Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәiekti 4321 0 pikir 13 Qyrkýiek, 2016 saghat 14:47

Núghyman ARALBAY: "BIOLOGIYa FAKULTETI BUKMEKERLIK KENSE ME?"

Bilim salasyndaghy jyldar boyy sheshimin tappay, jýiege týspey, ýnemi syngha úshyrap kele jatqany mәselening biri – oqulyq jayy. Qansha aitylyp, jazylyp jatsa da jónge kelmey jatqan oqu qúraly mәselesinde kóshirme kitaptar kóp. Sonday oqulyqtyng biri jayly Shorman Múhitdenúlynyng «QANAEVTAR QAYDAN ALGhAN? QALAY ALGhAN?» degen maqala jariya bolghan edi. Maqalada «Poleznye rasteniya y biotehnologiya ih prigotovleniya»  atty biologiya fakulitetine arnalghan oqu qúraly turaly aitylady. Material kóp oqylyp, pikirtalas tudyrdy. Osy oqulyq jәne jalpy QazÚUdyng biologiya fakulitetining oqu, oqytushylar mәselesi tónireginde biologiya ghylymdarynyng doktory, professor Núghyman Aralbay myrzamen (surette) az-kem súhbattasyp, oiyn bilgen edi.

Abai.kz

BAQ-ta jaryq kórgen oi-pikirlerinizdi saralap kórdik. Songhy jyldar ishinde qazaqtyng botanika ghylymynyng jay-kýiine, bolashaghyna alandaushylyq bildirip jatqan jayynyz bar eken.  Biraq, «Qanaevtar qaydan alghan, qalay alghan?» degen maqalagha qatysty ýnsiz qalypsyz. Nege?

 - Abay kz.saytynda jariyalanghan mening maqalama pikirin bildirgen bir azamat:

«By joqta, qúl jýredi joragha,

It joqta, shoshqa ýredi qorada» - nyng keri bolyp túr eken, - depti.

Býkil sanaly ómirimdi botanika ghylymyna arnadym.  Men Qazaqtyng botanika ghylymynyng úlymyn, hәm qúlymyn. Men ony maqtan etemin, onyng «qúly» bolghanyma namystanbaymyn. Gәp – basqada. Ol azamat, meni – biologiya ghylymdarynyng doktoryn, professordy «Biy» emes, «Qúl» dep qarastyryp otyr. Jәne de, jalpy qoghamda osynday ýrdis qalyptasty  ma degen qorqynyshym da bar.

Botanika ghylymy degenimiz ol tek qana ghylymiy-materialdar, kafedralar, zerthanalar, kitaptar ghana emes, ol – adamdar: ghalymdar, zertteushiler, oqytushylar men oqushylar. Adamsyz – ghylym men ilim bolmaydy. Al adam jýrgen jerde ar-úyat, namys, morali, jazylmaghan zandar men dәstýrler bolady, qalyptasady.

Bilim men ghylymnyng naqty salasyndaghy ghylym doktory degenimiz – sol salanyng moralidyq qaghidattaryn boyyna sinirgen adam. Sondyqtan, әl-Faraby atyndaghy QazÚU-degi «geobotanika» mamandaryn dayyndaudaghy kózge kórinip túrghan olqylyqtargha Uniyversiytet Rektorynyng nazaryn audarghym kelip ashyq hat jariyalaghanym ras.

Uniyversiytet basshylyghynda mening sol ashyq hatym sonshama ýrey tudyrady dep oilamappyn. Maghan jazghan jauabynan sony úqtym.  Sodan song jauabyna jauap beruge mәjbýr boldym. Sizding aityp otyrghan Abay kz.-te jariyalanghan sol jauap bolatyn. Mening ashyq hatymnyng sonshama ýrey tudyruy – Últtyq uniyversiytette men kótergen mәselege tórelik aitatyn «biy» joqtyghynyng kórinisi. Al «biy» joqta, «qúldyng joragha jýrui» – aiqyn dýniye, amalsyzdan.

Al endi sizding saualynyzdyng ekinshi bóligine kelsek, búl jariyalanghan oqu qúralyna aitylyp jatqan syn-pikirler oryndy dep esepteymin. Men Qazaqstannyng botanika ghylymynda 35 jylday kәsiby ghylymiy-júmystarmen ainalysyp kelemin. Osy oqulyq avtorlarynyng botanika ghylymyndaghy basqa júmystary turaly habarsyzbyn. Sondyqtan, ol kisilerding múnday oqu qúralyn jazugha «moralidyq qúqy» bar ma? – degen zandy súraq meni mazalaytynyn jasyrmaymyn.

Onday «moralidyq qúqyqty» uniyversiytetting baspa-saraptamalyq komissiyasy (RISO) men biologiya fakulitetining ghylymy kenesi beripti, sóitip búl oqu-qúralyn zandastyrypty. Men fakulitet dekanyna – ghylymy kenesting tóraghasyna 2-3 ret resmy týrde, zang ayasynda týsinikteme beru turaly ótinish berdim.

Dekan ýnsiz. Dekannyng ýnsizdigi zang talaptaryna qayshy bolghandyqtan Uniyversiytet rektoryna shaghym da jazdym. Mening shaghym-aryzyma prorektor M. Býrkitbaevtyng jauaptaryn da aldym. Aldym da an-tang boldym. Prorektor M. Býrkitbaevtyng jauaptarynyng mәiegi mynaday eki oigha sayady:

1) Oqulyq avtorlary kóshirse, sizden kóshirgen joq qoy, sizding avtorlyq qúqyghynyzgha tiygen joq, sizding ne sharuanyz bar? – degendey;

2) Biologiya fakulitetining dekany, professor B. Zayadannyng «zansyz ýnsizdigi» tolyq zandy, - degendey. Sondyqtan, búl mәselede men siz aitqanday ýnsiz emespin.

- Óziniz aityp ótkendey – búl avtorlargha «moralidyq qúqyq» syilaghan fakulitetting ghylymy kenesi men uniyversiytetting baspa-saraptamalyq kenesi eken. Olardyng osynday sheshim shygharugha qanday negizi boldy eken, nege arqa sýiedi eken? Siz qalay oilaysyz?

- Logikagha salsaq, onday sheshim shygharugha resezentterding ong pikiri múryndyq bolghanday. Desek te, fakulitetting ghylymy kenesi de, baspa-saraptamalyq kenes te (RISO)  óz pikirlerin ashyq aita alatyn, avtonomiyaly qúzyretti qúrylymdar.

Tang qalarlyghy – resenzentter de, ghylymy kenes pen RISO da, birden kózge týsken olqylyqtar men kemshilikterdi bayqamaghany. Ol kemshilikter men olqylyqtar qoghamda azdy-kópti oi-pikirler men dýrbeleng tughyzyp otyrghanyn bәri kórip otyr.

Fakulitet dekanynyng «ýnsizdigi» men prorektor M. Býrkitbaevtyng maghan joldaghan jauaptaryna qarap, týsingenim – sol resenzentterding jazbasha resmy pikirleri de, ghylymy kenes pen RISO-nyng hattamalary da ómirde joq siyaqty.Áytpese, mening resmy joldaghan ótinishimdi oryndau ýshin sol qújattardyng kóshirmesin jiberse jetkilikti edi-ghoy.

Lauazymdy túlgha, basshy retinde fakulitet dekany zang talaptaryna sәikes resmy jauap berui tiyis, mindetti. Sondyqtan, dekan, әri ghylymy kenesting tóraghasy, әri resezent – professor B. Zayadannyng «ýnsizdigin» men zang talaptaryna qayshy, tipti qarsy әreket dep týsinemin. Búl – birinshiden.Ekinshiden, resenzentterding qataryndaghy jalghyz kәsiby botanik N.M. Múhitdinov myrzanyng múnday júmysqa ong pikir bildirui – men ýshin, kýmәndi dýniye. Bәlkim, syn pikir bildirgen bolar...

N.M. Múhitdinov aghamyz qazirgi uaqyttaghy Qazaq botanika ghylymynyng aldynghy qataryndaghy iri ghalym, ústaz, biologiya ghylymdarynyng doktory, professor, ÚGhA-nyng akademiygi. Onyng ýstine, osydan 3-4 jyl búryn ghana ózining shәkirtterimen birigip Qazaqstannyng dәrilik ósimdikteri turaly oqulyq qúralyn dayyndap, osy «Qazaq uniyversiyteti» baspasynan shygharghan. Biraq, búl mening logikagha negizdelgen joramal-túspaldauym ghana. Tolyq jauapty tek qana resmy resenziyalar ghana bere alady. Al olardy uniyversiytet basshylyghy men fakulitet dekany kórsetpey otyr. Bar, bolsa, kórsetpey me? Kórsete almay otyr. Joq bolghany da! Áytpese, kórseter edi-ghoy.

Al endi, B. Zayadan, K.J. Jambakiyn, G.K. Satybaldiyeva – qalghan ýsh resezentterding eshqaysysynyng botanika ghylymyna tikeley qatysy joq. Bәlkim bar shyghar, biraq men bilmeymin. Búl kisilerding botanika ghylymy salasyndaghy enbekterimen tanys emespin. Sondyqtan kesip eshtene aita almaymyn. Búl mening kýmәnim men senimsizdigimdi qonglatpasa, seyiltken joq.

Bәlkim, prorektor M. Býrkitbaevtyng pikirimen kelisu kerek shyghar? Júrtty shulatyp keregi ne? Bolar is boldy...

-  Búl endi óte qyzyq súraq. Jәne de onyng jauaby da op-onay bola qoymas, sirә. Eger jauaby tabylyp jatsa, әriyne ...

Bylay-ghoy: «Altyn tabaqqa as salugha da bolady, tas salugha da bolady. Biraq altyn tabaqtyng ishinde eken dep asty da, tasty da jey beruge bolmaydy ghoy». QazÚU-in bilim oshaghynyng «altyn tabaghy» desek, mynau oqulyq qúral «as» emes, jeuge jaramsyz «tas». Biraq, resenzentter bar,  fakulitetting ghylymy kenesi bar,  RISO bar,  prorektor M. Býrkitbaev bar – barlyghy bir auyzdan búl «tasty» «as» dep otyr, soghan bar bedelin salyp sendirip otyr.

Eger M. Býrkitbaevtyng pikirimen kelissek, onda ol «tasty» jeuimiz kerek. Al sizding pikirinizdi basshylyqqa alsaq – shulamay, ýnsiz jeuimiz kerek. Al «tas» jegen kezde tis synuy zandy, al tising synyp – qaqsaghanda ýnsiz qaluyng mýmkin emes. Tisi synyp, oibaylap jatqan adam ashumen «altyn tabaqty» qarghap-silep, balaghattap jiberui de mýmkin, bәlkim teuip jiberui mýmkin, tipti ony mayystyryp, janshyp tastauy mýmkin.

Osydan keyin «altyn tabaqta» ne qadir-qasiyet qalady? Qazirgi tilmen aitsaq, imidji qanday bolmaq? Qalay bolghanda da, bylayghy júrttyng «tas» jegisi kelmeytini anyq. Al maghan kelsek, júrtty shulatqan men emes. Sol shudy estigen song zang ayasynda fakulitet basshylyghynan jón súraghanym ras.

Fakulitet basshylyghy men sol fakulitetting kuratory, prorektor M. Býrkitbaevtyng «as» pen «tasty» ajyrata almauy, bәlkim, ajyratqysy kelmeui – óte qorqynyshty jaghday. Uniyversiytetting RISO-synyng fakulitet ghylymy kenesi sheshimimen, fakulitet ghylymy kenesining resenzentterding pikirimen op-onay kelise saluy da – әrtýrli mazasyz oilargha jeteleytini ras. Prorektor, M. Býrkitbaevtyng pikirimen kelisesiz be, kelispeysiz be? – endi ol әrkimning óz erki. Qalay bolghanda da, bolar is boldy.

Aytyp ketken «mazasyz oilar» turaly kenirek aityp bermes pe ekensiz?

- Eng aldymen mazalaytyn mәsele – QazÚU-nde botanika ghylymynyng mәselelerine biylik aitatyn «danagóy qariya» tabylmay túrghany. Kózge kórinip túrghan olqylyqtar men kemshilikterdi men aityp edim, meni jau kórip, ýreylenip, baybalam saldy. Oryn alyp otyrghan mәselelerdi QazÚU-ning biologiya fakulitetinde týsinip, sheshuge úmtylmauy – ondaghy basshylar men ghylymiy-pedagogikalyq kadrlardyng biliktiligining dengeyine kýmәnmen qaraugha negiz beretindey.

Ekinshiden, «geobotanika» mamandyghy boyynsha da, siz ben biz әngime qylyp otyrghan «osy oqighagha» baylanysty fakulitet basshylyghy da, M. Býrkitbaevty betke ústaghan uniyversiytet basshylyghy da qúqyqtyq, pravolyq bagha bermey otyr. Eger logikagha salsaq, 3 satyly oqu standarttary saqtalmay «geobotanikadan» berilip jatqan magistrlik jәne PhDdoktorlyq diplomdar «legitimdi» - zandy ma? – degen súraq tuyndaydy.

Geobotanika mamandyghy men onymen tyghyz baylanysty botanika kafedrasy turaly mening ashyq hat jazghanyma bir jyldan asty. Naqty eshtene istelgen joq.Soghan qaraghanda «geobotanika» mamandyghynyng ainalasynda «sybaylas-jemqorlyq» oryn aldy ma? – degen qauip bar. Taghy da logikagha salsaq, oghan mýddeli toptyng basynda fakulitet dekany men onyng kuratory M. Býrkitbaev myrza túrghanday.

Al endi ekinshi oqighagha kelsek, fakulitet dekany men prorektor qyzghyshtay qorghashtap otyrghan myna oqulyqtyng «ishek-qarnyn» aqtaryp qaraghanda ol materialdardyng qaydan alynghany, internet-sayttardyng aty-jóni, meken-jayy tolyq keltirilipti. Intellektualdyq menshik mәselesi býgingi kýnning ózekti mәselelerining biri ekeni dausyz. Ol internet-sayttardyng qojayyndary bar jәne olardyng sol aqparattargha qúqyghy boluy da bek mýmkin.

Sudyng da súrauy bar. Aytqan jerden aulaq, biraq sol sayttardyng qojayyndary erten: «bizding intellektualdyq menshigimizge qol súghypsyzdar, at-shapan aiybyn tólenizder», - dese, ne bolady? Mandayymyzdaghy jalghyz últtyq uniyversiytettimizding abyroyy kók tiyn bolmay ma? Sonda, uniyversiytetting bedeli men abyroyyn oilap jýrgender internette shu kótergender me, joq әlde uniyversiytet basshylyghy ma?

Ýshinshiden,Uniyversiytetting oqu-әdistemelik salasynyng basshylary men fakulitettin, sol kitapty shygharugha úsynghan kafedranyng oqu-әdistemelik burolarynyng ýnsizdigi de mazalaytyn, kónilge kóp týitkil salatyn fakt.

Sonda ne isteu kerek? Búl tyghyryqtan shyghatyn jol bar ma? Bәlkim, búl sonshama alandaytyn, uayymdaytyn dýnie emes shyghar?

- Mening jazghan hattarym men ótinishterime uniyversiytet basshylyghy, әriyne fakulitet dekany da bar, «sizding hattarynyzda keltirilgen mәselelerdi qarastyryp, tekserip jatyrmyz. Mynaday is-sharalar jasaudy zang ayasynda josparlap otyrmyz» - dese bolar edi. Onyng ornyna oibaylap, baybalam salyp, meni kinәlap jauap jazdy. Al fakulitet dekany tipti ýnsiz. Yaghni, әreketsiz.

Bolashaqtyng irgetasy býgin qalanady. Yaghni, býgingi kemshilikter ertengi kýngi óz zalalyn keltiredi. Býgingi әreketsizdik, sharasyzdyq ózing otyrghan bútaqty ózing týbinen baltalaghanmen birdey. Keshegi jer komissiyasy moratoriydi taghy 5 jylgha sozudy úsynghandaghy manyzdy sebebining biri – Qazaqtyng jerining geobotanikalyq baghalanuy jetkiliksiz. Al geobotanikadan jetispey jaqtan mamandardy dayyndau ýrdisining týri mynau. Múny qalay uayymdamassyn? Búl tyghyryq emes pe?

Aqparat kimning qolynda bolsa, dýniyening qojayyny sol», - degen qanatty sóz bar. Týptep kelgende, Qazaq óz jerine tolyq ie boluy ýshin onyng ósimdigi, topyraghy, auasy men suy, an-qúsy turaly tolyq aqparatpen qarulanghan boluy kerek. Sonyng ishindegi geobotanikalyq aqparattar onyng manyzdy bir bóligi, әri biregeyi. Búl, - birinshiden.

Ekinshiden, «dәriger qatelesse – bir adam zardap shegedi, Ústaz qatelesse – úrpaq zardap shegedi», - degen de bar. Myna shu bolyp otyrghan oqu qúralyn ústazdardyng qateligi dep bilgen jón. Ángimemizding basynda aityp ketken – fakulitet basshylyghy men prorektor M. Býrkitbaevtyng «as» pen «tasty» ajyrata almauynan qorqamyn deuim sodan. Búl shynynda da qorqatyndýniye.

Al endi ne isteu kerek degenge kelsem, uniyversiytetting oqu-әdistemelik basqarmasy búl oqulyqty «komissiyamen» qayta qarap shyqsa, barlyq resenzentter, ghylymy kenes pen RISO-nyng hattamalary qarastyrylsa, tәuelsiz sarapshylar toby da qarastyryp bir qorytyndy berse. Sóitip, búl oqu qúralyn oqu ýrdisinde qaldyru, qaldyrmau turaly sheshim shygharu kerek siyaqty. Qalay bolghanda da, resenzentter, ghylymy kenesting tóraghasy jәne RISO jariya týrde týsinikteme berui de qajet siyaqty.

Búl oqighada auyrtpashylyq pen jauapkershilikting basym bóligi fakulitet dekany B. Zayadangha týsip túr. Sondyqtan, jariya týrde týsinikteme bergeni óte oryndy bolar edi. Áytpese biologiya fakuliteti men onyng ghylymy kenesi bilim men ghylymnyng ordasy emes, bukmekerlik kensege úqsap túrghanday...

-  Ángimenizge rahmet!

Súhbattasqan – Núra Matay

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1475
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5458