Aptanyng ayaghynda Ýkimet auysty. Priemer-ministr kreslosynda eng úzaq otyrghan Kәrim Mәsimov ÚQK tóraghalyghyna auysyp, jana Ýkimet basshysy bolyp Baqytjan Saghyntaev taghayyndaldy. Onyng kandidaturasyn Mәjilis deputattary qoldady. Priemer-ministrding auysuy qoghamda da qyzu talqylanyp jatyr. Sarapshylardyng deni Saghyntaevty isker, ekonomikany biletin, halyqtyng mún-múqtajyn tynday otyryp, dúrys sheshim qabyldap, Ýkimet júmysyn jandandyratyn Priemer-ministr bolady dep topshylaydy. Toghyzynshy qyrkýiek kýni El Ýkimetining tizginin ústaghan Baqytjan Ábdirúly Saghyntaev elimizding tarihyndaghy 9-Premier-ministr boldy.  Ony jaqsy yrymgha balap jatqandar da bar.

Biz osy orayda Halyqaralyq adam institutynyng preziydenti, ekonomist Janúzaq Ákim myrzamen auys-týiis jóninde az-kem súhbat qúrghan edik.

- Ótken jolghy Mәjilis saylauynan keyin jana Ýkimet jasaqtaluy tiyis edi. Biraq, olay bolmady. Endi mine, arada ailar ótkende, kýzde bolyp jatqan búl ózgerister neni bildiredi?

-  IYә, Mәsimov Ýkimeti ótken kóktemde otstavkagha ketui kerek edi. Zandy belsheden basyp, oiyna kelgendi istey beruge bolmaydy ghoy. Bizde bәri jasandy. Dese de, «Eshten kesh jaqsy». Aqyry kópten kýtken ózgeris bolyp, Ýkimet  auysty.

Mәsimovtyng otstavkagha ketuining birden bir sebebi - jer mәselesi. 2008 jyly qazannyng 24-i kýni Mәsimov qytaydyng eki birdey iri kompaniyasynyng ókilderin qabyldady. Keyin auylsharuashylyghy maqsatyndaghy jerlerdi paydalanu ýshin qytaylyq kompaniyalargha million gektar bermek bolyp, qauly qabyldady. Mine, osydan bastaldy bәri. Sodan qoghamdyq úiymdar, el azamattary belsendilik tanytyp, mәsele kóteruimen búl әngime biraz tynyshtalyp, Preziydentting ózi "osymen toqtatamyz" degen synay tanytqan  edi. Biraq, Mәsimov Ýkimeti oghan da toqtamay, ýkimettik baghdarlamalargha engizip jiberdi.

Jer reformasy jónindegi komissiya júmysynyng toqtaghanyna bir aiday uaqyt boldy. Alayda, jer mәselesi taghy da ushyghyp, qayta kóterilip jatyr. Mine, Mәsimovtyng otstavkagha ketuining basty sebebi osy.

Ekinshi mәsele, Ýkimetti úzaq jyldar basqarsa da Mәsimovtyng el aldynda bedeli bolmady. Ýnemi syngha úshyrap otyrdy. Aqyr ayaghynda Mәsimovtyng ózi mazaqqa, Ýkimeti quyrshaqqa ainaldy. Ýkimet derek jinaumen ainalysatyn statistikalyq organgha ainaldy. Qazirgi tanda el ekonomikanyng tórtten ýsh bóligin shetel kompaniyalary basqarady. Qalghan 20-25 payyzy ghana ózimizding enshimizde. Biraq, sonyng ózin dúrys basqara almady ghoy. Mәsimov Ýkimetinde ónerkәsipti bilmeytin, halyqpen júmys jýrgize almaytyn, iske iykemsiz, qogham tarapynan syngha úshyraghan ministrler kóp boldy. Mәsimovtyng ózining de aimaqtardy aralauy kózboyaushylyqpen ótetin. Shynyn aitqanda Ýkimet, ministrler әleumettik-ekonomikalyq mәselelermen, ishki sayasatpen ainalyspaytyn. Bir auyzdan aitqanda halyqpen sharuasy joq edi. Óitkeni, olardyng bәrining de jeke kәsipteri bar, óz sharualarymen ainalysyp jýrdi ghoy. Ýkimet ózimen ózi halyqtan alys boldy. Onyng bir mysaly, 2003 jyly qabyldanghan Jer kodeksinde qalalyqtargha 10, auyldyqtargha 25 bau-baqsha jәne sayajay birlestikterine 12 sottyqtan jer berilu kerektigi qarastyrylghan. 13 jyl boyy Ýkimet osynyng bireuinde iske asyrghan joq. Jalghyz Qyzylorda oblysy ghana 660 gektar jerdi 48 myng adamgha berdi. Al, Almaty oblysy "jer joq" dep basyn alyp qashty. Jer joq emes, bar. Ony Ýkimetting ishindegi nemese Ýkimetke jaqyn adamdar zansyz joldarmen alyp alghan. Sol jerlerdi memlekettik qajettilik ýshin dep qaytaryp, elge beru kerek.

Sodan keyin daghdarys bastaldy dedi. Qazaqstan ýshin búl daghdarystyng ózi jasandy daghdarys. Qaranyz, «Qazmúnaygaz» 18 mlrd, «Qazaqstan Temir joly» 7 mlrd qaryz edi, ol kompaniyanyng basshysyn Priemer ministrding birinshi orynbasary etip qoydy. Ol júmys isteytin adam ba?!

Ýkimetting osynday sharuagha qyrsyzdyghyna qarap otyrugha bolmaytyndyghyn týsinip, biz 1 shildeden bastap, Ýkimet otstavkagha ketsin, әkimder de ketsin dep mәsele kótergenbiz. Mine, Ýkimet auysty. Alayda, Ýkimet basshysy auysty eken dep, biz kótergen mәselelerimizdi ayaqsyz qaldyrmaymyz.

- Ýkimet auysqanmen bәri sol bayaghy ainalyp kele beretin eski kadrlar. Osy eski adamdar ózderimen birge kele jatqan eski - ekonomikadaghy, ishki-syrtqy sayasattaghy mәselelerdi sheshe alady dep ýmittenuge bola ma?

- Qazirgi jaghdaymen kete berse, eshtene ózgermeydi. Mәselen, Islam Kәrimov Ózbekstandy 27 jyl basqardy. Áyteuir syrtqy qaryzy joq demesen, Ózbekstannyn jaghdayy mәz emes. Halyqtyng túrmys dengeyi tómen. Qazaqstanda da tap sonday. Ózgeris bolu ýshin qogham belsendi, talapshyl boluy shart. Qogham saylaudaghy dauysynyng dúrys әri әdil esepteluinen bastap, ekonomikany biyleu isine belsene aralasyp, shetel kompaniyalaryna berilgen ken oryndary, múnay-gaz, ónerkәsipterding barlyghynyng memleketke qaytaryluyn talap etui kerek.

- Dese de Saghyntaevtyng Ýkimet basyna keluin kóptegen sarapshylar dúrys qadam dep eseptep, jaqsy baghalap jatyr ghoy.

-  IYә, Baqytjan Saghyntaevtyng Priemer-ministr bolyp taghayyndaluy jaqsy nyshan. Baqytjan Ábdirúlyn jiyrma jyldan beri bilemin. Birinshiden, isker jigit. Ekinshiden, basqalargha qaraghanda, halyqty týsinedi. Ýshinshiden, búl kisining qarjylyq-korrupsiyalyq bylyqtargha qatysy bar degendi estigen emespin. Taza adam. Jәne eki aiday uaqyt jer reformasy jónindegi komissiyada birge júmys istedik. Sonda bilgenimiz, ashyq adam. Kez kelgen mәseleni talqylaudan qashpaytyn әri sodan qortyndy shyghara alatyn adam. Endi búl kisige júmys isteytin mýmkindik beru kerek. Saghyntaevtyng júmys isteuine qoghamdyq úiymdar, jurnalistter, ýkimettik emes úiymdar bәri de kómekteskeni jaqsy. Óitkeni, Ýkimetting jaqsy júmys isteui bәrimizge baylanysty. Taza adamdy biz qoldauymyz kerek. Ýkimetting ishindegi sausaqpen sanarlyq taza adamdardyng biri osy – Saghyntaev.

- Endi Ýkimet qayta jasaqtalady. Qay salanyng ministrleri auysuy kerek dep oilaysyz?

- Qúqyq salasyndaghy ministrler Imashev, Qasymovtar auysuy kerek. Olar týk júmys istep otyrghan joq. Búl qatargha bilim ministri de bar. Saghadiyev kýni keshe salyqtan jaltarghan «Panama tiziminde» jýrgen  adam. Budjetke salyq tóleuden qashyp jýrgen, úry-qaryny ministr etip qoi degen masqara ghoy. Odan tirlik bola ma?! Osynday adamdar Preziydentting ainalasynda da kóp qoy ózi... Osynday adamdardan Preziydent te ainalasyn tazartyp, Ýkimet te tazaruy tiyis. Mәdenit ministri de ornyn bostatuy kerek-aq. Basqa mәsele qúryp qalghanday, Isa payghambar turaly filim týsiremin deui, Reseyde júmys istep jýrgen qyrghyz azamattary turaly aitqandary – qarapayym mәdeniyetining joqtyghyn kórsetti. Últtyq mәdeniyetti damytuda, últtyq ónerdi qoldau da mәdeniyet ministrligi qarys qadam  jasamady. Mәdeniyet ministri qyzmetinen ketui kerektigin aqpan aiynda-aq aitqanbyz. Isti bilmeydi, mәdeniyetten habary joq. Mine, osynday birqatar ministrlerdi kóp sozbay qyzmetinen alu kerek.  Sonymen qatar, últtyq kompaniya basshylary men «Samúryq-Qazyna» ÚÁQ basshysy Ómirzaq Shókeev te oryn bosatqany jón. «Samúryq-Qazyna» ekonomikany qúrtyp otyrghan mekeme. Halyqtyng zeynetaqy qoryndaghy aqshagha qol salghannan keyin qanday ekonomika bolady.

- Saghyntaev Ýkimet eng aldymen ekonomikadaghy qanday mәselelerdi sheshui kerek dep oilaysyz?

- Birinshiden, daghdarystyng sebep-saldary anyqtaluy tiyis. Ekonomikada jiberilgen qatelikterdi tap basyp tauyp, júmys istemey, iske kedergi bolyp, qarajatty negizsiz әri bos iske jibergen, is mәnisin bilmeytin ministrler, últtyq kompaniya basshylary, әkimder júmystan shygharyluy kerek. Ekinshiden, daghdarystan shyghatyn naqty baghdarlama qabyldanuy tiyis. Ol baghdarlama shiykizatqa emes, innovasiyagha, adam kapitalyna negizdelip jasaluy shart. Ýshinshiden, auyl mәselesi. El halqynyng qyryq payyzy auylda túrady. Olar ekonomikalyq-qarjylyq mýmkindikterden shet qalghan. Eng ayaghy tólem kartalary joq. Auyl halqynyng enbek ónimdiligi óte tómen: Belorussiyadan 8 ese, Reseyden 3 ese, batys elderinen 20 ese kem. Ár aimaqtaghy ekonomikalyq basym salalardy qayta kerek. Egin sharuashylyghy salasyn da qayta qaramasa bolmaydy. Qanshama qarajat subsidiyagha shashylyp jatyr. Odan keyin mynau industriyalyq baghdaralamanyng ishinde «Mega Park» siyaqty iri oiyn-sauyq ortalyqtaryn qoldau jýr. Ondaydyng bәrin toqtatu kerek. Sosyn bizde ekonomikany jol salu, qúrylys salu dep oilaydy. Óitkeni, dәl osy salalarda para beru, jemqorlyq óte kóp. Sol ýshin isteydi. Búl – ekonomika emes. Artyq qalghan aqshagha jol, qúrylys salugha bolady. Al, bizde aqsha jetpey jatqanda baryp jol salady. Ol – para aludyng joly.

Qoryta aitqanda, Ýkimet әleumettik-ekonomikalyq jauapkershilikti óz moynyna alyp, naqty ispen ainalysuy tiyis.

- Ángimenizge rahmet!

Súhbattasqan Núra Matay

abai.kz