Otyrar audanynda qolóner salasy damytylmaq
Otyrar memlekettik arheologiyalyq qoryq-múrajayynyng bazasynda ornalasqan «Otyrar qolóner sheberlerining ortalyghy» óz júmysyn bastap, audanymyzdaghy otyzdan astam týrli saladaghy qolóner sheberlerinen qúralghan tyndaushylaryna esigin ashty.
Býgingi tanda Otyrar audanynda qolóner salasynyng damuyna mәn berilip otyr. Osy maqsatta ashylghan ortalyq qolóner dýniyelerin toptastyryp, jinaqtap, jýielep zaman talabyna say týrlendirip túrghyndar arasynda nasihattamaq.
Qolóner – dәstýrli tútynu jәne sәndik búiymdar jasaytyn úsaq óndiris týri. Árbir qolóner tuyndysy óz zamanynyng mәdeniyet ýlgisin, últtyng qoghamdaghy jaghdayyn, diny senimin, salt-dәstýrin aiqyn anghartyp túrady. Ertede qazaq auylyndaghy qolóner sheberleri qoldarynan kelgen ónerlerin әkesi balasyna, enesi kelinine ýiretip, úrpaqtan úrpaqqa qaldyryp otyrghan. Osy ýrdisti sheberlerimiz P.Sadyqov, N.Ospanovtar jalghastyryp, audanymyzdyng ózge de sheberlerimen ónerding qyr-syrymen bólispek.
Sheberlik dәrisinde P.Sadyqov «Ata kórgen oq jonar, sheshe kórgen ton pisher» degen halyq danalyghyn basshylyqqa alyp, jas úrpaqty tәrbiyeleude, damytuda, qalyptastyruda halqymyzdyng ghasyrlar boyy qalyptasqan tәrbie qúraldaryn (til, din, óner, ýlgi ónege) ornymen paydalanu, býgingi kýn ýshin de erekshe manyzgha ie ekendigin aityp ótti. Sonyng ishinde eng birinshi shiyki zatty qalay tandau qajettiligi men ony óndeuden bastady. Sabaq barysynda qatysushylar sheberlerge týrli súraqtaryn qoyyp belsendilik tanytyp otyrdy. Sheber P.Sadyqov kelesi sabaq josparyn tanystyryp, birqatar tapsyrmalar berdi.
Audan әkimdigining bastamasymen qolgha alynghan ortalyq júmysyna sheberlik dәristerine qatysushylar rizashylyqtaryn bildirude. Últtyq qolóner men dәstýrler sabaqtastyghyn nasihattaytyn ortalyqta sheberlik dәristeri jospargha sәikes әr apta sayyn jalghasyn tauyp otyratyn bolady.
Abai.kz