OL – O BASTAN QYZYLKÓZ!
Janbyrdyng ara-arasymen jýgirgennen jýgirgen boyy biyliktin basyna jetip, qoltyghyna qysqan tulaghyn taqqa laqtyra tastap, qarghyp shyghyp, jalp etip otyra ketetinder qay zamanda da, qay elde de bolghan, bolyp ta jatyr, bolady da. Ondaylardyng jәne bir «qyzyghy» - әuelde taqta әlgi-әlgi... qaqqan qazyqtay bolyp otyryp, tóniregin kózimen kýndiz-týni tintkilep, ózine ertendi-kesh bas shúlghyr bayghústardy tauyp, terip, ainalasyna jinap alady da, bóksesin qyzdyrghan biyiginen qúdaydan basqa sýirep týsirer kýsh joghyn bilip, jyl on eki aiy kóktemge ainalady. Sodan song taqqa: birte-birte birjambastap otyryp, shyntaqtap jatyp, shalqasynan shaljiyp, aqyrynda tósek saldyryp, tyrayyp jatyp alady. Áriyne, әke-sheshesinen múra otyz tisin, jiyrma sausaq-bashayyn sanap jatpaydy, auzyn jappay pәlsәpa soghyp, ósiyet taratyp, búzau-torpaq túra túrsyn, ógizding de ishine simaytyn ókinish aityp ókire bastaydy. Endi sondaylardyng bireuine baghyshtalghan bir mysal minekiy:
«...1993-jyldyng bas sheninde bolar, Sankt-Peterburgta әigili Kerber qorynyng jiyny ótti.
(Qor turaly qysqasha maghlúmat. Ony 1947-jyly Gamburg qalasynyng túrghyny, izgilik-iygilik isterge qúmar qogham qayratkeri nemis Kurd Kerber ashqan. Halyqaralyq baylanystardy beybit jolmen damytudy, ghylym, óner jetistikterin nasihattaudy maqsat etken. Onyng KSRO-daghy bólimi 1959-jyly Leningradta úiymdastyrylghan, - Gh. Q.)
Jiyndy qala әkimi Anatoliy Sobchak ashty. Kóptegen elden kelgen delegattar halyqaralyq dengeydegi mәselelerdi talqylap, oi-pikirlerin ortagha salghan baysaldy әngimening bir әrediginde sahna shetindegi minberge sap-sary jigit seltiyip shygha qalady. Boyy ortalau, sidiynqy, sopaq basy sәl-pәl qasqalau. Qordyng búryn-sondy jiyndaryna qatysqandardyng eshqaysysy kórmegen bireu. Onyng qala әkimining orynbasary Vladimir Putin ekeni habarlanady. Qiyq kóz ben sozynqy múryn iyesi shelpek erinin iske qosyp, ekpindep sóiley jóneledi de, oqys pikirlerimen jiynnyng shyrqyn búzady. Sonda ol ne degen? Ol kommunizm iydeyasyn es bilgen kezinde-aq ishtey qabyldamaghanyn, KSRO-nyng ydyraghany óte dúrys bolghanyn, biraq bayyrghy orys jerining Qyrym men Soltýstik Qazaqstan siyaqty bólikteri Reseyge qaytarylmay kete barghanyn, sóitip, jalpy sany jiyrma million orys bógde elderde ómir sýruge mәjbýr bolyp, ókpeleri qabyna sorlap jýrgenin tistene aytady jәne olargha qosazamattyq qúq mindetti týrde berilui kerek, olardyn jeke bas erkindikterine núqsan keltirilmeui kerek, olardy qorghauymyz kerek dep ekilene tebitedi.
Onyng kópe-kórineu paryqsyz ol pighylyna kópshilik dereu narazylyq bildiredi. B. Elisinning últ mәselesi jónindegi kenesshisi Emili Paiyn: «Basqa elderde qalyp qoyghan orystardy qorghau» degendey úshqary sózdi aitu dúrys emes, múnday pighyl TMD ishinde qaqtyghys jasaluyna aparyp tireydi dese, professor Vataniyar Yagiya Putindi kózimen atyp: - Qyrymdy patshalyq Resey onsegizinshi ghasyrda jaulap aldy emes pe? Soltýstik Qazaqstangha orystardy toghytqan da sol biylik qoy? Sonau qúryghan imperiyalyq óktemdikti janghyrtu úlyderjavalyq sayasatty kókseu emes pe?! - deydi (A. Rardyng «Vladimir Putiyn. «Nemis» Kremlide» degen kitabynan).
IYә, nebary Sobchaktyng orynbasary kezinde shovinizmning shymyldyghyn júlqylap, Qazaqstangha, Qyrymgha súghyn qadaghan Putin Reseyding biyligine jarmasa sala, ózderiniz bilesizder, Sheshenstangha qarsy soghys bastady, Gruziyanyng ishki isine qol súqty. Al preziydent bolysymen: - Jer betining qay týkpirinde bolsyn túratyn orys jәbir kóre qalsa, biz oghan kómektesemiz! - dep bezerip, býkil әlemge ses kórsetti. El biyligi taghyn D. Medvedev ekeui ózara saudagha salyp, ekinshi mәrte preziydent bolysymen bayaghydan kókeyin qúrtyp jýrgen Qyrymdy qaruly kýshpen bassalyp, Ukrainadan tartyp aldy da, qúbyla qalyp, bir aptadan keyin «Qyrym referendumyn» ótkizip, qyrymdyqtardyng Reseyge «ózderi súranyp qosylghanyn dәleldep» sayrap berdi, sonsong ukrain jerine әskerdi óz búiryghymen tókkenin «zandastyru» ýshin tilalghysh dumasyna qúptaghan qauly shygharttyryp alyp, «orystargha kýn kórsetudi qoyghan» Ukrainagha shengeline qosa tisin saldy! Reseymen terezesi teng tәuelsiz elge basqynshylyq jasaghany, ózderiniz bilesizder, alghash preziydent bolghandaghy shovinistik ses kórsetuinin bir kórinisi boldy.
Dýnie jýzining iygi niyetti elderi kinәlasa da, Putin Ukrainagha basqynshylyq jasaghanyn moyyndaghan joq. Alghashynda: Ukrainagha kóp әsker, qaru-jaraq aparmadyq, bir aidan keyin әskerimizdi keri shaqyryp aldyq, qaru-jaraq qaldyrghan joqpyz, dep týlkiqúiryqtandy. Ol ótirigi naqty derekpen dәleldengende de miz baqpady. Tar terimen әreng qaptap qoyghanday jylmaghay beti býlk etpedi. Ukrainanyng «shabuylynan qorghanushy orys oblystary» bitimdi auyzgha alar emes, iyә, qamqorshy aldyrmaghan son. Qaruly qaqtyghys jýrip jatyr, al olay bolsa, búrynda әskeri, soghys tehnikasy bolmaghan beybit eki oblystyng «qorghanushylary» tankti, basqa da kerek atys qúraldaryn qaydan alyp otyr? «Jau» Ukrainadan ba?.. Putin ony «bilmeydi».
Orysta: «Appetit prihodit vo vremya edy» degen mәtel bar ghoy. Ony Putinning jaratylysyna qaray qazaq tiline saydyryp kórsem: «Asaybergishting arany ashylyp túrady». IYә, Putinning arany atoylap, Ukrainadan son, 2015-jyldyng qazan aiynda Siriyany bassaldy. Nege? Onda da orystar oibaylap jatty ma? Joq! Siriyanyng ózi siyaqty biylikqúmar «qúdayy» Asadty qorghaugha úmtyldy. Kimnen? Elding syrtqy jauynan ba? Joq, túrmys-tirshiligi tityqtata bastaghan halyqtyng Asad biyligine qarsy qozghalysyn janyshtaugha júlqynyp jetti. Beykýnә halyqqa bes ay boyy orys bombasyn ýsti-ýstine tókti. Halyqaralyq batyl aiyptaugha úshyraghan song ghana toqtap, «negizgi әskery kýshterin» Siriya jerinen alyp ketuge mәjbýr boldy. Asad-Putin odaghynyng ymyralasuy saldarynan sol kezende: 400 mynnan astam adam qaza tauyp, 300 myng shamasy adam jaraqattanghan; 4 million siriyalyq tughan jerinen, elinen bezip, tentirep, Europany kezip ketken. Ashtyqtan, aurudan jol-jónekey kóz júmghandary qansha eken?!. Ol da - basqynshylyq, shovinistik sayasattyng kesapaty!
Reseyding búl qojayyny sonau: dýley Hrushev, merez Soljenisyn, tanbalybas Gorbachev, jynbughan Jirinovskiy... bratandarynsha Qazaqstangha qarap úiyqtap, Soltýstik Qazaqstangha qarap oyanyp jýrgen joq pa eken?!. Áyteuir, Astanagha kelgen sayyn әkesining ýiinde jýrgendey tayrandaydy.
E, iyә, onyn, tayrandauyn toqtata qoyyp, kózin Aqtóbege tigip, taltayyp túra qaluy mýmkin. Mausymnyng 5-i kýninen beri alys-jaqynnyng nazary Aqtóbede bolghan jaghdaygha audy. Reseyding keybir sayasy sholushylary: - Bizben shekaralas qaladaghy ol býlik bizding qauipsizdigimizge qater! - dep «leksiya» oqy bastady. «Leksiyanyn» birinde: «Aqtóbede qazaqtar orystardy sabapty! - degen «derek» qylt etse, dzudoshy dókeyge keregi sol bolady ghoy!..
Ghabbas QABYShÚLY
Abai.kz