HIH ghasyrda qazaq topyraghynan qajylyqqa eki ret baru baqyty az kem adamgha búiyrsa kerek-ti. Sonyng biri Alashqa ortaq túlgha Qúnanbay qajy Óskenbayúly bolatyn. Qúnanbay qajynyng Mekkege baryp, óz qarajatyna meshit, qonaq ýi, yaghni, tәkiya saldyrghany tarihtan mәlim. Dey túrghanmen, qalay barghandyghy onda kimdermen jolyqqandyghy jayynda derekter az kem aitylady.

Jaqynda «Áziret Súltan» qoryq-muzeyinde «Úmyt qalghan әuliyeler» taqyrybynda dóngelek stol bolyp ótti. Sharanyng qúrmetti qonaghy retinde ólketanushy, Y.Altynsarin atyndaghy tósbelgisining iyegeri, QR Bilim beru isining ýzdigi T.Salgharaevty shaqyrghan bolatynbyz. Sonda bilikti ústazdan sóz arasynda Ýkasha sahaba әuliyening tarihyna qatysty búghan deyin estip te, әdebiyetterden de keziktirmegen tyng әngimeni estip, qaghaz betine týsirudi jón dep taptyq.

T.Salgharaev: «Birde Q.A.Yasauy atyndaghy HQTU-ning professory Rahmanqúl Berdibay agha Ýkasha sahaba mazaryna ziyaratqa aparyp kelseniz» dep, ótinish bildirdi. Men birden kelisimimdi berdim. Aragha apta salyp, jeke kólikpen Rahandy alyp jolgha shyqtyq. Jolay Rahang Qúnanbay qajynyng Mekkedegi qajylyghy jayyna da toqtaldy. Mekkege barghan kezde arabtar Qúnekennen qaydan kelgendigin súraydy. Ol kisi Qazaqstannan dep jauap beredi. Múny estigen arabtar «Ýkasha sahabanyng mәngige tynys tapqan mekeninen kelipsiz ghoy» deydi. Qúnekeng an-tan, oqys saualdan abdyrap qasyna ergenderden «Ýkasha sahaba mazary qayda?» dep súraydy. Qasyndaghylar da Ýkasha sahaba jayly bilmeytin bolyp shyghady. Qúnekeng qajylyq ayaqtalyp, elge kele jatqan boyda súrastyryp, Ýkasha sahaba mazarynyng Týrkistan manynda ekendigin estiydi. Jolshybay Týrkistandaghy Qoja Ahmet Yasauy kesenesine ziyarat jasap, ary qaray Qarnaq qalasyn betke alady. Eldi mekenderden ótip, besin uaqytysy jaqyndaghan tústa qasyndaghy jolserikterine meshitke toqtap, dәret janartyp, besin namazyn jamaghatpen oqysaq deydi. Osylaysha Qarnaqtaghy Shәmet ishan meshitine toqtap, namaz oqidy. Imamnyng óte sauattylyghy, oqyghan qúranynyng qyraghaty Qúnekendi qatty әserlendirse kerek. Ishtey «aramyzda da osynday sauatty imamdar bar eken-au» dep namaz ayaqtalghan song imamgha ózining qajylyqtan kele jatqandyghyn aitady. Imamnyng esimi Berdiqoja eken. Jón  súrasyp, Qúnekendi ýiine qonaq qylyp bir kýn kýtedi. Ýkasha sahaba mazaryna ziyarat jasatady. Sodan Qúnekeng Berdiqojagha «Elime alyp keteyin. Balalarymyzdy ruhanilyqqa tәrbiyeleysin, meshit, ýy jaghyn, barlyq jaghdayynyzdy jasaymyn» dep qolqa salady. Sonda Berdiqoja biyl ghana Búqaradaghy medreseni tәmәmdep kelgen on jasar úly Áuezdi bereyin deydi. Qúnekeng Berdiqojany qolqasyna kóndirip, Semey jerine kóshirip alyp ketedi. Sol on jasar Áuezden Omarhan esimdi úl tuyldy, Omarhannan Múhtarday dara da, dana ghalym-jazushy dýniyege keldi.

Jalpy Qúnanbay qajynyng Ýkasha sahaba mazaryna kelip, Múhtar Áuezovtey úly túlghanyng babalarymen kezigip, olarmen aghayyndyq qarym-qatynas ornatyp, sonau Semey jerine meshit, medreseler boy kóteruine Qúnanbay qajynyng sinirgen enbegi ólsheusiz dep sózin ayaqtady».

Rasynda Qúnanbayday qajynyng Týrkistangha at basyn búryp, Ýkasha sahabanyng mazaryna ziyarat jasauy, Qarnaqta Berdiqojany keziktirip, ony eline kóshirip alyp ketu oqighasy jayly Alashqa aituly túlgha Rahmanqúl Berdibaydyng aitqan hikayasy kópshilikting qyzyghushylyghyn tudyrary sózsiz.

Berik Baybolov

Abai.kz