10-shy mausym kýni  Qazaqstan Respublikasy Últtyq Ghylym akademiyasynyn  M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne Óner isntitutynda etnograf jazushy, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng iyegeri Almaty oblysynyng jәne «Jambyl» audanynyng «Qúrmetti azamaty» Janat (Jәnathan) Ahmadidyng «Tektilik tegeurini» atty tarihiy-derekti romanynyng túsaukeseri ótti.

Jiyngha әdilettilikti tu etken qazaqtyng kórnekti satirik qalamgeri, halyqaralyq «Alash» syilyghynyng iyegeri Ghabbas Qabyshúly, qazaq әdebiyetining beldi ókili, «Qúrmet» ordenining iyegeri, jazushy Smaghúl Elubay, ekonomika ghylymdarynyng doktory, professor, akademiyk, 68 monografiyalyq enbekting avtory, QR Memlekettik syilyghynyng iyegeri Orazaly Sәbden, Qazaqstan Jazushylar Odaghy basqarmasy tóraghasynyng birinshi orynbasary Ghalym Jaylybay, aqyn, audarmashy, «Kafka» atyndaghy halyqaralyq syilyqtyng jәne «Platinaly Tarlan» syilyghynyng laureaty, «Jyl Adamy-Altyn Adam» syilyghynyng iyegeri Shómishbay Sariyev, «Qazaq әdebiyeti» gazetining Bas redaktory, QR enbek sinirgen qayratkeri, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng iyegeri Erkin Jappasúly, tanymal publisist Sayasat Beyisbay, kitaptyng redaktory, halyqaralyq «Jambyl» atyndaghy syilyqtyng iyegeri, Jazushylar Odaghynyng mýshesi Doqtyrhan Túrlybek, týbi bir týrkining birligining jarshysyna ainalghan «Týrki әlemi» gazetining jәne Týrki halyqtary mәdeny qorynyng atqarushy diyrektory Darigha Jýnis, kitap avtory jәne kitaptyng kýretamyr keyipkeri medisina ghylymdarynyng doktory, akademik Jasan Zekeyúly, sonday-aq, Jasan Zekeyúlynyng әkesimen aghaly-inili, dostyq qatynasta bolghan, QHR-nan arnayy kelgen, ózi túratyn ónirge belgili sazger  Núrsalghazy Qyzykenúly, jalpy kitapsýier kópshilik qatysty. Jiyndy әdebiyet zertteushisi Serikqazy Qorabay jýrgizdi.

Kitaptyng túsaukeserine jinalghan sóz ónerining sanlaqtary qazaq әdebiyetindegi tarihiy-derekti janrdyng taghy bir qazynagha molayghandyghy turaly toqtaldy. «Tektilik tegeurini» atalatyn romannyng bas keyipkeri  Halyqaralyq iynemen emdeu akademiyasynyng akademiygi, medisina ghylymdarynyng doktory, professor Jasan Zekeyúly bolghanymen,  kitap tek ata-tek shejiresi men ómirbayandyq ósu jolyn bayandaudan túrmay, tarihy kezender yaghniy,  qazaq halqynyng qysyltayang shaqtardy bastan ótkerui, onan song Qytay kompartiya biyligi  kezindegi shynayy oqighalar tizbeginen qúraluymen de qúndy ekendigi aityldy.

Atamekenine oralyp, «Jas-Ay» Shyghys-Tiybet medisinalyq ortalyghyn ashyp, alghan bilimin óz elining qajetine jaratyp, derti dendegen nauqastardy aiyqtyryp kele jatqan ortalyq basshysy Jasan Zekeyúlyna sóz alghandardyng barlyghy derlik airyqsha rahmetterin bildirip, tektilik, bilimpazdyq, enbekqorlyq, jomarttyq qasiyetterine de toqtalyp ótti.

Sonday-aq romannyng kórkem de aishyqty til órnegi әr dәuirdegi keyipkerding til qoldanysyn óte dәlme-dәl bere biluimen de erekshelenip, búl óz kezeninde enbekting til bilimi salasynyng da zertteu júmystaryna nysan, qor boluyna jol ashatyny da sóz boldy.

Mәdeny shara barysynda QR Enbek sinirgen artiysi, «Qúrmet» ordenining iyegeri, Qazaq radiosynyn «altyn dauysyna» ainalghan Sauyq Mәsighútqyzy Jaqanova men QR enbegi singen mәdeniyet qayratkeri әri talay buyndy tәrbiyelegen tanymal diktor Amanjan Ensebayúly «Tektilik tegeurini» romanyndaghy biyler kenesi men danalyq sózderinen ýzindi oqydy. Halqymyzdyng san ghasyrlyq bay auyz әdebiyeti ýlgilerining eng mәiektisi maqaldardy jәne jazushy qiyaly men men qalamynan tughan sóz marjandaryn erekshe daryndy dauys iyeleri oqyghanda odan sayyn qúlpyra týsti.

QR Mәdeniyet qayratkeri, әnshi, sazger Erjan Belghoziyev óz әnderinen shashu shashty.  Abay atyndaghy opera jәne balet teatrynyng әnshisi Tileubek Qojanúly әueletip әn shyrqasa, aytys aqyny Qaziret Berdihan kitap avtory men jinalghan kópshilikke suyryp salma jyryn arnady. Qarlyghash Núrsalghazyqyzy da qonyr dombyrany kýmbirletip әn saldy.

«Tektilik tegeurini» kitabynyng túsaukeseri qazaq foliklortanu, әdebiyettanu jәne ónertanu ghylymdarynyng ortalyghy, yaghny M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne Óner institutynda ótip jatqanynyng da tarihy mәni zor ekendigine toqtalghan Jasan Zekeyúly jinalghan kópshilikke óz rahmetin bildirip, kitap avtory – Janat Ahmadigha qúndyz shapan jauyp, at mingizdi. Sonday-aq, halyq bolyp maqtan tútatyn O.Sәbden, Gh.Qabysh, Gh.Jaylybay, E.Jappas syndy el aghalaryna da shapan jauyp, «Jas-Ay» Shyghys-Tiybet medisina ortalyghynan tegin em alugha kuәlik tapsyrdy.

Týiinsózdi alghan últtyq úghym, halyqtyq salt-sana, qazaqy jón-joralghynyng bilgiri, maqal-mәtelderding mәiegin berushi, sóz sheberi Janat Ahmady jiyngha kelgen qalamdastarynyng әrbirine toqtalyp, estelikterden syr aqtardy. Ózi somdaghan keyipkeri – Jasan Zekeyúlyna, oqyrmandaryna, jinalghan kópshilikke alghysyn bildirdi.

Estetikalyq tanymdy, oy óristi keneytip, qazaqtyng shúrayly, kiyeli sóz ónerine túshyndyryp, otan sýigishtikti eselep, úrpaq tәrbiyeleudegi negizgi qaghidalardy myqtay týsetin tamasha tarihiy-derekti tuyndyny oqyrmandar Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq kitaphanasynan oqy alady, satyp alam deushiler «Jas-Ay» mediaortalyghyna habarlasyp tapsyrys berulerine bolady.

Baylanys telefondary: 302-15-40; 390-19-19;  

8-777-232-18-71; 8-775-711-62-35.

El. poshta: zhasai_67mail.ru

Sayt: www.jasai.kz

«Jas-Ay» medisinalyq-aqparattyq jurnalynyng újymy

Abay-aqparat