ORALMAN JÁNE BILIM
Esterinizde bolsa, osydan biraz uaqyt búryn «Oralman jәne Jer» degen maqala jazyp, «Abay.kz» jәne «Baq.kz» sayttarynda jariyalaghan edik. Býgin qandastarymyzgha bilim salasy boyynsha zanmen bekitilgen qanday jenildikter bar ekendigi jóninde bir-eki auyz týsinik bere ketkendi jón kórdik.
Tәuelsiz Qazaqstan memleketi eng aldymen shettegi etnikalyq qazaq balalarynyng elimizde bilim alu mýmkindigin nazardan tys qaldyrghan emes. «Shet eldegi qazaq diasporasynyng bilim alu qajettilikterin qanaghattandyru» mәselesi Qazaqstan Respublikasynyng 2007 jylghy 27 shildedegi № 319 «Bilim turaly» Zanynyn 66-babynda qarastyrylghan.
Onda bylay dep ashyq kórsetilgen:
1. Qazaqstan Respublikasynyng azamattary bolyp tabylmaytyn últy qazaq adamdardyng Qazaqstan Respublikasynda bilim alugha qúqyghy bar.
2. Memleket shet eldegi qazaq diasporasynyng bilim alu qajettilikterin qanaghattandyrugha jәrdemdesedi.
3. Shet eldegi qazaq diasporasy ýshin bilim beru úiymdaryn qúru jәne oghan qarjylyq-materialdyq kómek kórsetu halyqaralyq sharttarda belgilengen tәrtippen jýzege asyrylady.
Búl jerde qandastarymyzdyng «Oralman» mәrtebesining bar ne joq ekendigi talap etilmegen. Tek, «Qazaqstan Respublikasynyng azamattary bolyp tabylmaytyn últy qazaq adamdar» ghana dep jazylghan.
Demek, «Bilim turaly» Zanynyng osy babyna say kez-kelgen etnikalyq qazaq balasynyng Qazaqstan Respublikasynan bilim alugha qúqyghy bar degen sóz.
Ekinshi bir ýlken jenildik – Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 2002 jylghy 11 qarashadaghy №1188 «Kәsiptik orta jәne kәsiptik joghary bilim beru úiymdaryna oqugha týsu kezinde adamdardyng jekelegen sanattary ýshin qabyldau kvotasyn belgileu turaly» Qaulysy.
Búl Qaulyda «Qazaqstan Respublikasynyng azamaty bolyp tabylmaytyn últy qazaq adamdargha – 2 payyz kvota berilsin» delingen. Mysaly, 2016 jyly talapkerlerge 31 700 bilim granty bólinse, sonyng 2 payyzy shetten kelgen qandastarymyzgha arnayy beriledi.
Ýshinshi bir tiyimdilik - Qazaqstan Respublikasyna bilim alu maqsatymen kelgen etnikalyq qazaqtar oqugha týskennen keyin:
1) tehnikalyq jәne kәsiptik, orta bilimnen keyingi, joghary jәne joghary oqu ornynan keyingi bilim beru mekemelerining jataqhanalarynda uaqytsha tirkeluge;
2) túraqty túrugha jәne jenildetilgen tәrtippen (tirkeu tәrtibimen) Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyna qabyldau turaly ótinishhat beruge qúqyghy bar.
