Respublika ústazdarynyng «AGhARTUShY» qoghamdyq qozghalysy qúryldy, - dep habarlaydy Abay-aqparat. Búl qozghalys qazirgi kýni bar teperishti kórip, óz qúqyghyn qoghay almay jýrgen ústazdar qauymyna qorghan bolmaqshy.

Qazirgi kezde qordalanyp otyrghan bilim mәselesi kim-kimdi bolsa da bey-jay qaldyrghan emes. Desek te bilim salasyndaghy týrli reformalar, jemqorlyq taghy da basqa tolyp jatqan problemalar múghalimderding ensesin basa týsetini taghy ras. Ózgening baqytyn ayalap, ózining balasyna qaraugha múrshasy joq múghalimning mәrtebesin kóteru, olargha kómek qolyn sozu ýshin respublikalyq múghalimderding «Aghartushy» qoghamdyq qozghalysy qúryldy.

Keshe qozghalystyng qúryltayshylary bekitilip tóraghasy bolyp múghalimderding problemasyn kóterip jýrgen Ómir Shynybekúly saylandy. Ol kisi Shymkent qalasyndaghy №41 mektepting tarih jәne qúqyqtanu pәnining múghalimi, joghary sanatty ústaz, 1-dengeyli sertifikat iyegeri (Kembridj tehnologiyasy), "Bilim beru isining ýzdigi", Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi. Búghan deyin múghalimder arasyndaghy birneshe dau-damaydy sheshuge atsalysqan.

Negizi qozghalystyng basty maqsaty - BILIM JÝIESINDEGI JEMQORLYQPEN KÝRESU. Jemqorlyqpen, bilim salasyndaghy kelensizdikpen kýresken múghalimderge kómek kórsetudi, qadaghalaudy, tiyisti oryndardy qúlaqtandyrudy basty nazarda ústap, BAQ qúraldary arqyly elge jetkizu. Sonday-aq qozghalys múghalimder men ata-analardyng qúqyqtyq sauatyn ashu, qúqyqtyq kómek beru, qoldau kórsetu, qúqyq pen mindetting qatar jýretinin úghyndyru isimen de shúghyldanady. Ústazdardyng shygharmashylyghynyng jәne belsendiligining damuyna qajetti jaghdaylar tughyzu, olardyng qúqyqtaryn qorghau qozghalystyng negizgi maqsattarynyng biri bolmaq. Búl maqsattargha jetu jolynda Qozghalys ústazdar arasyndaghy shygharmashylyqty qoldau, ghylymiy-zertteu júmystaryna memleketten jәne demeushilerden qarajat tauyp beru, múghalimder arasynda qoghamdyq pikir qalyptastyru (búqaralyq aqparat qúraldary arqyly da), azamattyq qogham jәne qúqyqtyq memleketti damytu baghytynda keshendi júmystar jýrgizbek. 

Sonymen birge  ústazdardyng әleumettik mәselelerin sheshudi qarastyru, memlekettik atqarushy jәne ókildikti organdarmen әleumettik әriptestik ornatu, ústazdar, balalar jәne ata-analardyng qúqyghynyng oryndaluyn qadaghalau,  qoghamdaghy týrli әleumettik-sayasy problemalardy, sonday-aq ústazdar mәselelerin әleumettik zertteu túrghysyndaghy júmystaryn úiymdastyrady. 

Múghalim bedelin kóteru, ústazdardyng ozyq tәjriybelerin nasihattau jәne ústazdardyng qúqyqtary men bostandyqtaryn, zandy mýddelerin qorghau, intelektualdy últ qalyptastyratyn bilim baghdarlamalaryn dayyndaydy.

Múghalimning qoghamdaghy bedelin kóteru baghytyndaghy týrli әreketter men sharalardy jýzege asyru jәne osy baghytta memlekettik organdargha úsynystar jasay otyryp  ekonomikalyq, әleumettik, mәdeny jәne ózge de salalarda múghalimder qúqyqtarynyng búzyluy oqighalaryn joigha әreket jasau jәne qajetti jaghdayda kópshiliktin, memlekettik organdar men әlemdik qauymdastyqtyng nazaryn audarugha kýsh salady.

Múghalimning әleumettik jaghdayyn jaqsartu baghytynda memlekettik organdargha úsynystar beru jәne osy baghyttaghy zang jobalarynyng әzirlenui men qabyldanuyna at salysyp,  jalpy azamattyq ruhany iygilikterding óris aluyna qamqorlyq jasaydy. 

Qazirgi kezde beleng alyp otyrghan  múghalimder men qogham problemalaryn zertteu,  túrghyndardyng intellektualdyq damuy turaly bastamalaryn qoldap,  Qazaqstan Respublikasyndaghy qúqyqtyq tәrbiyeleudi nasihattau jәne qúqyqtyq nigilizmdi joi is-sharalaryn jýzege asyrady.
Adam, onyng qúqyqtary, bostandyqtary jәne mýddeleri- qúqyqtyq memleketting jogharghy qazynasy retindegi qúqyqtyng qorghaluynyng mindettiligin nasihattap,  qúqyq qorghaushy qyzmetin jýzege asyra otyryp, múghalimderdin  Konstitusiyalyq qúqyqtary, bostandyqtary jәne mýddelerin qorghaydy. 

Zanmen belgilengen tәsilderdi qoldana otyryp, jeke jәne újymdyq enbek daularyn sheshu qúqyghyn jýzege asyrugha at salysyp, birlestik qúru maqsattaryna oray Qazaqstan Respublikasy zannamalary shenberinde halyqaralyq yntymaqtastyqty jýzege asyryp, nyghaytady.

Qozghalys osy baghyttardy negizge ala otyryp júmys jasaytyn bolady.  Júmys barysynda internet jýiesi men әleumettik jeliler belsendi paydalanyp, Qazaqstannyng әr oblysynan qozghalystyng jeke toptary da júmys isteytin bolady. Ol múghalimderding qúqyghynyng taptaluyna, jemqorlyqtyng aldyn alu, nemese bolghan faktorgha baylanysty jekelengen belsendi múghalimderding qúqyghynyng taptalmauyna, júmysynyng saqtaluyna qadaghalau jasaytyn bolady.

M. Temirbekov, «Aghartushy» qoghamdyq qozghalysynyng mýshesi

Abai.kz