Kәriboz Qantarúly – 1916 jylghy Qarqara jәrmenkesindegi Alban kóterilisi basshylarynyn biri. Ol – batyr Úzaq, danagói Jәmenkemen qatar jýrip, eldin birligimen yntymaghyn, birtútastyghyn jәne aq patshanyn otarlau sayasatyna qarsy shyqqan kýresker. Óz ortasynda bedeldi, ýlken qúrmetke iye bolghan, diniy sauaty myqty, arab-parsy tilin jaqsy bilgen adam. Bilimdiligimen Alban men qyrghyzdyn Búghysyna tanymal bolghandyghy jóninde el auzynda әngime aytylady.

Kәribozdyng bilimdiligi men bilgishtigin Jәmenke de joghary baghalap, júrttyn: «Albanda tórt bilgish bar, sonyng biri Kәriboz» deui tegin emes. Jәne de belgili aqyn Kódek Bayshyghanúly ólenderinde «elding ishindegi betke ústar bilimdisi Kәribozdy» dep jyrgha qosqan.1916 jylghy qandy qyrghyn turaly jyrlaghan aqyndardyng ólenderinde onyng esimi kezdesedi. Onyng osynday dәrejege jetui – Qarqara jәrmenkesinde dýniyening tórt búryshynan kelgen jәrmenkede aluan kitaptardy kәdege jaratyp, ózining ainalasyna bilgenin aityp, nasihattauy, kózi ashyq, kónili oyau jandardy sauat ashugha, bilimdi boluyna yqpal etkendigi. Sonymen birge ózi oqyghan kitaptardy ruhany azyq etken. Dýniyetanymdyq kózqarasyn jetildirumen qatar qyrdyng balalaryn oqytyp, shәkirt tәrbiyelegen.

Kәribozdyng taghy bir ereksheligi qazaqtyng alghashqy gazet-jurnaldary «Sholpan júldyzy» men «Úshqyndy» da oqyp, ondaghy materialdardy qalyng júrtshylyqqa jetkizip otyrghan. Ol óz zamanynda Jetisugha Týrkistan jaqtan kelgen auyz әdebiyetining bilgiri Jýsipbekqoja Shayhyslamúlymen de birge jýrgen. Elding ishindegi auyz әdebiyetke degen sýiispenshiligi joghary bolumen qatar, ony jinastyruda Mәshhýr Jýsip Kópeevpen de baylanysy bolghandyghy keybir derekterde kezigedi. Búl jóninde M.J.Kópeevting enbekterinde Kәribozdyng esimi atalatyn shygharmalar da bar.

Sonymen qatar Kәriboz da ózining shygharmalaryn kitap etip shygharugha niyet etken eken. Sonyng biri 1912 jyly «Qazan» baspasynan «Mahrabaia ramazan» atty diny qissasy. Qissa músylmannyng bes paryzynyng biri – oraza aiyna arnalyp jazylghan tuyndy. Ony oqyghan adam orazanyng qadir qasiyetin, qúdirettiligin tereng sezinip, tanuyna yqpaly zor. Bir ghasyrdan búryn shyqqan qissanyng mәni men maghynasy uaqyt ótse de ómirshendigin joghaltpayyny búghan dәlel bolady. «Ramazan – on eki aydyn patshasy, Búl ayda qabyl bolar kózdin jasy» dep jyrlaghan Kәriboz oraza ústaghan músylman qauymgha aidyng úlylyghyn sipattay otyryp, orazagha tәn nәrsening barlyghyn qissagha qosyp jyrlaghan. Pitir men zeket turaly da júrshylyqqa týsindiredi. «Biday bolsa, bes qadaq bir adamgha, Arpa bolsa, on qadaq әrbir jangha. Aqsha bolsa, sol bidaydyn baghasyn ber, Ár nәrse ýshin sauaptan qúry qalma» dep orazanyng jaqsy jolyn kórsetedi. Otyz kýngi orazadaghy músylmandyq paryzdyng qasiyeti qissada tabylady. Jalpy Kәriboz Qantarúlynyng búl tuyndysy músylman qauym ýshin oraza aiynda arnap jazghan diny qissanyng biri dese artyq emes. Qissa úzaq jyl Ghylymy akademiyanyng qorynda saqtalyp kelipti. Ony filologiya ghylymdarynyng kandidaty Toqtar Álibek músylmansha әripten bizding әripke týsirip, jaryqqa shygharghandyghy. Biraq qissa búdan keyin óz oqyrmanyna tolyq jetpegeni ókinishti. Kәribozdyng búdan basqa shygharmalary bolghan boluy kerek. Biraq ol saqtalmaghan. Al Kәriboz Qantarúlynyng kýni býginge deyin beymәlim bolyp kelui, ol diny adam bolghandyghynan kenes zamanyna layyq emes bolyp, zerttelmey qaluynda. Alban kóterilisining basshylary jónindegi bir derekterde Kәriboz Qantarúly 1860 jyly Qúrman bolysyndaghy Túzkól auylynda tughan, oqymysty, orta boyly, dembelsheng kelgen, qoy kózdi, qaba saqal, aqsary óndi kisi bolghan dep jazady. Basqa derek joq.

1916 jylghy Alban kóterilisining basshysy dep Qarqara jәrmenkesinde ústalghan 16 adamnyng ishinde Qúrman bolysynan Úzaq Sauryqúly, Kәriboz Qantarúly, Sybanqúl Arghynúly jәne Saza Tóbeúly Qaraqol qalasyna aidalyp, abaqtyda atyp óltirilgeni úly jazushy Múhtar Áuezovting «Qily zaman» kitabynda jazylghan. Osynday derekti Qaraqoldyng abaqtysynan ýsh jerinen oq tiyip, aman shyqqan Áubәkir Soltanbekúlynyng esteliginen de tabamyz. «Qamauda 10 kýn jattyq. 11-kýni alty soldat kelip: «Áubәkir, Jәmenke, Úzaq – ýsheuin sudiya shaqyrady», – dedi. Búl uaqta Jәmenke, Úzaq ekeui de kisendeuli edi. Jәmenke – jaman auru. Ýsheumizdi soldattar aidap shyqty. Men Jәmenkeni sýiep alyp keldim. Aydaghan soldattar jol boyy qarqyldap, baldyrlap: «Aubakr batyr... Úzaq batyr... Jamanke batyr... Ýsh batyr...» dep mazaqtap kýlip keldi. Sottyng qorasyna kirgizdi. Qoranyng ishine sot ýstelin, jazushysyn alyp shyghyp, súray bastady.Bizding sotqa bergen jauabymyz bir jerden shyqty. Jauabymyzgha qanaghatanbaghan sot bizdi boqtap, taqtayyn taghy tepkiledi. Qaytyp alty soldat aidap, abaqtygha japty. Artynan ile-shala «myna dәrini Jәmenkening auruynan emdeluge sudiya jiberdi», – dep qúmyramen bir orys dәri әkeldi. Men: «Jәke, ishpeniz, búl u», – dedim. Úzaq batyr: «Ázir bizge qastyq qylmaydy, dombytyp jýr ghoy», – dedi. Jәmenke de janyna batyp otyrghan aurugha әlgi dәrini birazdan song ishkisi keldi de, ishti. Ishti de dónbekship, talaurap baryp, ekindide Jәmenke ólip ketti. Jәmenkeni ózimiz konvoymen jýrip, músylman qauymyna aparyp qoydyq. Odan keyin aman-esen 5 kýn týrmede jattyq. Basqalardan bir de jauap súraghan joq.

Týrmede bizben birge jatqan 7 orys bar edi. Múnyng biri әiel bolatyn. Búlar búrynghy qylmysty adamdar bolsa kerek. Búlardy «múnapas» boldyng dep bәrin bosatyp jiberdi. Biz ónkey qazaq qaldyq.

Sol kýni týste myltyghymen abaqtynyng esik aldyna 3 soldat keldi de, tesikten sy­gha­­lap «Áubәkir batyr, senderge patshadan «mú­napas» keldi. Saghat 2-de shyghasyndar», – de­di. Men: «Toqta, baghana orysqa kelgen mú­na­pas bizge nege birge kelmedi. Onan da sa­ghat 2-de atylasyng desenshi, atannyng auzyn ...», – dep boqtap jatyrmyn. Úzaq: «Átten-ay, múny beker aittyng ghoy. Nege óltirushi edi?» – dedi. Kópshilik maghan ilandy. Dembe qaghyp, Kәribozdy imam qyp, besin oqydyq. «Yasindy» oqytyp, ata-babamyzdyng aruaghyna dúgha qyldyq, – dep jazady. Yasin sýresi ne ýshin oqylatyn músylman júrtshylyghyna belgili jayt. Alayda onyng qúdirettiligi men sýrening qasiyettiligin kóbimiz bile de bermey­miz. Yasindy Kәriboz Jәmenke qatty qinalghanda oqydy dep Áuezov te jazady. Sonda da yasin sýresine toqtalyp ótkendi jón kórdik.

– Yasin – qúrandaghy eng úlyq sýre. Alla Taghala yasin sýresin 7 jarym million etip týsiripti. Keybir sharighat kitaptarynda yasin 8 bolsa, dýniyeden qaytqandargha jan salmaq eken. Sýrening kýshtiligi osy. Yasindi ólim qalinde jatqandargha, dýniyeden qaytqandargha oqidy. Qúrandy tolyq qatym qylmasa da yasindy oqyp qatym jasaydy. Sýre 83 ayattan túrady. Ayattar әr nәrsege sebepte bolatyn qasiyeti bar. Auru-syrqaulargha, jýikesi syr bergenderge, auyzy basy qisayghandargha yasin sýresin oqyp, dem salady. Dene mýsheleri ajyrqalanyp nemese kekjiyip qalghanda yasin sýresin oqu arqyly qalpyna keltiredi. Mysaly Jәmenke udan ulanghanda Kәriboz yasin sýresin oqyghan. Biraq udyng quattylyghy kýshti bolghandyqtan ol kisining beti beri qaramaghan. Alayda qinalghan Jәmenkening jany júmsaq әri úiyqtaghan adamday jýrip ketuine sebepshi bolghan. Ýzilip bara jatqan ómirge dem salghanda, adam jany esh qinalyssyz ketedi. Sol ýshin Kәriboz yasin sýresin oqyghan. «Kәriboz әrbir qauip ýstinde isteytin әdeti boyynsha sýre «yasindy» oqy bastady» dep jazghan jazushy kitabynda. Yaghny sýrening qúdiretinen Áuezov te habardar bolghan. Sýreni kez kelgen molda oqy bermeydi. Ony jaqsy bilgen, oqyghanda әripterin tastamay, qiraghatyna keltirip, erejesine say oqu kerek. Shydamy myqty molda ghana oqidy,– deydi Almaty oblysy Talghar audany Túrar Rysqúlov auylynyng nayb imamy Asylbek qajy Inkәnúly.

Búdan biz Kәribozdyng ýlken ilimdi molda bolghandyghyn bayqaymyz. Abaqtyda ol joldastarymen birge imam bolyp namaz da oqidy. Jәmenke ólgennen keyin abaqtyda otyrghandardyng bәrin qyrghan. Ol Áuezovting kitabynda jәne Áubәkirding esteliginde de aitylady. «Namaz oqyp bolghanda әlgi ýsh soldat taghy keldi. Birinde besatar, birinde әmirken tapansha, endi birinde berdenke bar edi. Kele sala temir esikting tesiginen myltyqtyng astyna aldy. Týtin, túman boldy. Ornymnan «Allalap» atyp túryp, qalpaghymdy kiygenimde arqama eki oq tiydi. Qayta ainalghanda sýbemnen bir oq tiydi. Ýstelden yrghyp týsip, esikting tasasyna tyghyldym. Oq tiygen alty kisi tórde aunap jatyr. Búlar: Nýke, Saza, Qúdiyarbek, Jәmpeyis, Qazbek, Kәriboz edi. Búlar birine-biri qaqtyghyp jyghylyp jatyr» dep Áubәkir qandy qyrghyn oqighanyng qalay bolghanyn jazghan. Bir kamerada otyrghan 18 adamnan Áubәkir, Jayshybek jәne Túrlyqoja ghana tiri ketken. Bir derekte Qaraqol abaqtysynda otyrghandardyng 14-in atu jazasyna búiyrsa, Sybanqúl Arghynov pen Kәriboz Qantarovty 25 jyl katorgaga aidaugha ýkim shygharghany jónindegi derek kezdesedi. Biraq kóterilis basshylaryn týrmedegiler 12 tamyz kýni qyryp salghan. Sebebi búl kezde Qaraqolda qyrghyzdarda kóterilip, qyrghyn soghystan kóp adamdar qyrylyp, ólgen. Sol bir qyrghynda Alban kóterilisining basshylary Qaraqol abaqtysynda atylghanda solardyng ishinde Kәriboz da bolghan.

Kәriboz Qantarúly Albannyng Qúrman ruyndaghy Kiyikbay atadan taraydy. Olardyng ata-babalary otyrghan jeri kórnekti jazushy Berdibek Soqpaqbaevtyng tughan auyly Qostóbe. Qostóbede úly jazushy Múhtar Áuezovting «Qily zaman» kitabyndaghy tarihy keyipkerlerding úrpaqtary az túrmaydy. Solardyng biri Kәribozgha jaqyn tuysqan bolyp keletin Sәdu Boranbaev qariyagha jolyqqan edik.

– Biz 1916 jylghy Qarqaradaghy albandar kóterilisine qatysyp, abaqtyda atylghan Kәriboz Qantarúlynyng tuysymyz. Kәriboz turaly әkelerimiz kóp aitatyn. Qaraqol týrmesinde atylghannan keyin Kәribozdyng óli denesin әkelerimiz Tekes ózenining jaghasyndaghy IYinjar degen jerge qoyyp, basyna mazar túrghyzdyq deytúghyn. Múny bizding ýlken әkemiz Nýsip Boranbayúly aitqan edi. Boranbaydyng әkesi Nazarbay Kәribozdyng shәkirti bolyp, tәrbie alghan jәne qasynda jýrip, atqosshy qyzmetin atqarypty. Atamyz 1969 jyly 9 qazanda 83 jasynda qaytys boldy. Atam ózining dýniyeden óter aldyn bildi me meni shaqyryp alyp, «balam, bastyqtarynnan rúqsat súra. Mening jaghdayym onsha emes, olay-búlay bolyp ketsem, meni Qantardyng Kәribozynyng qasyna jerlender» dep ósiyet aitty. Men onda kolhozdyng malyn baghatynmyn. Sodan keyin kóp úzamay atamyz baqilyq boldy. Biz atamnyng ósiyetin oryndap, ústazynyng qasyna qoydyq. Kәribozdy el әjining balasy deydi eken. Sebebi Qantar qajygha barghan adam kórinedi. Al atam Nýsipke keletin bolsaq, sauatty, ilimdi Kәribozdyng shәkirti bolghan, dinge myqty edi. Kóp nәrseni biletin. Ýlkendermen әngimesinde Kәribozdyng ólenderin jatqa aityp, әngime jasaytyn. Kәri­bozdyng ólenderin jazdyryp ta qoyghan. Ony bireuler súrap alyp, keyin bermey ket­ti. Al óz әkem Seydahmet dombyrashy, kýi­shi bolghan adam. Kәribozdyng balasy Ákim, Mahmúd. Ákim 1970 jyly qaytys boldy. Olardan úrpaqtar bar. Atam ýiretken Kәribozdyng «Dýnie tәsil» jәne Ramazan aiyndaghy oraza turaly ólenderi esimde. Búdan da basqalaryn biletinmin. Jas kelgen song úmyt boldy. Onyng kóbi diny óleng bolghan son, oghan kóp mәn bermeppiz, – deydi Sәdu qariya.

Dýniye tәsil 

Bireu ótip, bireuden qalghan dýniye,

Kýn ótse de artynda arman dýniye.

Qyzyl belgi týlkisi sekildenip,

Ár berip aldap qoyghan jalghan dýniye.

Zaman qaytyp, týzeler búzyqtyryp,

Dýniyeni kózine bir kórsetsen,

Mәnsap qalar ma edi qyzyqtyryp.

Bәtshaghardy aldymen ústap alyp,

Auzy basyn qan qylarma búzyp túryp.

Dýnie jýr pendesin mekenine qyzyqtyryp,

Zaman qaydan týzeler búzyqtyryp.

Bәtshaghardy aidalada ústap alyp,

Nayza alyp quarma edim qyzyqtyryp.

Qazangha etin asyp, bylyqtyryp,

Eki kózin oiyp jesem mújyp túryp.

Bes kýndik bayany joq jalghan dýniye,

Ajal qarmaq jaghadan ústaghanda,

Bir qasyq su bolady qaljan dýniye,

Dýniyege qyzyghyp jýrgeninde.

Bir kýni úsharsyn jardan dýniye.

Esh pende qyzyghyna toyyp bolmas,

Qúday әruaq ózine bar-bar-bar dýniye.

Oraza aiy turaly

Oraza on eki aidyn patshasy,

Búl aida qabyl bolar kózdin jasy.

Orazany qúrmettep attandyrsan,

Qúdaydyn tiyedi eken yqylasy.

Oraza on eki aidyn shamshyraghy,

Qúrmet etken adamnyn artyq baghy.

Orazany qúrmettep bir at bersen,

Maqshardan beredi eken myn pyraghy.

Oraza on eki aidyn qojasy eken,

Iman men oraza joldas eken.

On bir aidyn ishinde kýnә qylsan,

Osy aida keshuge uәdesi eken.

Orazanyn pitirin qaldyrmay ber,

Ayttan búryn estigen tyndaghan er.

Pitirdin oraza eki qanat,

Sondyqtan qabyl eter pәuardiger.

Oraza úsha almasa qarghaydy eken

Qanattary shyqyrlap sharlaydy eken.

Ázirettin aldyna barmaydy eken,

Ústaghangha sauaby bolmaydy eken.

                                                                       ***

Jigitti jaqsy kórsetken aldyndaghy aghasy,

Atty jaqsy kórsetken tórt ayaqtaghy taghasy.

Kelindi jaqsy kórsetken besiktegi balasy,

Jaqsy kiyim kiydim dep, jaghasyna qarama,

Jaqsy at mindim dep sauyryna qarama.

Abai.kz