Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 6208 0 pikir 7 Nauryz, 2016 saghat 11:57

MÁSKEUDE ÁLIHAN BÓKEYHANÚLYNYNG 150 JYLDYGhY ATALYP ÓTTI

Mәskeude qazaqtyng qogham jәne memlekettik  qayratkeri, «Alash» qozghalysynyng basshysy, Alashorda avtonomiyasy ýkimetining tóraghasy, publisist, ghalym jәne audarmashy Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhanovtyng 150 jyldyghyna arnalghan estelik shara ótti,-dep habarlaydy QazAqparat.

Búl sharany Resey halyqtar dostyghy uniyversiyteti basshylyghy, tarihshy ghalymdar, QR-nyng Reseydegi Elshiligi men Mәskeu qalasyndaghy otandastardyng qoghamdyq úiymdardyn  qoldauymen (RHDU) jerles studentter belsendileri úiymdastyrdy.

Estelik sharalar Donskoe qorymynda 1934-1940 jj. stalindik sayasy qughyn-sýrgin qúrbandary jerlengen bauyrlastar ziratyna gýl shoqtaryn qoi rәsiminen bastaldy.

Ataqty qazaqtyng jerlengen jeri birneshe jyl búryn, totalitarlyq rejimning taghy 670 qúrbanynyng esimi jazylghan «Atylghandardyng tizimderi: Donskoe qorymy. 1934-1940» kitaby jaryqqa shyqqan song belgili boldy. Keyinnen mәskeulik «Ritual» kәsipornynyng baspasóz qyzmeti búl aqparatty 1937 jyldyng 27 qyrkýieginde atylghan Álihan Bókeyhanovtyng onymen birge bir «atu tiziminde» bolghan qazaqtyng memlekettik qayratkeri Nyghmet Núrmaqovpen birge jerlengeni turaly mәlimettermen tolyqtyrdy.

Á.Bókeyhanov 1989 jyldyng 14 mamyrynda KSRO Jogharghy sotynyng qaulysy boyynsha onyng әreketterinde qylmystyq qúramnyng bolmauyna baylanysty aqtaldy.

«Dóngelek ýsteldi asha otyryp, RHDU-dyng ghylymy júmys boyynsha moderator-prorektory, filosofiya ghylymdarynyng doktory, professor Núr Qirabaev Qazaqstannyng tәuelsiz memleketke ainaluyn armandaghan Álihan Bókeyhanovtyng tәjiriybesi men múrasyn әrbir qazaqstandyq azamat bilui jәne zertteui tiyis túlghalar qataryna qoydy.

Tarih ghylymdarynyng doktory, professor Dina Amanjolova Bókeyhanovtyng sayasy múrasyna toqtalyp ótti. «Ol Memlekettik dumagha saylandy, birqatar jalpyreseylik úiymdardyng qatarynda bolyp, jalpyreseylik mәselelerdi sheshude manyzdy ról atqarghan, tek qana qazaqstandyq emes, jalpyreseylik kólemdegi sayasatker bolghan», – dep atap ótti ol.

M.V.Lomonosov atyndaghy MMU-dyng Aziya jәne Afrika elderi instituty diyrektorynyng orynbasary, professor Jibek Syzdyqova Á.Bókeyhanov óz kezeninen algha jýrgen adamnyng tamasha ýlgisin kórsetetinin atap ótti. «Bizding maqsat – Bókeyhanovtyng múrasyn ishte de, euraziyalyq kenistikting syrtynda da nasihattau», – dep týiindedi sózin J.Syzdyqova.

Abai.kz 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5434