Ekonomika ghylymynyng doktory, professor, Halyqaralyq injenerlik akademiyasynyng akademiygi, QR Preziydenti әkimshiligining túnghysh jetekshisi, elshi, memleket jәne qogham qayratkeri Saghynbek Túrsynovtyng tayauda estelik әngimesi portalymyzda jariya kórgen edi. Estelik әngimege tikeley qatysy bolmasa da oqyrman qauym Saghynbek Toqabayúlynyng jemqorlyq pen jer mәselesine qatysty kózqarasyn bilmek bolyp saualdar qoyghan-dy. Oqyrmandardyng súrauy boyynsha Túrsynov myrza óz oiyn ortagha salady.

Jer-jahandy jaylaghan jemqorlyq mәselesi qazir de qoghamnyng ózekti mәselesi bolyp túrghany aqiqat. Jemqorlyqtyng aldyn alu jóninde tosqauyl bolatyn týrli sharalar úiymdastyrylyp, tipti senim telefondary da ornatylghanymen, uaqyt oza atalmysh qylmystyng «ozyq» týrlerimen tanysyp jatqanymyz jasyryn emes.

Jemqorlyqtyng aldyn alu jóninde týrli instituttar júmys jasap jatyr. Búl rette adamzattyng sanasyna serpin beru kerek. Elimizde qúqyqtyq sana tómen. Oghan qoghamdaghy keybir qayshylyqtar dәlel. Jemqorlyq adamzatqa bitken indet. Jalpy, jemqorlyqqa jiyirkenishpen qarauymyz kerek. Ol ýshin el, halyq bolyp júmyla kýresuimiz qajet.

Kenes zamany kezeninde adam tәrbiyesine iydeologiyanyng yqpaly zor bolghan edi. Mәselen, oktyabryat, pioner, komsomol, partiya syndy instituttar ong yqpalyn bergen edi. Al qazirgi iydeologiyamyzda osynday instituttar jetispeytin siyaqty. Imanjandy jandar tek Alladan qorqady, al basqa qúral-tәsilder jetinkiremeytini jasyryn emes. Sonda biz kimge senuimiz kerek, qanday qúdiretke adamzat iyek artuy tiyis?..

Jer mәselesine kelsek, jer – memlekettiki. Al memleket degenimiz – ol halyqtan qúralatyny belgili teoriya. Memleket pen halyq birtútas, egiz úghym. Jer turaly san týrli dau-damay bar. Olay boluy zandylyq ta. Al mening jeke oiym – týpkilikti jerdi sheteldikterge jalgha beru emes, eger týbi jalgha beru jóninde sheshim qabyldana qalsa, týbi ony sheshetin – halyq. Eger olay bolghan jaghdayda elge investisiya әkeluding bir joly dep – jerdi jalgha berudi aitamyz. Al satugha ýzildi-kesildi tyiym salynu kerek. Jerdi jalgha bergende kimge beru kerektigin de saraptau qajet. Ol jóninde últtyq komissiyanyng sarabynan ótkizgeni jón bolar. Jerdi jalgha bergende bizdegi qúnarsyz, iygerilmey jatqan sortang jerlerdi oilastyrugha bolatyn shyghar. Mәselen, osyndayda Dubay auyzgha iligetini belgili. 1963 jyly Dubay qúmdy, shóleyt jer bolatyn. Al qazir qanday? Mine, arabtar ózderining ozyq eldi investorlardyng kómegimen memleketti 50 jyldyng ishinde damyghan elding qataryna engizdi.

Sondyqtan investorlardyng kómegimen daghdarys kezeninde elimizding ekonomikalyq jaghdayyn kóteruding amaly retinde oilastyrghan jón bolar.

Búl túrghyda Dubay, Ontýstik Koreya t.b. elderding ozyq tәjiriybelerin zertteuge bolady dep oilaymyn.

Abai.kz