Qalamger Sofy Smataevqa hat

Qadirli SOFY! Keshe, mausymnyng 12-sining tany aldynda, týsimde Izghútty aghamdy kórdim. Mandayymnan sipap oyatyp: «Túrmaysyng ba? Bólmeng ysyp ketipti, terezeni ash, jeldesin» deydi, erkeletken raymen sóilep. Oyandym. Ómirimde kórmegen tuysymnyng bólmemde bolyp, jyly til qatqanyna eriksiz tandandym. Sovet Odaghynyng Batyry atanyp, Latviyany gitlershilderden  azat etu shayqasynda 1944-jyly, nebary 22 jasynda, qaza tapqan Izghútty Aytyqov nemereles agham edi. Ol soghysqa súranyp attanghanda men alty jasta boldym jәne olar basqa auylda túrdy.

Eriksiz tandanysym әrqashanghysynsha et-jýregimdi syghymdaghan ókinish-kýiinishke tireldi. Ýilenip ýlgirmey, úrpaqsyz kete bardy-au!.. Alayda aty tarihta qalghany – bir júbanyshym...  Býgin mausymnyng 12-nshi kýni... Izken agha fәniyge 22-si kýni  kelipti. Mausymnyng 22-si... әlemge aranyn ashqan fashizm soghys bastaghan kýn. Búlaysha oy keshe bastaghanymda, Sofy, ómirge 1941-jyldyng 22-nshi mausym kýni kelgenindi aita otyryp, tirlikting tolqyn-qatparlaryna ýnilip: «Pesheneme jazylghan tylsymday júmbaq súraq emes pe eken?» dep bir toqtaghanyng esime týsti. «Múnly oilar» kitabynnan oqyp edim. Osy orayda aldyn ala aitarym: 75 jasyndy múndy úmytyp toylap, densaulyghyng onalyp myqty bolyp, halqyna jana romandaryndy tartu et te Jambyl atamyzdyng jasyn mejele. Qúday quat bersin!

Oydy oy qozghaydy deymiz. Sening jazushylyq quatyndy tarihy «Elim-ay» bastaghan aishyqty romandaryng men hikayattarynnan, әngimelering men maqalalarynnan tanysam, azamattyghyndy Saghidolla agha Qúbashevtyng maghan sen turaly syr shertkeninen anyq bildim. Sәkeng biyl baqigha bet týzedi ghoy, imany joldas bolsyn!

Sәkenmen kezdesuim de, syrlasuymyz da men kýtpegen tosyn jәit boldy. Partiya men ýkimetting nebir ýlken qyzmetterin abyroymen atqaryp,  zeynetke shyghyp, jasy seksennen asqan túsy edi. Bir mýsheltoydyng tórinde otyrghan aghalargha baryp sәlem berdim. Qolyn úsyna bergen Sәken:

- Assalaumaghaleykým! Ghabbassyng ba? - dep  jyly jymidy. 

- Sәke, aghaeke, sәlem menen ghoy? - dedim, ynghaysyzdanyp qalyp.

- Sizdi syrttay bilemin, silap jýremin, sondyqtan sәlem bergim kelip ketti, - dedi Sәken, jaydarylanyp.

Toy sonyndaghy bir onasha әredikte Sәkeng shertken syrdyng qysqashasy bylaysha:

- Sizding ókshenizdi basyp kele jatqandardyng ishinde Smataev Sofy degen jigitke iltipatym dúrys. Jazushylyq myqtylyghy óz aldyna ghoy, azamattyq túlghasyna  kýni býginge deyin riza bolyp jýrmin. Ol Ortalyq komiytetting Mәdeniyet bóliminde sektor mengerushisi edi. 1986-jylghy Jeltoqsannyng súrapyly... Respublikanyng partiyalyq basshylyghyna kóldeneng kókatty Kolbinning әkelingenine narazy almatylyq jastar alangha jinalyp, qatqyl sózder estile bastaghanda Sofy jastargha alghashqyda ózi eki-ýsh ret baryp, әriyne, sabyr saqtaugha kenes bere sóilesti. Odan keyin, alandy әskerler qorshay bastaghanda jәne bir ininiz, jazushy Ábdikov Tólen ekeui, ol jigit te - Ortalyq komiytetting qyzmetkeri, bir súmdyqtyng bolaryn bilip, jandary shyryldap,  jastardy qorghau kerektigin qansha aitsa da, jana biylik  olardyng janayqayyn tyndamady. Ortalyq komiytetting iydeologiya jónindegi hatshysy Kamaliydenov Sofyny, Ýgit jәne nasihat bólimining mengerushisi Ustinovty shaqyryp alyp, alandaghy jastardy tәrtipke shaqyrghan ýndeu jazudy jәne tezdetudi tapsyrady. Sofy tez jazyp, Kamaliydenovke úsynghanda ýndeuding «Aynalayyndar, adaspandar!» delingen qazaqy taqyryby oghan únamaydy da, ashulanyp: - Mynau jaramaydy, Alibertting jazghanyn alynyz da, qazaq tiline tez audarynyz! - deydi. Al Ustinovting qazaq jastaryn kinәlap jazghan shimayyn únatpaghan Sofy: - Ustinov joldas, shovinistik pighylynyz tirilgen eken!  Qazaqqa búlaysha jala jappanyz! - dep  onyng «ýndeuin» ózine ústata salyp: -  Basqa  audarmashy  tauyp  alynyzdar! - deydi de, bólmeden  shyghyp  kete  barady. Solay bolghanyn keyinirek estisem de, Sofynyng qaysarlyghyna riza boldym.

Múny aitqanda da Sәkenning Sofyny qúrmetteytin aghalyq sezimi jarqyn jýzinen aiqyndanyp túrdy.

Oljas Sýleymenovting býginde: «Meni alangha jibermedi, sóiletpey qoydy» dep  jýrgeni belgili. Shyndyq basqasha. Sofy aqyngha syrttay qamqor bolyp, «birdenege úrynyp qalmasyn» dep, ony dosy Tolmachev arqyly izdetip, ózine shaqyryp alghan. Oljas mardymdy eshtene aitpay, Sofynyn  kabiynetinde  týske deyin otyryp, sodan keyin keshkisin ýiine qaytqan.  Ol jәitti Sofy keyinde «Jas Alashta» shyqqan  maqalasynda ashyp aitty.              

Lauazymy jogharylardyng kóbi kekshil bolady ghoy, Kamaliydenovting tilin almaghan  Sofyny kelimsek «kósem» Kolbin bir aptadan keyin shaqyryp alyp, «Últaralyq jaghdaydy jaqsartuymyz kerek» degen sebeppen Aqtóbe oblysyna júmsaydy.  «Densaulyghym syr berip jýr, jaqyn oblystardyng birine barayyn» degenin elemey, qasarysyp: «Aqtóbege baruyng kerek!» dep syzdanady. Sofy kónbeydi. Jýikesi onsyz da shabaqtalyp jýrgen Sofy sol kýni jýrek talmasyna (infrakt) úshyrap, «Jedel jәrdemmen» auruhanagha jetkizilipti.

Aramza Kolbin aidaghan jaghyna jýrmegen «qynyr Smataevty» auruhanadan shyghysymen qara myltyghynyng qarauylyna qaytadan iledi. Arada bir apta óte bere Ortalyq komiytetting Ýgit-nasihat bólimi men Mәdeniyet bólimining «myqtylary»: «Sofy Smataev joldas partiya basshylaryn tyndamaydy, mindetin dúrys atqarmaydy, últshyldyq pighyly basym» dep betaldy kinә taqqan jazbasha mәlimdeme jasap, onyng tәrtibi Ortalyq komiytet hatshylarynyng mәjilisinde qaralatyn bolady. Mәjiliste әlgi  «myqtylardyn» bayandamalarynan keyin Kolbin birden: - Týsinikti boldy, kәne, Smataev joldasqa qanday jaza qoldanu kerek, aitynyzdar! - deydi, qaraqoshqyl betining týgi kóterilip. «Myqtylardyn» mingiri yzasyn keltirgen Sofy týregeledi de, olardyng sózderinde ilip alar eshtene  joghyn dәleldep beredi.  «Myqtylardyn» biri (qazeken) sipaqtap: - Solay jazu kerek dep tapsyrghan son... - dep qalghanda Ortalyq komiytetting ekinshi hatshysy Saghidolla Qúbashev oghan zildene qarap: - Mingirlemeniz, otyrynyz! Oily adam jala jabumen әuestenbes bolar! - deydi, әdeyi qazaq tilinde sóilep. Jalma-jan arashashy bolghysy kelip  auzyn asha bergen Ustinovting dertesin Sәken: - Vse ponyatno, sadiytesi! - dep  bir-aq qayyryp, Sofyny kolbindik jazadan qorghap qalypty. Inining Azamattyq  qasiyetin  tanyghan  Sәkendey  Agha  kóp  bolsa  ghoy! 

Kelimsekting qúzyrynda endi jýrgisi kelmegen Sofy sol «talqylaudyn» erteninde ekinshi ótinishin jazyp,  «Aq ýiden» aulaq ketti. Birinshi ret ótinishti auruhanada jatqanynda jazghan edi, biraq «kýshtiler»  eskermedi, óitkeni olar «tómendegi» kommunist Smataevqa ese jibermeu ýshin oghan shara qoldanugha asyqqan bolatyn.

Sofy búrynyraqta birde  Kolbinning kadr sayasatyndaghy solaqaylyghyn betine basqan eken. Qangha toyghan kenedey Kolbiyn: «Meni synaytynday sen kimsin?!» dep tebitkende Sofy: «Synaugha haqym bar, siz ben biz – bir partiyanyng mýshesimiz!» degen oq-sózin Kolbinning qara jýregine tik qadaghan ghoy!   

Sóitip, Sofy  «Aq ýidegi» alapes tirlikten azat bolyp, qalamyn qolgha birynghay aldy. Sodan beride de elinin, halqynyng mýddesin qorghay top aldynda  әdiletti qanshama sóz sóiledi, oqyrman qauymgha nesheme maqala úsyndy. Filosofiyalyq mәnimen qúndy: «Aghalarym – jaghalarym; inilerim – irilerim», «Múnly oilar» syndy kitaptary she?!.  Ertengi úrpaqtyng eskereri, jete baghalap, shyn mәnindegi «Asyl múra» qoryna qosary sózsiz múnshama enbekti bizding býgingi «әsireesepshil» biylik kerek etpey otyr, - onyng  әdil pikirden, adal niyetti әreketten bezingenine kózimiz jetkeli qashan! Oghan qazaq әdebiyetining bir qara nary, «tughany joq tura biy» – Sofy Smataev qajet emes, jasy 75-ke emes, 100-ge kelse de. Búl biylik Tura By ataulyny «oppozisiyashy» dep biledi de, onyng әdil synynan shoshynyp, qoly jetse – múrnyn búzady, jetpese – ayaghynan shalady. Ádette ruhy jadau biylikke ózindey jadaular – jaghympazdar, yaghny onyng erteng týshkiruin kýtip, «jәrәkimallasyn» býgin әzirlep jýretinder kerek. Olarynyn  mereytoylaryn súratpay-aq ótkizip beredi.

Demek, qadirli bauyrym Sofy, Astana men Almatynyng jәne ózing tuyp-ósken Qaraghandy oblysynyng tóbesinde otyrghan «kýshtilerge» kóz-qúlaghyndy júmsamaghyn. Qalyng qauym – Oqyrmandarynnyng izgi tilek-niyetterinen kýsh-quat alyp, bir Alladan medet tile!  

Ghabbas QABYShÚLY 

Abai.kz