TASMAGhAMBETOV QAYTYP ORALDY. NEGE? NE ÝShIN?
Atqarushy biylikting tarihyndaghy 9-premier-ministr Baqytjan Saghyntaevtyng Ýkimetine Imanghaly Tasmaghambetov keldi. Viyse-premier bolyp... Naqtylay aitsaq, Imanghaly Núrghaliyúly – Baqytjan Ábdirúlynyng orynbasary. Viyse-premier Tasmaghambetov Ýkimette bilim-ghylym men mәdeniyet salasyn, densaulyq pen sport salasyn, aqparat jәne kommunikasiya salasyn, jalpaq tilge salsaq – jalpy iydeologiya salasyn basqarady. Búl, әriyne, Tasmaghambetovtyng búryn jýrip ótken joly. Ári ózi qay qiyrda jýrse de kónil bólip, janshyrlyq tanytyp otyratyn salasy. Alayda býgingi taghayyndaugha qarap qoghamdyq pikirge qozghau sala biletin orta qomsynyp qaldy. Tasmaghambetov búdan da joghary lauyzymdy qyzmetke baruy kerek edi deydi olar. Sondaghysy – Senat tóraghalyghy. Yaghni, Qasym-Jomart Toqaevtyng oryny. Al, Toqaevtyng oryny – Konstitusiya boyynsha ekinshi oryn. Toqaev – qazirgi otyrysynda Elbasynan keyingi memlekettegi ekinshi túlgha. Kópshilik «ekinshini» Tasmaghambetovke enshilegisi keledi. Alayda, memlekettik qyzmetting san týrin kórgen salmaqty sayasatker Tasmaghambetov ózin «ekinshilikke» de, «ýshinshilikke» de balaghan emes. Memleket basshysy úsynghan qyzmetti atqaryp, abyroymen kele jatqan azamat.
"Qorghanys salasynyng júmysyn az uaqytta onaltyp jónge salghan Imanghaly Núrghaliyúly býgingidey ainymaly almaghayyp zamanda ÚQK tóraghasy boluy qajet edi" dep jatqandar da bar. Biraq, ÚQK tóraghalyghy osydan ýsh-tórt kýn búryn eks-premier Mәsimovke tiydi emes pe, sondyqtan «qorghanysty kýsheytken túlghany qauipsizdikten kóruige tiyis edik» dep, iyegimizdi qyshytpay-aq qoyalyq. Esesine, memleketshil Tasmaghambetov qorghanys pen qauipsizdikti toghystyratyn ýlken bir salagha qaytyp oraldy. IYә, bilim, mәdeniyet, din isi, qoghamnyng ruhany qorghanysy men damuy ainalanda antalaghan kóz kóbeyip, baryndy barymtalap alghaly túrghan almaghayyp tar zamanda kýrdelining kýrdelisi, kýrmeui qiyn isting qiyny bolyp túr emes pe? «Jahandanu» dep qoyyp jaybyraqat jatqan qazaqtyng tili ghana emes, dilining ózi syn saghatyna tayap qaldy qazir. Qazaq qazaq bolghaly bastan keship, bas qatyrmaghan tosyn jayt – dinning derti tipti qabyndap barady. Qazaq bir meshitting jamaghaty, bir dastarhannyng qonaghy bolyp qatar otyra almaytyn halge jetti. Oqudyng tili – anau: aldymen qara tanyp, ana tilining uyzyna jaryp, túnyghyna qanuy tiyis úrpaq biri ózindi, biri әlemdi yqtyryp yqpalynda ústaugha úmtylghan aghylshyn men orystyng tilin oqyp oiran-botqanyng bodauyna kónui kerek bolyp túr. Alash balasy aghylshyn tilin jatsynyp otyrghan joq, biraq biylik pen biznestegi alqymy isken alpauyt top ortagha orys tilin tyqpalap, tútas halyqqa bilgenin jasap baghuda.
Qazaq ruhaniyaty qazir qatty kýizeliste. Baspasóz – Resey baspasózining bir púshpaghy, oqyrman – orys bapasózining erikti qúlyna ainaldy. Osy kýni barlyq telearnalardyng әkimshiliginde aiqúlaqtanyp Reseyding bir azamaty basshylyq qyzmet atqaryp jýr. Jogharydaghylardyng sózine baqsaq, «myqty menedjer eken»-mis. «Bizding baspasózge minsiz menedjment әkelip sinirmek eken»-mis. Onyng oiynda ne jýr, aqparat kenistigindegi qauipsizdigimizding qauqary qansha – oghan qabyrgha qayystyryp, oy tolghaytyn shamadan qazir biz «shyghandap» ketkenbiz. Orys baspasózi jazsa – boldy, orystildi baspasóz aitsa – bittimen kýn keshudemiz. Osylay kýn keshudi aq jaghaly úlyghymyzdan bastap bәrimiz qalypty ómir salty dep bilemiz. Resey men ózimizdegi orystildi baspasózsiz ómir sýruge, memleketting aqparattyq isin jýrgizuge bola ma deytin súraq tәuelsizdigimizding shiyrek ghasyryn iygergen uaqyttyng sheginde eshkimning shekesin solqyldatyp, oilantqan emes. Sonyng saldarynan qazaq halqy zombiyler eline ainalyp bitti. Qazaq ýshin búl kýnde qytay – dúshpan, AQSh – jau, Týrkiya bizdi otarlap alghysy kep jýrgen niyeti búzyq el, Ukraina – qúryp bitken júrt t.b. Aytyp tize bersek, әngime kóp. Sol kóp mәseleni Imanghaly Núrghaliyúly qapysyz biletin jәne onyng sheshimin de taba biletin qayratker retinde Saghyntaev Ýkimetining qúramynda qyzmet etuge tәuekel etkenge úqsaydy.
Bir esepten Tasmaghambetovtyng Ýkimette jogharyda atalghan salany basqarugha kiriskeni – bizding búdan bylay Reseyden eptep irgemizdi aulaq salugha, aulaq salmaghannyng ózinde tepe-teng qarym-qatynas jasaugha bet búrghanymyzdy bildiretin siyaqty. Sebebi – IYmekeng qazaq qoghamynyng ruhany kelbeti ózindik kelbet boluy kerek dep týsinetin jәne soghan baryn salatyn túlgha. Bireuding qansyghy men tansyghyn kóshirip әkelip tyqpalay beru oghan jat qylyq. Alayda... alayda deytin kýmәndi nәrse kónilden, sirә, arylghan ba? Bilim salasynda ýshtúghyrly til, dýnie jýzi tarihyn orys tilinde, jaratylystanu pәnderin aghylshyn tilinde oqytu deytin reformany qansha algha salghanymen ótkize almay jýrgen biylik Tasmaghambetovtyng el ishindegi bedeli men sýikimin paydalanyp iske asyrudy kózdeui mýmkin. Qazaq janyna auyr tiyetin ózge de «reformalardy»Tasmamghambetovtyng qolymen isteu bәlkim bireulerge kerek bolyp ta qalghan shyghar... Memleket júmysynan qajymaytyn, talmaytyn túlghanyng viyse-premier bolyp taghayyndaluynda osynday gәpterding boluy da yqtimal.
Alayda, Tasmaghambetovtyng Saghyntaev Ýkimetinde lauazymdy qyzmet atqara jýrip jogharyda atalghan mәselelerdi jolgha qoyatyndyghyna sengimiz keledi.
Dәuren Quat
Abai.kz