Júma, 22 Qarasha 2024
Shynnyng jýzi 6865 0 pikir 27 Mausym, 2016 saghat 19:09

ERMÚRAT BAPI: QAZIRGI JURNALISTIKA – "IYT" SEKILDI... AYTAQTAN ARYGhA ASA ALMAYDY

Mine, jylyna bir ret "toylanatyn" Jurnalister kýni de kelip jetti. Osy atauly kýnning qarsanynda biz tilshilikting ystyghy men suyghyn bir kisidey kórgen belgili jurnalist Ermúrat Bapiymen elimizdegi BAQ-tyng býgingi jaghdayy turaly az-kem әngime-dýken qúrghan edik. 

- Halyqaralyq úiymdar Qazaqstandy «sóz bostandyghy shektelgen» elder tizimine kirgizipti. Erteng jurnalister qauymynyng tól merekesi kele jatyr. Osy rette Qazaqstandaghy BAQ-tyng qazirgi ahualyn qay dengeyge jatqyzar ediniz?

- Qazaqstandaghy býgingi jurnalistika jәne onyng damuy mýmkindikteri turaly aitatyn bolsam, búl – kәsipting óz ishinde emes, qoghamnyng damu baghytynyng angharymynda qarastyru kerek dep oilaymyn. Sondyqtan, qazaqstandyq BAQ-tyng dәl qazirgi ahualy, sóz bostandyghy degen mәselelerding barlyghy elimizde qalyptasqan sayasy ahualdyng shenberinen shygha almaytyn jaghdayda.

-Qazir qazaqstandyq BAQ-ty eki topqa bólip qarau qalypty jaghdaygha ainalyp ketti ghoy...

- Ras aitasyn. Men Qazaqstanda jurnalistika keremet damyp aldygha ketti, eldik, memlekettik, últtyq mәselelerdi sheshude ýlken ról atqaruda dep aita almaymyn. Qazirgi jaghdaydaghy BAQ biylik qansha mýmkindik beruine baylanysty ghana ómir sýrude. Odan asyp, belgilengen shekten yrshyp ketip, sonday bir keremet jetistikterge jetip jatyr dep aitugha kelmeydi. Rasyn aitu kerek qoy. Óitkeni eldegi sóz bostandyghyn shekteu jurnalistikany da túnshyqtyryp, qylqyndyryp tastady. Mәselen, songhy birer aidyn ishinde ghana bolghan jaghdaylardy salystyryp qarasanyz, ózinizding kóziniz jetedi. Mamyr aiyndaghy mitingiler, odan keyin Aqtóbedegi terakti tónireginde... osy oqighalardy saraptama týgili jәy ghana aqparattyq túrghyda halyqqa jetkizgen basylymdar sanauly ghana. Keybir memlekettik basylymdar tek jartykesh aqparat berumen shektelse, tiyn-teben alatyn key baspasóz biylikting auzyna qarap, olardyng shymbayyna tiyip almau ýshin, sylap-sipap, әiteuir aitpay qaldy demessinning kerin kiyden ary asa alghan joq.

- Óziniz aityp qaldynyz ghoy, qazir qoghamdaghy óte nәzik taqyryptardyng biri – Jer mәselesi bolyp túr. Osy túrghyda jurnalister qauymynyng keybirinen «tәueldilik», «jaltaqtyq» bayqalady. Azamattyq pozisiyasyn kórsete almaytyn qalamgerler de joq emes. Tipti, BAQ-ta bar...

- Núrgeldi, qazir Qazaqstannyng baspasózinde eki týrli kózqaras qalyptasty. Birinshisi – janaghy ózing aityp otyrghan baylauly BAQ-tar. Olar jerdi jalgha beruge bolady eken nemese bilgili bir jaghdaylarda ony satugha da bolady eken degen pozisiya ústanghan jurnalister bolsa, ekinshisi, búl mәselege ýzildi-kesildi qarsy shyqqan jurnalister boldy. Búl jerde memlekettik BAQ ózderining qúryltayshylarynyng aituynan, aitaghynan ary asyp kete almaydy. Al Tәuelsiz basylymdardyng sany da, kólemi de az. Al Aqordadaghy jogharghy lauazymdy sheneunikterding ózderi aitty ghoy, «Jer turaly kodeks dúrys, ony tiýsindiru júmystary dúrys jýrgizilmegen» dep. Sondyqtan, biylikting aityp otyrghan týsindiru júmysy birsaryndy jýrip jatyr dep aituymyzgha әbden bolady. Osy túrghydan kelgende keybir BAQ halyq arasyna jansaq aqparat taratyp, elding erik-jigerin, oiyn basqa arnagha búryp,  biylikting әuelgi maqsatyn qaytken kýnde jýzege asyrugha septik bolyp jatqany shyndyq.

- Sonday-aq, dәl qazir elimizde dәstýrli emes diny aghymdardyng soyylyn soghyp jýrgender de kóp. Tipti biylik qúrylymdarynda da, BAQ basshylary arasynda da múndaylar kóp desedi. Búl da óz kezeginde Qazaqstannyng ishki jaghdayynda әleumetting tynyshtyghyn búzushy faktor bolyp tabylady ghoy. Ásirese ol BAQ basshysy bolsa...

- Álbette dúrys aitasyn, songhy Aqtóbe oqighasynan keyin Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng da ózi naqty ústanymyn tanytty. «Aqtóbedegi jaghdaygha «sәlәfitter» kinәli» degen sóz auzynan shyqty. Biraq, ókinishke oray osy taqyrypty damytu, ony ary qaray Preziydentting ústanymy dengeyinde jýrgizu memlekettik BAQ tarapynan sonday bir yntalylyq bayqalmady.  Sebebi, osy salafizm aghymy Qazaqstannyng әr týrli әleumettik toptarynyng arasyna, tipti biylik elitasynyn, BAQ arasyna da tereng sinip ketken.

- Sizding basqaratyn gazet әuelden biylikti synap keledi. Al endi búl mәselede Preziydentting sózimen kelispeske bolmaytyn siyaqty ma, qalay?

- Bizding gazetimiz sayasy túrghyda  biylikke qansha jerden opponent bolghanymen, dәl osy Aqtóbe oqighasy jóninde, salafitter jóninde Preziydentting pikirin tolyq qoldaydy. Al endi osy qoldau memlekettik BAQ tarapynan sonday bir ekpin  alyp túr dep aita almaymyn. Ádette, Núrsúltan Nazarbaev sәl birdeneni  qozghay qalsa, memlekettik BAQ óre týregelip, joqty barday, bardy darday etip kórsete qoyshy edi ghoy. Al endi sәlәfitterge kelgende osy aghymnyng zalaly jóninde nemese últtyq dәstýrden qazaqty alastatu, araptandyru sayasatyn jýrigizip jatqanyn ashyq kórsetip, últtyng bolashaghyna ziyan ekenin kórsetkeni bolmay túr. Áriyne, әr týrli arnalarda әiteuir «aytylmay qalmasynnyn» nobayymen tiyip-qashyp birdene kórsetken boldy.

-Memlekettik BAQ-tyng jaghdayy týsinikti boldy. Al Tәuelsiz basylymdar dep jýrgenimiz she?

- Al endi tәuelsiz basylymdar búl mәseleni shamalary kelgenshe aityp, jazyp jatyr. Birinen biri kóshirip bolsyn, әiteuir ýlken-ýlken mәseleler kóterip jatyr. Ony oqyrman qauym men aitpasam da jaqsy kórip, bilip otyr ghoy. Qazaqstanda Tәuelsiz basylym degenning ózi tórt-bes basylym ghoy. Olardyng jalpy taralymy jinaq sany 200 mynnan aspaydy. Osy mәselege qatysty Preziydentting ózi túmsyghanan týrtip túryp, «sәlәfitter» dep aitqan mәselesine memlekettik túrghydan mәn beruimiz kerek edi.

-Búryn Altynbek Sәrsenbayúlynyng múryndyq boluymen, jurnalister kýnin atap ótu qolgha alynghan edi. Qazir...

- Búl mәselege qatysty aitarym, jalpy Qazaqstandaghy baspasóz kýnining qay kýni ekenining ózi dauly ghoy. Naqty qay kýnde jurnalister kәsiby merekesin atap ótetini belgisiz bolyp qaldy. Úmytpasam, 1994 jyly «BAQ turaly» Zang qabyldanghan kýndi Altynbek Sәrsenbaúly marqúmnyng aituymyn, Preziydent belgilep bergen edi. Biz ol kezde basqa da mәseleler kótergen edik. Mysaly, «Dala uәlayaty», «Týrkistan ualәyaty» gazetterining shyqqan kýnderin belgileyik degen mәsele kóterilgen-tin. Biraq, biylikting aituymen, Tәuelsiz elding alghashqy «BAQ turaly» Zany belgilengen kýn bolyp qalghan edi.  Keyin Altekeng oppozisiyagha  ketken kezde biylik osy kýni Altynbekting atymen baylanystyrmasyn degen niyetpen mausymnyng songhy jeksenbisine auystyryp jiberdi.  Osylaysha, ol әr týrli kýnderge auysyp ketti. Búl neni bildiredi? Búl biylikting BAQ-qa degen kózqarasyn bildiredi. Shyny sol - Qazaqstandaghy baspasóz biylikting aulasyna baylap qoyghan it sekildi, kerek kezinde ýrgizedi, qajet kezinde aldyna sýiegin tastaydy. Ony ýishigine túqyrtyp, qamap qoyam dese taghy ózi biledi. Osy túrghydan kelgende janaghy Qazaqstandaghy baspasózdi ózining taqymyna basyp alu, óz degenimen jýrgizu sayasaty qazir jýrip túr.

- Jaqynda jurnalisterding kәsiby merekesi kele jatyr. Aqorda jaq alalaghanymen, búryn Qazaqstan Jurnalister odaghy «Seydahmet Berdiqúlov» atyndaghy syilyq sekildi, jýldeler tapsyryp, qalamgerler qauymyn bir qanattandyryp qoishy edi. Biyl ol da joq...

- Syilyq mәselesine keletin bolsaq, әriyne byltyrgha deyin Qazaqstan Jurnalister odaghy kóptegen syilyqtar taghayyndap kelgen. Janaghy ózing aityp otyrghan Seydahmet Berdiqúlov, Amangeldi Ahmetәliyúly, Beybit Qúsanbek atyndaghy syilyq sekildi kóptegen atauly syilyqtar boldy. Sodan keyin odaqtyng jeke nominasiyalary boyynsha syilyqtar taratylyp keldi. Jalpy jyl sayyn 50-60 adam marapattalatyn.  Biyl endi ózderine belgili naqaq jalamen Seyitqazy Mataevty tútqyndap, ony ýy qamaqqa otyrghyzyp qoyghannan keyin, myna syilyqtardyng da sany shektelip qaldy. Sebebi, tek syilyqtar emes, onyng artynda materialdyq kómegi sekildi mәseleler, ony úiymdastyru,  onyng basqa da júmystary bar ghoy. Seyitqazy Mataevtyng osynday  jaghdaygha týsuine baylanysty odaqtyng da jaghdayy qyl ýstinde túrghany shyndyq. Sondyqtan, biyl Jurnalister odaghy 10 syilyq taghayyndap, taratty. Sodan keyin odaqtyng syilyqtaryn alghan jurnalistterding arasynda biylikting birde bir ókili bolghan joq. Sәuir, mamyr ailaryndaghy halyqtyq narazylyqtar mәselesinde keybir BAQ-tyng jaltaqtap, memleketting aitaghynan ary asa almay, ala-qúla aqparat berip, halyqtyng bir tobyn ekinshi tobyna qarsy qoyyp otyrghandyghy da eskerildi. «Jurnalist» degen ózining oiyn argumentterge sýienip, faktilerge sýienip, tәuelsiz túrghyda jetkizui kerek. Qazaq tildi baspasóz tórtinshi biylik ekenin dәleldegimiz kelse, әueli jaltaqtyqtan ada boluymyz kerek.

- Uaqyt bólip, súhbat bergeninizge raqmet Ermúrat agha, taghy da merekeniz qútty bolsyn!

- Ózderine de shygharmashylyq tabyl tileymin!

Súhbattasqan - Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1453
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3217
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5257