Ózderiniz bilesizder, songhy kezderi Aqtóbe oblysynda bolghan atyshuly terroristik aktilerge baylanysty oqighadan júrtshylyq ýreylenip qaldy. Osyghan oray bizding de Ontýstik ónirinde diny mәsele qalay, aimaqtaghy týrli diny birlestikter arasyndaghy týsinispenshilik pen sayasy túraqtylyqtyng saqtaluy ýshin qanday sharalar atqarylyp jatyr? Halyqtyng mazasyzdanuyna sebep bar ma degen týrli saualdarmen oblystaghy «Din mәselelerin zertteu ortalyghy» mekemesining diyrektory Núrjan Túrsynbaymen jolyghyp, әngimelesken bolatynbyz.

- Oqyrmandarymyzgha ortalyqtyng tarihy men atqaryp otyrghan júmysy turaly aita ketseniz?

- 2011 jyly Ontýstik Qazaqstan oblysy әkimdigining qaulysymen túnghysh ret elimizde diny túraqtylyqty qamtamasyz etu maqsatynda memlekettik mekeme qúryldy. Negizgi maqsaty qoghamdaghy diny ahualdy taldap, zerttep, sol boyynsha naqty is-sharalar jóninde úsynystar bildirip otyru jýkteldi. Sóitip 2012 jyldan bastap júmysymyzdy bastadyq. Ol kezde biz ishki sayasattyng qúramynda «Áleumettik bastamalar ortalyghy» dep ataldyq. Atqaratyn mindettemelerimiz kóp edi. Atap aitqanda, qoghamdyq sayasi, әkimshilik jәne diny rәsimderge qatysatynbyz. Sonday-aq, Qazaqstan boyynsha túnghysh mekeme bolghandyqtan syrttan kelgen qonaqtar, elimizding bas mýftiyi, QR MSM Din isteri komiyteti qyzyghushylyq bildirip, ózge de oblystarda ashylsyn degen úsynys jasaymyz dedi. Qazir elimizding ózge de ónirlerinde әkimshilik tarapynan qúrylghan osynday resmy mekemeler júmys istep keledi.

Óziniz bilesiz, Ontýstik óniri óte ýlken aimaq, ýsh jarym million halqy bar, 90 payyzdan astamy islam dinin ústanady. Yaghny aitpaghym, 2011 jyldary ortalyqtyng qúryluy qajet bolyp túrghan uaqyt edi. Búl ýshin әriyne búrynghy oblys әkimi A.Myrzahmetovke sheksiz rizamyz. Osynday mekeme qúryp, qosymsha qarajat bólgizip, dintanushy mamandardy tartugha mýmkinshilik jasady. Al qazirgi oblys әkimi Beybit Bәkirúlynyng úsynysymen bizder biyl mamyr aiynda bólek basqarma bolyp shyqtyq. Yaghny biz búryn әkimshilikting qoghamdyq-sayasy júmystaryna kirisip ketsek, qazir tek oblystaghy din mәselesimen ghana ainalysatynymyz turaly baghytymyzdy aiqyndap berdi. Endigi tanda, Din basqarmasy bolyp ta ary qaray da júmysymyz jandana týsedi dep oilaymyn. Osyghan oray basqarmanyng da atauyn ózgertip, din mәselelerimen ainalysatyn ghylymy jaghyna da kóshtik. Ortalyqta 4 bólim júmys jasaydy. Birinshisi, aqparattyq týsindiru júmystaryn úiymdastyru jәne ýilestiru bólimi, ekinshi, onaltu júmystaryn úiymdastyru, ýshinshi, әdistemelik qamtamasyz etu bólimi, tórtinshi, qoghamdaghy din qatynastaryn zertteu bólimi.

Jalpy oblystaghy diny ahualdy mamandarymyz aqparattyq saualnama jýrgizu arqyly anyqtap otyrady. Ortalyqtyng barlyq audanda filialy joq. Sol sebepti, biz keybir júmystargha meshittegi bilikti imamdardy da tartamyz. Mәselen, Saryaghashta bizding bir mamandy kurator sekildi bekitip qoydyq. Sol kuratorgha qosymsha jergilikti imamdar bekitiledi. Olar sol ónirde qansha jastardyng islamy qúndylyqtardan auytqyp bara jatqanyn anyqtaydy. Sonymen qatar, hristian dini arasyndaghy da týrli baghyttargha qyzyghushylyq qalay? Sol turaly maghlúmattardyng ayasynda biz qay baghytty kýsheytu kerektigin bilip otyramyz. Bir sózben aitqanda, qazir Ontýstik ónirinde diny ahual tynysh.

- Qoghamnyng negizgi buyny - jastar. Sol jastardy keraghar aghymdardan saqtandyru maqsatynda qanday is-sharalar atqaryp jatyrsyzdar?

- Jyl basynan beri jastar arasynda 200 kezdesu ótkizildi. Oghan 31959 studentter men oqushylar qatysty. Jana aityp ótkenimdey bizdegi aqparattyq bólim osy atalghan jastarmen, sonday-aq memlekettik mekemelermen, әskery bólimdermen, oblys, qala, audandargha qarasty túrghyndarmen, týzetu mekemelerindegi bas bostandyghynan airylghan

azamattarmen diny baghytta aqparattyq týsindirme júmystaryn jýrgizemiz. Búryn 2013-2014 jyldary halyqpen jalpy kezdesu ótkizetinbiz. Al,2015 jyldan bastap biz әr topqa bólip kezdulerdi úiymdastyryp kelemiz. Mysaly,qazir jastar ma, tek jastardy shaqyramyz. Taqyrybymyz da, aitatyn sózimiz de tek jastargha arnalghan. Olar aldaghy uaqytta qay oqu ornyna baru kerek, Internet arqyly qanday diny ústazdarmen júmys jasaugha bolatynyn aitamyz. Ata-analar ma, olargha ózining mindettemeleri men balalaryn júma namazgha jiberu kerek pe, joq pa týsindiremiz. Al qúqyq qorghau organdarymen arnayy seminar ótkizilip, saqal qoyghan jәne betin býrkemelep alghan qyzdardyng kóniline tiymey zang ayasynda týsindiru júmystaryn qalay jasau kerektigi aitylady. Yaghny әr topqa beriletin aqparattyng ózin sýzgiden ótkizip otyramyz. Búrynghyday jalpylama bere salu degen bolmaydy. Jeke-jeke qadam jasaymyz. Ayta keteyik, múnyng bәri de sol azamattarymyzdyng tynysh ómir sýrui ýshin jasalyp jatqan dýniyeler.

- Al, sizderding ortalyqtaghy onaltu júmystary qalay jýrip jatyr?

- Keybir azamattar ózge aghymnyng bir tarmaqtaryna ótip, sodan shygha almay jatsa, onaltu bólimi jeke kezdesip, adasyp jýrgen baghytynan taydyryp, ózimizding dәstýrli baghytqa әkeledi. Onaltu júmysy boyynsha meken-jayy arqyly jeke kezdesuge mamandarymyz barady. Eger júmystan kele almaymyn dese, bizdegi mamandar ózderi barady. Olargha baghyt-baghdaryn týsindirip beredi. Jeke kezdesulerding tizimin әriyne biz qúqyq qorghau organdarynan alamyz. Keyde bir adammen jeke kezdesu bir saghat dep belgilense de ýsh saghatqa sozylyp ketetin jayttar bar jәne ol azamatpen bir emes, tórt ret kezdesuimiz mýmkin. Eger eshqanday nәtiyje bolmasa qúqyq qorghau organdaryna ol azamat turaly minezdeme jazyp beremiz. Olar óz saraptamasyn beredi. Al keybiri bir kezdeskennen keyin ózi habarlasady. Keybir mәselelerdi basqasha týsinip jýrgen ekenmin. Kózim endi ashylyp kele jatyr. Maghan aqparatty ústazdarym qalay bolsa, solay bere salghan eken dep jatady. Ýshinshi kezdesuden song ghana bizding Islam dinindegi dәstýrli baghytty týsinip, kimning maqsaty ne ekenin bildim deytinderi de kezdesedi. Osylaysha dәstýrli baghytqa qaytyp jatqandar bar. Búl bizdi quantady. Qysqasy, bizding mekeme jeke kezdesuge kóp kónil bólip otyr. Sebebi, kópshilik jinalghan kezde azamattar súraq qoyghysy kelmeydi. Jeke otyrsa adam ózining ishindegi oiyn ashylyp aita alady. Bizding mamandarymyz әri dintanushy, әri psiholog bolyp qyzmet atqaruda. Ortalyqta 2 psiholog bar.

- Qúpiya bolmasa aitynyzshy, qansha azamat ózge aghymda adasyp jýrgen jerinen, ózimizding dәstýrli dinge bet búrdy?

- Respublika boyynsha dәstýrli baghytta jýrgen 2015 jylda 801 adamnyng beti beri qarady. Sonyng ishinde ontýstik ónirinde bir jylda 246 adamnyng beti beri qaytty. Búl jaqsy kórsetkish. Bizding mamandar dúrys baghyt-baghdardy týsindirmese, onda 246 adam ózderimen qoymay, basqalardy da tartar edi. Salanyng mamany retinde biz olardy ýsh sanatqa bóldik. Birinshi sanatqa aitqanynan qaytpaytyn, ózinikin ghana dúrystaytyn, sol sanada ulanghandar. Mamandarymyz ýshin olardy keri qaytaru óte qiyn. Ekinshisi, birinshi toptaghy azamattargha qaraghanda ústanymy sәl tómendeu. Olarmen júmys edәuir jenil. Keshegi qazaq jerine kelgen islam qúndylyqtaryn tanystyryp, Abay, Shәkәrimning aitqandary men Yassauiyding hikmetterin mysalgha keltirip týsindiremiz. Ýshinshi sanattaghylar namazdy endi bastap, solardyng jamaghatyna qosylyp jýrgender. Olargha virus dendemey túrghanda, tezirek qaytaru jenil. Al eger biz eshtene istemey otyra bersek, ýshinshi, ekinshi sanattaghylar birinshi sanatqa ótip ketedi. Al birinshi topty múzdatqyshqa qatyryp qoyghan siyaqty «senderding óz qúndylyqtaryng ózderinde qalsyn, biraq basqalardy ózdering siyaqty ulaudyng qajeti joq» dep aityp jatyrmyz. Al qalghan eki sanattaghy azamattardy saqtap qaluymyz kerekpiz.

- Oblysta ahual tynysh dediniz. Dese de, halyq Aqtóbedegi oqighadan keyin ýreylenip qaldy. Búghan ne aitasyz?

- Jarnama degen nәrse bar. Tipti 2-3 jasar balanyng teledidarda qayta-qayta kórsetilip jatqandyqtan ne aitylatynyn jattap alady. Óitkeni qaytalana bergennen keyin adamnyng sanasyna sinip qalady. Al biz mysaly Maqtaaral audanyndaghy bir auylgha baramyz. Kezdesuge 500-dey adam jinalyp, eldi mekenning túrghyndary quanyp jatady. Al endi qaranyz, bir jylda 365 kýn, bir kýnde 24 saghat bar, qansha minuttar bar. Al jarnama kýn sayyn qaytalanady. Yaghny kýndelikti aqparatty aita berse, sen soghan beyimdelesin. Bizding jylyna audangha baryp eki ret kezdesu ótkizgenimiz halyqtyng esinde qalmauy da mýmkin. Adamnyng sanasy aqparatty tez qabyldap alghysh keledi. Mәselen «Feysbukte» janalyqty qarap otyrshy, artynsha qansha aqparat kelip týsedi. Sol sebepti dúrys aqparatty jii berip otyrsaq, soghúrlym halyqty jaman pighyldy pikirlerden alystatatyn jaghdaygha jetemiz. Sebebi, qazir kóptegen azamattar әleumettik jelidegi beyresmy qauymdastyqtarmen, basqa pighyldaghy toptarmen dos bolyp, adasuda.

- Áleumettik jeli dep qaldynyz. Búl mәseleni baqylap otyru jaghy sizderde qalay?

- Búl mәselemen ortalyqta diny qúndylyqtardy zertteu bólimi ainalysady. 2016 jyldyng basynan bastap 371 әlemettik jelilerde monitoring jasaldy. Onda әleumettik jeli betindegi neshe týrli qauymdastyqtardyn, basqa da týrli sayttardyng maqsatyn anyqtap, myna paraqshada mynaday viydeo, audiojazbalar bar eken dep tiyisti organdargha beremiz. Bizding júmys anyqtau. Aytpaqshy, bizding ortalyqtyng sayty, әleumettik jelilerde paraqshalarymyz bar. Resmy sayt: centre-uko.kz,el.pochta:csi_uko_kz@mail.ru, fecebook: «Din mәselelerin zertteu ortalyghy», v kontakte:vk.com/din_madeniet, twitter:@csi_uko. Sonymen qatar, BAQ betterinde de halyqty ózge aghymdardan saqtandyru turaly aqparatty jii berip jatamyz.

- Elimizde resmy týrde tyiym salynghan 21 aghymnyng baryn bilemiz. Qazir júrtshylyq jeli betinde de, bylaysha da Aqtóbedegi jaghdaydan keyin salafizm iydeologiyasyna da tyiym salynu kerek dep ashyq aita bastady. Maman retinde búghan ne aitasyz?

- Salaf – arabtyng «búl ótkendegi jaghdaydy ózgertpesten sol kýiinde halyqqa beru» degen maghynany bildiredi. Búlar Payghambarymyzdyng zamanyndaghy auzynan shyqqan sózderdi ózgertpesten sol kýiinde jetkizushi, sonyng jolyn ústanushylarmyz deydi. Onyng kózqarasy boyynsha sizder men bizder basqa jolda jýrgen bolyp shyghamyz. Atauy әdemi bolghanymen, zaty islamy qúndylyqtargha kelmeydi. Nege deseniz, is-әreketinde adamdarmen baylanysynda ziyandy saldaryn tiygizedi. Mәselen, Ontýstik ónirinde keybir jastar qúran oqyghan kezde qol jaymaydy. Ata-anasy dayyndaghan tamaqty «sen namaz oqymaysyn, maghan tamaq beruge qaqyng joq» dep jemeydi. Ziyarat basyna baryp qúran oqiyq desek, barmaydy. Sóitip qoghamda bólshekke bólinu osydan bastalyp otyr. Búlardyng negizin qalaushy 1263-1328 jyldar aralyghynda ómir sýrgen Takauiddin Ibn Tәimiya dep esepteydi. Islamnyng týsinikterin halyqqa basqasha berushi. Qaranyz, islam 7 ghasyrda payda bolghan. Al búl aghym 12 ghasyr ómir sýrip kelgen ghúlamalardyng sózin joqqa shygharyp otyr.

- Qazaqstanda búl aghymgha tyiym salyndy ma?

- Resmy týrde salynghan joq.

- Nelikten tyiym salynbay otyrghan sebebin maman retinde aita alasyz ba?

- Saud Arab әmirligining halqy Ibn Taymiya men Muhammad ibn Abdul Uәhhabtyng qúndylyqtaryn, kitaptaryn resmy týrde oqytady. Geografiyalyq kartada 23 arab memleketi bar. Solardyng әrqaysysynyng basshysy, әnúrany, shekarasy, ózining salt-dәstýri bar. Sonyng ishinde Saud Arabiyasy uahabbizm iydeologiyasyn quattaydy. Óitkeni, ol kisi sol Saud Arabiyasynan shyqqan.

- Sonda bir memleketpen dostyq qarym-qatynasty saqtap qalu ýshin osy aghymgha tyiym salynbay otyr ma?

- Olay dep te aitugha bolmaydy. Basqa da qyr-syrlary bar. Qazir Internet erkin ainalymgha engen son, Saudiyada beyresmy oqu oryndarynda dәris alghandar osynda otyrghan bauyrlaryna dәristerin jibere beredi. Mәselen keybir jigitterden «osy kóptegen dәristerdi kimnen alasyn?» dep súrasaq, Saudiyadaghy viydeo-konferensiyadan alatyndaryn aitady. Al ol jerde otyrghandar qazaqtyng salt-dәstýrin bilmeytin, Qazaqstangha ómiri kelmegen adamdar dәris berude. Al islamnyng taktikasy әr elding ózining dәstýrin, tilin, әdet-ghúrpyn syilay otyryp, sonyng ayasynda nasihat aityndar dep Payghambarymyzdyng ózi ósiyet etip qaldyrghan. Bizde Saudiyadan tikeley dәris alghandar ózi qalay týsinedi, qasyndaghylargha da solay sinirgisi keledi.

- Aytynyzshy, týrli dinning saldarymen Qazaqstan kýresude keshigip qaldy dep oilamaysyz ba?

- Joq, maman retinde olay oilamaymyn. Eshuaqytta eshnәrse kesh bolmaydy. Tek qana der kezinde qadamdarymyz nyq, aiqyn boluy qajet. Keshegi Aqtóbedegi jaghdayda azamattardy jihad retinde qyzyqtyrghan. «Sender eger de atys-shabyspen qoghamdaghy kәpirlerdi atyp óltirip joq qylsandar, sheyit bolasyndar. Alla sol kýni senderge jannatta hor qyzdaryn syilyqqa beredi» degen aqparatpen sanasyn ulaghan. Qanday adam jap jas bola túra ózining de, ózgening de qanyn tógip, ómirin qiyady? Islam dininde adam týgili jan-januargha qiyanat jasaugha tyiym salynghan. Al keshegi adamdar qanshama adamnyng qanyn tókti, qanshama otbasy qayghyryp, qansha balalar jetim qaldy, qansha әiel jesir qaldy? Kim solargha jol kórsetken?!

- Negizi, solargha sol joldy kim kórsetken, olar nege qúryqtalmaydy degen súraqty men qoyghym kelip otyrghan...

- Búl mәselege qúqyq qorghau organdary tiyisti júmystaryn oryndauda. Jana aityp ótkenimdey, birinshi sanattaghy adam qatyp qalghan adam. Sonyng ózine baryp aita bersek, ol jihad jasayyn dep túrghan jerinen ainysa, ol bizdi qogham ýshin dúrys. Áriyne bolghan nәrse boldy, endi bәri kesh dep qol qusyryp otyrugha bolmaydy. Aqtóbedegi oqigha bәrimizdi úiqymyzdan oyatyp, tik túrghyzdy. Búl ary qaray sergek bolugha shaqyratyn jayt. Biz әlgindey jastardan kimnen dәris alasyng dep súrasaq, Oktam, Nazratulla, Dilmúrat siyaqty ózderi kósem qylyp alghan ústazdaryn aitady. Olarmen әleumettik jeli arqyly baylanysady. Ol jelige tyiym salynghanymen, basqa atpen qaytadan ghalamtor betine shygha beredi. Mәjilis deputaty Baqytbek Smaghúl Aqtóbedegi әreketti jasaghan salafizmning jigitteri ekenin biz ashyq aita biluimiz kerek dedi. Júrtshylyq ta uaqyty kele tyiym salu kerek dep jatyr. Biraq, salafizmning ózi radikaldy, radikaldy emes, baysaldy, baysaldy emes dep bólinedi. Mәselen, takfirshiler degen bar, olardyng kózqarasy namaz oqymaytyndardyng bәri kәpir, qanyn tóguge, dýniyesin alugha bolady, bilgenderindi istep jýre bersender kýnә bolmaydy degen siyaqty qaghidany ústanatyndar bar. Búl diny úiymgha 2014 jyly 18 tamyzda tyiym salyndy.

1992 jyly QR «Diny senim bostandyghy jәne diny birlestikter turaly» zany qabyldandy. Maman retinde aitarym, sol zang qabyldanghannan keyin bizding sanamyzgha sәikes kelmeytin, ómiri qazaq jerin kórmegen syrttan kelgen dinder qaptap ketti. Olardyng qúramyna on adam jinap alsa tirkeluge mýmkinshilikteri boldy. Yaghny zang óz júmystaryn jalghastyrugha óte jenil mýmkinshilik jasap qoydy. Kez kelgen jerde tirkelip alasyng da júmysyndy jasay beresin. Sóittik te biz kóptegen neshe týrli batystan da, shyghystan da kirgen dinning saldarynan halyqtyng sanasyn ulanyp, sansyrap qaldy. Al 2011 jyly zangha ózgeris engizilgen son, birshama kýshine endi. Aytpaghym, qazirgi qiyndyqtar sol kezdegi olqylyqtardyng әserinen elimizde kóptegen beyresmy diny aghymdardyng kirip ketuine sebepker boldy. Qazirding ózinde 3000-nan astam diny birlestikter bar. Onyng ishinde 2500-ge juyghy ózimizding meshitter, qalghan 1000-gha juyghyn basqa aghymdar qúraydy. Qarap túrsanyz, sol mynnyng ózi maman retinde aitarym, bizding qogham ýshin óte kóp.

- Meshit demekshi, qazir ata-analar balalaryn imandylyq ýiine jiberuge qorqyp qalghan. Sebep, ózge aghymnyng nasihatyna erip ketedi me degen qorqynysh. Meshittegi jaghday baqylana ma?

- Qazir meshitte tek qana sol jerding imamdary uaghyz aitady. Basqa aghymnyng jamaghaty ózge aghym turaly nasihattay almaydy.

- Kópshiligimizding úyaly baylanysymyzgha sary dengey turaly sms-habarlama kelip týsti. Shyny kerek, ony kópshiligi dúrys týsinbey, shoshynyp ta qaldy. Búghan deyin halyqqa «sary dengey» termiyni turaly nege týsindirilmegen?

- Áriyne elimizde jaman nәrseler bolmay-aq qoysyn, janaghyday terminderdi adamdar estimey-aq ta qoysyn. Sary dengey - seni kez kelgen jerde toqtatyp qújattarynyzdy qarap jatsa, ol әreket elding qauipsizdigi ýshin jasalyp jatqanyna týsinistikpen qarauymyz kerek. Yaghny aldyn ala sharalar, terroristik mәselelerdi boldyrtpau. Búl termin shúghyl jaghdayda ghana beriledi. Óziniz aitqanday, júrtshylyq sary, qyzghylt, qyzyl dengey degen ne dep jatty? Negizi búl termindi qúqyq qorghau organdary jaqsy biledi. Mәselen typ-tynysh jatqan elge sary dengey degen habar jiberilse, halyqta ýrey payda bolady ghoy. Sondyqtan, búl amalsyz jiberilgen habarlama boldy.

- Shymkent qalasynda «Garant» t.b. jerlerde kóbine saqaldy, qysqa balaq kiygen azamattar qaptap jýretinin kórip jýrmiz. Áleumettik jeli betinde oblys túrghyndary olardan qauip joq pa degendey әngimening shetin shyghardy. Tipti, jaybaraqat kýnning ózinde sol jerden ótip bara jatyp, olargha ýrkip qaraytynymyz jasyryn emes. Ol jerdegi azamattar baqylauda ma?

- Aytyp jatqanynyzdyng bәri óte dúrys. Al,endi «Garant» sauda dýkenderinde jәne basqa da ontýstik ónirindegi jerlerde osynday azamattar bar ekeni bәrimizge mәlim.

Biz 2015jyldan bastap qúqyq qorghau organdary arqyly destruktivti aghymdardyng qatarynda ketken azamattardyng aty – jónin, tolyq meken – jayyn anyqtadyq. Sóitip arnayy kesteler jasap, olarmen bizding ortalyqtyng mamandary jeke-jeke kezdesu jasap jatty. Búl kezdesuding nәtiyjesi óz jemisin berip jatyr. Óitkeni keybir jastarymyz ózderining radikaldy kózqarasymen betteri beri qarap islamnyng hanafy baghytyn ústanyp jýr. Jogharyda aityp ketkenimdey ontýstik ónirinde 2015 jyly 246 adam osynday jeke kezdesulerding nәtiyjesi dep bilemin. Sondyqtan da biz óz tarapymyzdan qoldan kelgenshe diny túraqtylyqty qamtamasyz etuge barynsha kýsh-jigerimizdi salyp kelemiz.

BILE JÝRINIZ

Respublika boyynsha 2500 meshit bar, onyng 800-i OQO tiyesili.

Respublika boyynsha 17 konfessiya, 3088 diny birlestik bar

OQO boyynsha 11 konfessiya, 59 diny birlestik bar

Áleumettik jeli men sayttarda 371 monitoring júmystary jýrgizildi.

Oblysta ortalyq mamandary 425 azamatpen 713 jeke kezdesu ótkizdi. Onyng ishinde 72 azamat dәstýrli baghytqa qayta oraldy.

Elimizde tyiym salynghan aghymdar

Múny bilu sizding jeke qauipsizdiginiz ben balanyzdyng bolashaghy jarqyn boluy ýshin kerek

1. «Ál-Kaida»
2. «Shyghys Týrkistandaghy islamdyq qozghalys»
3. «Ózbekstandaghy islamdyq qozghalys»
4. «Kýrd Halyq Kongres» («Kongra-Gel»)
5. «Asbat әl-Ansar»
6. «Músylman bauyrlar» (Bratiya-musulimane)
7. «Taliban» qozghalysy
8. «Boz gurd»
9. «Ortalyq Aziyadaghy Jamaghat mujahidter»
10. «Lashkar-e-Tayba»
11. «Áleumettik reformalar qoghamy»
12. «Hizb-ut-Tahriyr»
13. «AUM Sinriyke»
14. «Shyghys Týrkistan azat etu úiymy»
15. «Týrkistan islam partiyasy»
16. «Alla ayat» qozghalysy
17.  «Ata joly» qozghalysy
18.  2011 jyly 19 qazanda Almaty qalasy soty Zikirshilerge tyiym saldy
19.  «Tabligh jamaghaty»
20. «At-takfir uәl hijra»
21. DAIYSh, IGIL

 Jansaya Sydyqbay

Abai.kz