Mongholiyanyng Bayan-Ólgiy aimaghynda janbyrdyng mólsherden kóp jauuy saldardaryna sel jýrip, 700-den asa qandasymyz baspanasyz qalghan. Qazir elimizdegi qoghamdyq belsendiler osy apattan zardap shekken aghayyngha qol úshyn sozbaqqa niyettenip, jylu jinap jatyr.
Kóp týkirse, kól bolady. Basyna auyrtpalyq týsken aghayyngha kómek qolyn sozghandargha Alla Taghala razy bolsyn! Dese de, biz eskeretin ýlken bir mәsele bar.
Sony qysqasha oqyrman nazaryna úsynudy jón sanap otyrmyn.
Mongholiyanyng batys shekarasyndaghy Ólgey qalasy – sol eldegi qazaqtyng ruhany ortalyghy. Búl qasiyetti meken halqy az, aumaghy óte ýlken Monghol eline qarasty 21 aimaqtyng biri. Bayan-Ólgey aimaghyna 13 sumyn, 86 baq qaraydy. Halqynyng sany 97 mynnan asyp jyghylady. Sol 97 mynnyng 90 payyzy ózimizding qarakózder.
Bayan-Ólgey – qazaqsha maghanasy Bay-Ólke, Bay-Besik degendi bildiredi. Ólgey qalasy taulardyng arasyndaghy jazyq alanqayda oryn tepken. Aynalasyn qorshaghan taulargha qarasanyz dәp bir besikke bólengen sәbiydey kýy keshesiz. 1939 jyly Monghol elining әigili qolbasshysy, Marshal H.Choybalsan Bayan-Ólgiy aimaghynda meken etip jatqan qazaqtardyng auyldaryn aralap óz kózimen kórgen son: «Qazaq halqyn «baga yastan» - (úsaq sýiektiler), «hasag» dep kemsitudi toqtatu kerek. Qazaq últynyng mongholdardan esh aiyrmashylyghy joq. Qazaq halqy monghol memeleketinde ózining últ tilinde mektebi, baspasózi bar derbes bir aimaghy bola alady» degen eken. Osy bir auyz sóz qazaq últynyng jeke bir aimaq boluyna septigin tiygizip, 70 jyldan astam uaqyt alansyz ómir sýruine mýmkindik tughyzdy. Biraq, songhy jyldary kózqaras edәuir ózgere bastaghan.
Mәselen, birinshiden, aimaqta jogharghy lauazymdy qyzmet atqaratyn qazaq azamattary týrli jeleumen júmystan bosap, olardyng ornyna «úranhay» nemese «halha» últynyng ókilderi qoyylyp keledi. Qazir aimaqtaghy zang oryndary men týrli dengeydegi atqarushy mekemelerding tizginin ústau qúqyghy bilimimen-biligine qaray emes, últtyq sipatyna qaray sheshilu ýrdisi bayqalady.
Ekinshiden, aimaqtaghy 40 mektepting 38-i qazaq tilinde dәris berip kelgen. Qazir búl mektepterde qazaq tili pәni qysqartylyp, onyng ornyna monghol tili oqytyluda. Tehnikalyq pәnderding bәrine derligi monghol tilinde ótedi. 97 myng qazaghy bar ólkening balalary óz tilinde jogharghy bilim alu ýshin Ólgeydegi Múghalimder dayyndau kolledji men Sәrsen Amanjolov atyndaghy Shyghys Qazaqstan Memeleketik Uniyversiytetining filialynda ghana oqugha mýmkindigi bar.
Ýshinshiden, Monghol memleketi Ólgey qalasynyng dәl irgesine arnayy әskery jasaq әkelip, ornalastyryp jatyr. Múny jergilikti qazaqtar úsaq últtargha jasalghan qysym dep baghalaydy.
Áriyne, Mongholiyanyng ishki sayasatyna bagha beruge haqymyz joq. Desek te, Ólgey qazaqtaryna degen kózqarastyng suuynyng sebepterin aitugha qúqymyz bar.
Birinshi sebep: Qazaqstan tәuelsizdik alyp, bar Qazaqty tarihy Otanyna shaqyrdy. Sol tústa Mongholiyadaghy qandastarymyz elge qaray ýdere kóshti. Osy Úly kósh eki el arasyn altynkópir etip, ruhani, mәdeni, әleumettik qatynastarymyzdyng damuyna yqpal etti. Búl Ólgey qazaqtarynyng saudagha beyimdelip, әleumettik jaghdayynyng da jaqsaruyna erekshe yqpal jasady.
Ekinshi sebep: Mongholiya qazaqtarynyng keybiri Qazaqstannan kvota alyp, qaytyp kóship ketti. Olar sol kvotanyng qarjysyn ainalymgha salyp, jaghdayyn týzep ýlgerdi.
Ýshinshi sebep: Bayanólgey aimaghy Qytay men Resey memleketterimen shekaralasady. Yaghni, búl ólke eki iri memleketke shyghatyn qaqpa ispetti.
Mongholdar osy ýsh birdey jayttyng songhysyna basa nazar audarmay otyr. Olar aldynghy eki sebepti ghana algha tartyp, «Qazaqstan tarapy Ólgeyge astyrtyn kómek berip túrady» dep kýdik keltiredi. Tipti, "Qazaqstan Bayan-Ólgeydi Mongholiya qúramynan bólip aludy kózdep otyr" deytinderi de bar. Osy kýdikting saldarynan qazaq últyna degen kózqarastary dúrys bolmay túr.
Endi biz, apattan zardap shekken aghayyngha jәrdemdesemiz dep sol kýdikti shyndyqqa ainaldyryp jibermeymiz be? Áriyne, qandas bizdiki bolghanymen, memleket - ózgeniki. Olardyng búl mәselede kózqarasy qanday? Býgin jylaghan 700 adamnyng kózjasyn sýrtemiz dep, 90 myng halyqty jamanatty jasamasaq etti. Aqyry jaqsylyq jasaghymyz keledi eken, biylikti degenimizge kóndirip, býkil monghol elindegi aghayyndy elge kóshirip alayyq.
Siz ne deysiz?
Shәriphan Qaysar
Abai.kz