Senbi, 23 Qarasha 2024
Qauip etkennen aitamyn 7106 1 pikir 22 Mausym, 2016 saghat 10:04

QAZAQQA ÝLGI BOLARLYQ ÚLT ARABTAR MA?

Sharighat turaly sóz qozghap, Alla turaly әngime órbise arabtardy ýlgi etip aghynan jarylatyndar jetip artylady. Keybireui ózining últtyq qúndylyghy men ereksheligin jat sanap sharighatqa qarsy ekenin dәleldeuge tyrysyp baghady. Zertteu nәtiyjesinde múnday әsire dinshil toptardyng basym bóligin  qazaq dәstýri men sharighattan habary joq sauatsyz  adamdar qúraytynyn kórsetip berdi. Olardyng qoghamdyq pikirleri  «eng qúrmetti til – arab tili, ýlgi alarlyq últ – arabtar» degen sekildi panarabistik kózqaras qalyptasqany bayqalady.

Múnday toptar últtyq iydeologiyagha tóngen ýlken qasiret, arty panarabistik qozghalysqa úlasyp, qazaq jerin araptardyng yghyna jyghyp beretin óte qauipti  sayasy proseske úlasuy bek mýmkin. Ásiredinshil toptardyng islam haqqynda týsinigi óte tómen. Basty qateligi islam dini men arab halqynyn  jergilikti dәstýrin aiyra almaydy. Olardyng din etip jýrgeni – arabtardyng dәstýri. Sharighat dep jýrgeni – jabayy arabtardyng kýndelikti qarym-qatynasynan payda bolghan erejeler jiyndyghy.

Shyn mәninde jer betinde qazaqqa (músylmangha) ýlgi bolarlyq tandauly halyq arabtar ma?

Islam dinining mәiegi qasiyetti Qúran kәrimning  Hújúrat sýresining 13 ayatynda: «Áy adam balasy! Shýbәsiz senderdi bir er, bir әielden  jarattyq. Sonday-aq, bir-birindi tanularyng ýshin senderdi últtargha jәne rulargha jiktep qoydyq. Shynynda, Allanyng qúzyrynda qúrmettilering taqua bolghandaryn. Alla sheksiz bilgir, bәrinen habardar» delingen. Ayatta anyq kórsetkendey adam balasyn bir atadan jaratyp týrli úlystargha bóluding hikmeti olardyng dәrejelerin bir-birinen arttyru emes, birin-biri tanyp biluleri ýshin kórsetip túrghanyn bayqaugha bolady. Ári qaray ayattyng ekinshi bóliginde «Allagha jaqyndaryng taqualaryn» dep aiqyn әri úghynyqty etip kórsetip beredi. Yaghny arab bolghanyng ýshin emes taqualyghyng ýshin Allagha jaqynday alasyng degendi menzeydi. Tehnologiya damyp, ghylym qaryshtap ósip jatqan zamanda arab últyn qazaqqa ústaz etip jýrgen toptar arab tarihy men islam tarihynyng parqyna jete almay arab dәstýrining kólenkesinde qalyp qoyghan dýmshe dindarlar kóbeydi. Múnday adasushy toptar  arab halqy bolmasa islam dini jer betine jayylmaytyn edi dep esepteydi.

Tarih kuә islam dinin jer betine taratuda arabtardyng emes qazaqtyng týp atasy batyr týrikterding alar oryny erekshe. Orta Aziya men Balqangha, Soltýstik Afrikagha deyin islam dinin taratyp, jabayy halyqtardy músylman etken týrikter ekenin eshkim joqqa shyghara almaydy. Arabtar bolsa arab týbeginen әri aspay qúmdy dalada óz ara janjaldasyp jikke bólinip ketti. Olar arab atynyng túyaghy Piriyneyge deyin jetip, Batys Europada Kordova halifatyn  qúrghanymen maqtanady. Biraq, HI-ghasyrda búl halifattyng tas talqany shyghyp, hristiandardyng qolyna ótip ketti. Parsy shyghanaghy men Kavkaz aimaqtary halifalyqqa talas barysynda ózara shahary jaulasyp, shiittik sektagha bólinip ketti. Sonyng saldarynan qazirge deyin ózderin músylman sanaytyn shiitter sunniytermen birige almay otyr.

Arabtar qan men kiykiljinge qúmar, bir tútastyqty qolda ústay almaytyn halyq ekenin tarih dәleldep bergen. Payghambarymyz (s.gh.s.) dýniyeden óte salysymen halifalyqqa talasyp  payghambarymyz júmaqpen sýiinshilep ketken, haziretti halifa  Osmangha on ýsh týrli jala jauyp, Áliydi  kәpir dep aiyptap qastandyqpen óltiredi. Jauyzdyqtyng keng taraghany sonsha әziz sahaba Abdulla ibn Hubabty qastandyqpen óltirip, jýkti әielining qarnyn ayausy aqtaryp tastaydy. Islam tarihynda ózara jikke bólinip, «shynayy músylman memleketin qúramyz» degen jalghan úranmen sahabalardy qyrghyngha úshyratqan eki ýlken qandy oqighany jasaydy. Búl shayqastar tarihta Jamal jәne Siffin degen atpen qalghany belgili. Búdan bólek eki sayasy toptyng ymyrasyzdyghynan payghambarymyzdyng sýiikti nemeresi Huseyindi Kerbala qalasynda azaptap óltiredi. Osynday qandy oqighalardy jasap, payghambarymyz s.gh.s. nemeresin óltiruden tayynbaghan últtardy ýlgi etuimiz sauatsyzdyqtan basqa eshtenede emes. Tútastyqqa jany qas, býlikke qúmar arab halqy býginge deyin «tura din ústanu» men «halifa ornatu» syndy jalghan úranmen ózara qyryq pyshaq bolyp shiiyt, ghulat, alauiyt, zeydiyt, mughtazaliya, imamiya, ismailiya, qadariya, harajiyt, uahabiya, hizbut-tahriyr, tabliygh, tәkfir uәl hidjra, madhali, surury syndy týrli jamaghattargha bólinip ketti. Músylmandar әleminde payda bolyp jatqan osynday dini, sayasy toptardyng barlyghy derlik arab memleketteri arasynda, nemese arab tildiler arasynda ortagha shyqqan, jәne búl proses býginge deyin ýzdiksiz jalghasyp kele jatyr. Býlikke bir qadam jaqyn arabtar halifat ýshin kelisim shartty búzyp dindi ózgertuge deyin barady. Mysalgha Saud  úrpaqtary biylik qúryp otyrghan Arabstanda resmy mazhab aghylshyndargha qyzmet etken Abdul Uahabtyn  iydeologiyasyna negizdelgen jәne búl iydeologiya arab saharasyna kýshtep engizilgen. Sebebi Saud úrpaqtarynyng biylikke keluine birden bir sebepker aghylshyn otarshyldaryna qyzmet etken Abdul Uahabtyng yqpaly bolghan. Abdul Uahabtyng diny senimi men sharighy ústanymy islam әlemi moyyndaghan tórt mazhabpen ýilesim tappaytyn «besinshi mazhab» bolyp sanalady (asylynda 5-shi mazhab joq).

Qazirgi kezde tili men dini bir arab halyqtary 22 memleketke bólinip ketken. Bir tilde sóilegen birneshe arab eli bir halifatqa birikpey otyrghanda, tili men dәstýri bólek týrki halyqtaryna «halifat ornatamyz» dep úrandap jýrgen sayasy toptardyng negizgi maqsaty halifat emes tútas memleketti bóluge negizdelgen teris iydeologiya ekenin este ústaghanymyz jón.

Ásire dinshilderding aityp jýrgen osynday jalghan úrandarynan saq bolyp, últtyq bolmysymyzdy joghaltpay, Alladan alghan amanatty joghaltpay ózine qaytarsaq, osynyng ózi ýlken sauapty is bolatyny haq.

Marat Erjigitov

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371