady? Onsyzda búl salalarda memlekettik tilding qoldanysy, terminder mәselesi tuyndap otyrghany belgili. Jana jýie atalghan mәseleni basqasha qyrynan, yaghny qazaq tilin (memlekettik tildi) tehnikalyq jәne medisinalyq saladan mýldem yghystyryp tastamay ma? Elbasymyz 2012 jylghy halyqqa joldauynda: «qazaq tili 2025 jylgha qaray ómirding barlyq salasynda ýstemdik etip, kez kelgen ortada kýndelikti qatynas tiline ainalady. Osylaysha, tәuelsizdigimiz býkil últty úiystyratyn eng basty qúndylyghymyz – tughan tilimizding mereyin ýstem ete týsedi. Tilge degen kózqaras shyndap kelgende elge degen kózqaras ekeni dausyz. Sondyqtan oghan beyjay qaray almaymyz», – dep naqty baghyt bergen. Al tehnikalyq jәne medisinalyq mamandyq iyelenushilerding aghylshyn tilinde oqyp mamandyq aluy – Elbasynyng algha qoyghan maqsat-mýddesine qayshy emes pe?

3. Atalghan mamandyqtar boyynsha qazaq tili pәn retinde jýrgizilgenimen mamandyq aghylshyn tilinde oqytylsa, mamandar aghylshyn tildi bolyp shyghady degen sóz. Demek, milliondaghan otandastarymyz, memleket qúrushy últtyng ókilderi atalghan sala mamandarymen aghylshyn tilinde sóilesip, pikirlesip, aqparat alugha mәjbýr bola ma? Sebebi, olar mamandyqty aghylshyn tilinde oqidy. Qarapayym qazaq tilin bilgenimen, mamandyq boyynsha sauatty bola qoyy kýmәn tudyrady. Osy orayda, mamandar aghylshyn tildi, al halyq qazaq tildi bolyp jiktelip, eki elde ómir sýrgendey kýy keshpey me? Qarapayym auyl túrghyny dәrigerden nemese tehnika salasynyng mamandarynan ana tilinde (memlekettik tilde) erkin aqparat ala almasa onda onyng nesi memlekettik til?

4. Mamandar aghylshyn tildi bolghan jaghdayda BAQ ókilderi de salagha qatysty mәlimetterdi, aqparattardy aghylshyn tilinde aluyna tura keledi. Tipti joghary sanatty, kәsiby mamandarmen aghylshyn tilinde súqbattasyp, pikirlesuge mәjbýr boluy mýmkin. Al, ony halyqqa audaryp jetkizuge tiyis bolmaq. Sonda atalghan jýie boyynsha 2025 jyldan bastap aghylshyn tili ýstem oryngha shyghyp, memlekettik tilding qoldanysy kóptegen salalar boyynsha (tehnikalyq, medisinalyq, biznes, bilim, ghylym t.b.) shektelip nemese ayasy taryla týsui mýmkin. Tipti qazaq tili taghy da audarma tili dengeyinde qaluy da mýmkin. Atalghan mәseleler qanshalyqty eskerilgen?

5. Ýsh tilde bilim beru jýzege asyp, jaratylystyq ghylymdar boyynsha aghylshyn tili ýstem oryngha shyqsa, qazaq tilining naqty ghylymdar salasyndaghy qoldanysy, ghylymy zertteudegi róli men qyzmeti joyyla ma? Álde basqa da joldary qarastyrylyp jatyr ma?  

6. Aldaghy jospar boyynsha elimizde kóptegen mamandyqtardaghy aghylshyn tildi mamandar kóbeye týspek. Alayda, elimizdegi enbekaqynyng tómendigine baylanysty, bilim men ghylym, tehnika men medisinany mengergen myqty mamandar joghary jalaqy beretin memleketterge bet búryp ketpey me (búl ýrdis qazirding ózinde bar)?

Núr Otan partiyasynyng XV Sezinde qabyldanghan doktrinasynda: «Jahandanu dәuirinde ózining tarihynyn, mәdeniyeti men tilining qadirine jetetin halyq qana tabysty órkendey alady. Barlyq últtardyng ózindik ereksheligin saqtay otyryp, qazaq tilin, mәdeniyet pen dәstýrdi damytu bizding strategiyalyq basymdyghymyz bolyp tabylady», – delingen. Demek, elimizdegi qandayda bir reformalar men ózgerister memlekettik tilding mәrtebesin arttyra otyryp naqty jýzege asuy tiyis. Búl – Elbasymyz N.Nazarbaevtyng basty sayasy ústanymy. El jaghdayy, til taghdyry, otanymyzdyng keleshegi Qazaqstannyng azamaty retinde әrbirimizdi alandatady, beyjay qaldyrmaydy. Sondyqtan da mening ghana emes, myndaghan, milliondaghan otandastarymyzdyng kókeyinde jýrgen ózekti saualgha sizder arqyly naqty jauap alghym keledi. Qazaqstan zandarynda belgilengen qúzyrly organdardan aqparat alu qúqyghymdy paydalana otyryp atalghan hatty joldap otyrmyn. Zanda kórsetilgen merzim ishinde naqty, túshymdy jauap alamyn dep ýmittenemin. Sonday-aq hatqa qaytarylghan jauap BAQ-ta jariyalanady. 

Jarqyn Salen, QR azamaty, Almaty qalasynyng túrghyny, Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi               

Abai.kz