Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 7331 0 pikir 9 Qyrkýiek, 2016 saghat 13:28

MÚNAYLY QAZAQ ELINE DAGhDARYS BOLMAUY KEREK EDI!...

Tәuelsizdik alghaly bir milliard 400 mln. tonna múnay óndirippiz!.. Sonda qalaysha ghana daghdarysqa úshyraymyz?.. Elimizde bar bolghany 17 millionday ghana túrghyn bar... Tipti týsiniksiz jaghday, migha syimaydy!.. Sonshama kól-kósir dýniyeni maldanyp otyryp, nege biz daghdarysqa úryndyq?.. Múnaydan basqa da qazba baylyqtarymyz shash-etekten emes pe?.. Búl az bolsa, 2009 jyly Qazaq elining múnay óndiruine 110 jyl toluyna oray kórsetilgen derekterge ýnilsek – sol ótken jýzjyldyqtaghy óndirilgen múnay kólemi tórt mlrd. 600 mln. tonnany qúraghan!.. Qarandarshy, keng baytaq qazaq jerinde qanshama milliardtaghan tonna «qara altyn» óndirilgen!.. Osynday úshan-teniz baylyqty iygergen memleketting halqy nege daghdaryspen ómir sýredi? Ótken-ketken daghdarystardy jeleuletip, qarasha halyqtyng basyn ainaldyrudy qashan dogharady búl bassyz biylik?! Aldaudyng da, arbaudyng da shegi bar emes pe? Búl púshayman kýige týsken halyqtyng tiriletin uaqyty jetken joq pa? IYә, ótken toqsanynshy jyldarda, yaghny tәuelsizdik bastauynda ekonomikamyzdyng túralyp, qiyn-qystau kezenderge tap bolghanymyz ras. Múnay óndiru kólemi qúldyrap, «qara altyn» baghasy týsip, elde qarjylyq tapshylyq etek alyp, múnayshylargha uaqytynda jalaqy berilmey – ýlken dau-damay tudyrghany da esimizde. Osy kezenderde ghoy biylikting júrtshylyqty shydamdylyqqa shaqyryp, «ótpeli kezennen» ótip jatyrmyz, әlemdegi daghdarysqa tap boldyq, búl belesterden de ótemiz, aldaghy kýnderi ekonomikamyzdyng qaryshtap damuyna jol ashylady dep sendirgen. Qayda qaryshtap damyghan ekonomikamyz? Ekinshi Kuveyt – gýldengen arab memleketi bolamyz dep el-júrtty elendetti. Qayda kórkeyip – qúlpyrghan qazaq memleketi? Tap býgingi kýni mening Otanymda aituly arab memleketining júrnaghy da kórinbeydi! Kórinip túrghany – eldegi bar dýniyeni tonau, talan-tarajgha salu! Búl qayyrsyz biylikting syn saghatta jekeshelendiru degen syltaumen kәdimgidey «prihvatizasiya» jasap, bar dýniye-baylyqty armansyz bóliske salghany taghy bar! Áyteuir, shendi-shekpendiler bilgenderin istep, ózderi de, ainalasy da qaryq boldy! Býgingi kýni búl sabazdar bar pәleni tәnir atqan daghdarysqa audaryp tastap, búqara halyqty mezi etti. Óitkenimen qoymay, sol almaghayyp kezenderde óz Otanyn tonap, bay-manap, milliarder atanyp jýrgenderdi býgingi biylik olardy әlpeshtep, tәrbiyelep ósirdik dep býkil elge jar salady. Bassyzdyqtyng týri osynday.

Men beyshara el baylyghy talan-tarajgha týsti, tonaldy dep nege qaqsaymyn? Búlay dep jabyrqauymdy terennen qozghamay-aq, bir-eki mysalmen ghana aighaqtaugha bolady. Tәuelsizdik alghan 1991 jyldyng basynda respublikamyzda 35 mln. bas qoy bolghan. Búl mәlimette sol kezdegi jekemenshiktegi qoy eseptelmegen. Al 2000 jyldyng basynda elimizde bar – joghy 11 mln. bas qoy qalghan. Mynghyrghan mal qayda jútylyp ketti? 2001 jyly tәuelsizdigimizding on jyldyghy ótpey jatyp-aq, hantalapaydyng kesirinen qarajat tapshylyghyna tap bolghan bassyz biyligimiz kólenkedegi kýmәndi mýlik pen aqshany rahymshylyq jariyalau arqyly zandastyru nauqanyn jýrgizip, qazynamyzgha 500 mln. AQSh dollaryn týsirdi. Uaqytynda qara halyqqa jetpegen búl qoldy bolghan mol qarjynyng qúny qymbat bolghanyn ózdering de bilesizder. Sóitip, qarjy kózin tauyp, eldegi jaghdaydyng ushyghyp ketpeuining aldyn aldy. Ushyqpaghanda qaytedi, Manghystau ekonomikasynyng kýretamyry – «Manghystaumúnaygazdy» toyymsyz biylik qiytúrqy әrekettermen mardymsyz púlgha jekege ótkizip, ózderi iyelenip alsa! Al aimaqtyng múnayshylary bolsa toqsanynshy jyldardyng ayaghynda, jogharyda aityp ótkendey, bey-bereket jekeshelendiru túsynda jalaqylaryn ala almay, dәrmensiz kýidi bastarynan keshti. Ashynghannan, basqa amal tappaghasyn, múnayshylar Aqtau qalasyndaghy «Manghystaumúnaygaz» kәsiporny ornalasqan danghyldy jauyp tastap, biylikti arnayy úshaqpen jedel týrde aqsha әkeluge mәjbýrledi. Mine, kórdinder me, olargha jetpegen qarjy, yaghny nәpaqa kózi býtin bir úshaqtyng jýgine ainalghan. Uaqyt ozdyrmay, ekinshi ret úrlyq-qarlyqpen qoldy bolghan kapitaldy zandastyrghanda budjetimizge taghy da 5 mlrd. dollar top etti! Búl milliardtaghan qarjylar qayda tyghylghan, kimderding qorjyndarynda jasyrynbaq oinaghan? Áriyne, búl somalar «aysbergtin» ýsti ghana, al astyna ýnilsek – talay milliardtargha tap bolatynymyz aidan anyq aqiqat. Búl uәjime tómendegi derek aighaq bolar. Aldynghy jylghy basylymdarda jariyalanghan Bas prokuraturanyng mәlimeti boyynsha – tek qana songhy on jylda elimizden 140 mlrd. dollar shetel asqan! Mine, qazaghymnyng baylyghy tonaldy, hantalapaygha týsti deuime búl faktiler naqty dәlel. Búl – ómir shyndyghy. Osynday soraqy jәittar, qylmystyq әreketter etek alyp túrghanda – búl úyatsyz biylik, bar sharuany tyndyrghanday, bay-baghlandardy tәrbiyelep ósirdik dep kólgirsiydi. Halqymnyng 50-60 payyzy kedeyshilikte ómir sýrip jatqany, eshkimning basyn auyrtpaydy. Sóitip, búl ozbyr alayaqtar alasapyran kezendi útymdy paydalanghan, «jyghylghangha júdyryq» degendey, odan sayyn qúldyrap jatqan elin tonap, Otanyn satqan naghyz qylmystylar bolyp shyqpay ma? Búl bay-manaptardyng istegen qylmystarynyng merzimi zandylyq túrghyda esh uaqytta eskirmeydi. Qalay eskiredi, olar tonaushylyq әreketterin odan sayyn ýdetip jatsa, aldaghy jekeshelendirudegi memlekettik aktivterdi «Qazmúnaygaz» ÚK», «Qazatomónerkәsibi», «Qazaq temir joly» t.b nysandardy bóliske salu pighyldary kórinip túrsa, yaghny zan-zakondy belden basyp jatyrsa! Búl jebir biylikting býgingi kýngi qareketi el-júrtty bir negizsiz qiyaldargha jetelep, halyqty týrli kýmәndi jobalarmen, nanymsyz úrandarmen toydyryp, sayqymazaq saylaularmen bastaryn ainaldyryp boldy. Basqa týk te emes! Bir mysal. Biylghy jylghy elimizdegi kedeylik shegining mólsheri eng tómengi kýnkóris shamasynyng (22859 tenge) 40 payyzyn qúraydy, yaghny 9143 tenge retinde belgilengen. Endi búghan ne aitugha bolady?.. Osynday beyshara tirlikpen qaydaghy bir 2030, 2050 j.j. temirqazyq etip, jalaulatyp, damyghan elderding arasyndaghy otyzdyqty dәmetip jýrip, ekonomikasy jylarmen halge týsken elderding otyzdyghyna kirip ketkenderin búl biylikting ózderi de bilmey qalghan siyaqty! Múnaydyng ainalasyndaghy bylyq-shylyqtar jóninde mening «Múnayym bar – múnym bar!..» atty kitabym jaryq kórgen bolatyn. Osy enbegimde elimizdegi «qara altyn» óndirisi tóniregindegi adam aitqysyz zansyzdyqtar birshama qamtylghan!

Jana ghasyrdan, jana jýzjyldyqtan bastap elimizde múnay óndiru kólemi artyp, baghasy edәuir ósip, memleketimizding qazynasy molaya týsti. Yaghny ekonomikamyzdyng kýretamyryna qan jýgirip, ensemiz kóterildi. Sonda da daghdarysqa baylanysty óz oi-tújyrymdarymdy bildirmekshimin. Jan-jaghymyzgha qarap otyrsaq, damyghan әlem elderinde, naqtyraq aitsaq, AQSh pen Europa memleketterinde ekonomikalyq ahual túraqty, damu kórsetkishterinde ósim bar, daghdarys dep jantalasyp jatqan biylik basyndaghylar kórinbeydi. Batys elderi milliondaghan bosqyndardy qabyldap, auqymdy qarjy bólip, olargha túrmystyq jaghday jasap, qol úshyn berude. Al bizding biylik bolsa, daghdaryspen kýresip jatyrmyz, qaytsek te jenemiz, «aqshany ýnemdep» ýireninder dep qarasha halyqty aldarqatudan tanbaydy! Úyat degennen júrday! Biylikting endigi bir uәjine sensek, Reseydegi jaghday bizding elimizge keri әserin tiygizgen. Búl endi ejelgi kórshimizben ekonomikalyq odaqqa biriguimizding saldary. Múnday auyrtpalyqty, jayymyzgha qarap otyrmay, ózimiz tilep aldyq. Qalay bolghanda da, mening payymdauymsha, qosaqtaghy eki memleket shiykizattyq daghdarysqa úshyrap otyr. Shiyki múnaydy tolassyz eksporttap, odan týsken mol paydagha qúnyghyp, «qara altyn» baghamyna baylanyp qalghanyn ózderi de sezbegendey. Qalay shiyki múnaydyng baghasy әlsirey bastady, búl eki elding ekonomikasy da shatqayaqtap, tyghyryqqa tireldi. Sonda deymin-au, ótken jyldarda múnay baghamy sharyqtap, «qara altyn» dәuiri jýrip túrghanda ekonomikamyzdyng jan-jaqty damuyna nege kónil bólmedik? Meni osy jәitter kóp oilandyrady. Tipti tolghandyrady. Álde shendi-shekpendilerimiz qaltalarynyng qamyn oilap, eldik mýddeni úmytyp ketti me? Talay ret teledidardan kórdik qoy – әkimderding milliardtaghan qolda bar mol qarjyny iygere almay, biylikting syn saghatyna ilikkenin. Taghy da qaytalaymyn, 2001 jyldan bastap elimizde múnay óndiru kólemi aspandap, jyldyq mólsheri 40 mln.tonnadan asyp, tipti, tәnir atqan daghdarys dep qaqsaghan 2008-2009 jyldarda da 70 mln.tonnadan artyp, songhy bes-alty jylda, jyl sayyn 80 mln.tonnadan kem «qara altyn» óndirilmegen. 2014 jyldyng tórtinshi toqsanyna deyin múnay baghasy barreline jýz dollardan kem týsken joq, sonda búl – qaydaghy daghdarys? Bizding jauapkershiliksiz biylikting osynday mol baylyqty iygerip otyryp, qalaysha daghdarysqa tap boldyq dep aitugha auyzdary barady. Búnday kópirme sózder naghyz bassyzdardyng aitatyn uәji der edim. Tap sol kezenderde, yaghny múnaydyng qúny baghalanyp túrghanda – shiykizattyq resurstargha tәuelsizdikten qútylyp, ekonomikamyzdy әrtaraptandyrugha әbden bolatyn edi. Búghan kim kedergi boldy? Qytaydan, Týrkiyadan, Qyrghyzstannan tauar tasytyp, júrtshylyqty tentiretip, sergeldenge týsirgenshe, jenil ónerkәsipti órkendetip, halyqqa júmys oryndaryn ashyp, olardyng jaghdayyn bir kóterip tastaytyn uaqytty ótkizip aldyq. Basqa da jana ónerkәsip salalaryn damytugha bagha jetpes mýmkindikter ótip ketti. Mýmkindik bolghan dep qalay aitpaysyn, bir sәtterde, múnaydyng bir barreli 150 dollargha deyin kóterilip, «qara altynnan» týsken esepsiz qarjygha kómilip qala jazdadyq qoy. Osy mezgilderde kóp aqshanyng buymen «auyl jyldary» dep 150 mlrd. tengeni jelge úshyrdyq. Búlay dep nege aitpaymyn, odan keyinde «Aq búlaq» baghdarlamasy dep – auyldargha taghy da milliardtaghan qarjy bólindi. Bәribir eldi mekenderimiz auyzsugha jaryp otyrghan joq. Men aitar edim, osy 150 mlrd. tengeni elimizdegi bar bolghany 150 audannyng әrqaysyna bir milliardtan tikeley bólip, audarylghan qarajattyng júmsalysyn qatang baqylaugha alghanda, kim bilipti, auyl-aymaghymyz kórkeyip, el qatarly ómir sýrer me edik? Biylik olay etpedi, ortada qarjy jymqyratandardyng jemsauyn oilaghan bolar. Sonday-aq, sol kezenderde qarjy-qarajattyng molshylyghynyng arqasynda «Samúryq-Qazyna» últtyq әl-auqat qory dýniyege kelgen joq pa? Sóitip, ýy ishinen ýy tikken joqpyz ba? Býy dep qalay aitpaymyn, ýkimetpen para-par qúrylymdy dýniyege әkelsek. Osy atalmysh qordyng 500-den asa enshiles kәsiporyndary bar kórinedi. Preziydentting ózi tәptishtep kórsetkendey, búl kәsiporyndar ózine qosalqy úiymdar ashyp qoymay, solardyng ishinen taghy da enshiles kompaniyalar ashyp qútyrghan!.. Kórdinizder me bylyqbaydy? Búl jýzdegen kompaniyalarda, shamamen, 400 mynday qyzmetker nәpaqa tapqan!.. Aqparat kózderine qarap otyrsaq, «Samúryq-Qazyna» qorynyng aktivteri jalpy ishki ónimning 40 payyzyn qúraytyn kórinedi. Sonda deymin-au, búl qúrylymnyng ýkimetten qay jeri kem? Sonymen, «Samúryq-Qazyna», «Bәiterek», «Qaz-Agro» holdingterin qúryp, trilliondaghan qarjy júmsap, ekonomikalyq túrghyda qanday jetistikterge jettik? Eger atalghan holdingter tiyimsiz bolsa, nege qúrdyq? Al tiyimdi dep qúrsaq, nege daghdarysqa jol beremiz? Sóite túramyz da, búl qúrylymdardaghy top-menedjerlerdi arqalarynan qaghyp әlpeshtep, olardy aiyna 1,5 million jarym jalaqymen jarylqadyq!.. Al, respublika boyynsha ortasha jalaqy kórsetkishi – 118638 tenge ghana. Mine, osynday tiyimsiz qúrylymdardy ashyp, uysymyzdaghy mol qarjy-qarajatty ondy-soldy shashyp, eldi tyghyryqqa tiredik. Endi búl biylikting qalghan sharuasy – memlekettik menshiktegi aktivterge ie osy kompaniyalardy jekeshelendirip, bóliske salu. Áriyne, búl – bay-baghlandargha taptyrmaytyn mýmkindik! Qara halyq nan tabugha shamasy kelmey, sergeldenge týsip jýrgende, ónerkәsip pen auyl sharuashylyghynyng orasan zor aktivterin qaytip satyp alady. Men búl jerde aitar edim, biyliktegilerding әuelden kóksegeni – memlekettik menshiktegi aktivterdi belgili qiytúrqy joldarmen týrli qúrylymdar qúru arqyly iyelenip, óz oilaryn iske asyru. Basqa týk te emes! Osylaysha eldi taqyrgha otyrghyzu. Otyrmaghanda nesi qaldy?!

Aqparat kózderine ýnilsek, tek 2000 jyldyng basynan beri qazaq eline 203 mlrd. dollar investisiya qúiylghan. Sonda, búl mol qarjynyng elimizge tiygizgen paydasy qayda? Eger paydasy bolsa, daghdarystyng bolmauyna, yaghni, onyng aldyn alugha osy milliardtardyng kómegi nege tiymedi? Al, osy aralyqtaghy beymәlim investorlardyng (búl jerde angdyng terisin teris jamylyp jýrgen ózimizding investorlar da joq emes) bizding elden tapqan tabysy, yaghni, qúighan aqshalarynyng qaytarymy190 mlrd. dollardy qúraghan. Búghan endi ne aitugha bolady. Mening pikirimshe, osy investisiya tartu degen naryqtyq qatynastyng «janalyghy» bar ghoy, alayaqtargha naghyz mayshelpek bolyp otyr. Jalpy, bizding memleketimizge investor bolyp jýrgenderding kópshiligi – óz Otanyn tonap, baylyghyn shetel asyrady da, ainalyp kelip, óz eline investisiya qúiyp, payda tauyp jýrgen ózimizding satqyn alayaqtar. «Forbs» tizimindegi atyshuly ózimizding milliarderler, óz elimizde tirkesip jýrgen úzyn sany elu millionersymaqtar da tap solardyng dәl ózderi.

Qazaq eli syrtqy qaryzgha belshesinen batyp bara jatyr. Býgingi tandaghy berejaghymyz 200 mlrd. AQSh dollarynan asyp ketken. Búl degenimiz, halyqtyng jan basyna shaqqanda, tipti, dýniyege keletin әr sәbiyding moynyna 12 myng dollardyng shamasynda qaryz ilinedi degen sóz. Daghdarystan shygha almay ainalshaqtap jýrgende – eselenip ósip jatqan boryshty qashan óteymiz? Bereshekter uaqytynda ótelmese – jaqyn bolashaqta jarty trillion dollargha jetip jyghylyp, memleketimiz qaryzgha odan sayyn kómilip, el ekonomikasy defoltqa úshyrap qala ma dep qorqamyn. Sonda deymin-au, qúldyq sanagha beyimdele týsken halqymyz ne oilap jýr eken osy? Býgingidey daghdarystan-daghdarysqa úrynyp túrghan shaqta – qaryzdan qútyludyng joldaryn da, basqa da amaldaryn men kórmey túrmyn. Sizderding ne oilap jýrgenderindi men bilmedim, halqym-au!..

Sóz sonynda aitarym, әu bastan Alash azamattarynyng armandaghan qazaq memleketi qúrylghanda, Alash jerindegi ótken jýzjyldyqta iygerilgen 4 mlrd. 600 mln. tonna múnaymen, yaghny osynday mandayymyzgha bitken mol baylyqpen, býgingi kýni, gýldengen Arab Ámirlikterining jetistikterin on orap alatyn edik dep nazdanamyn! Býgingi biyliktegi alayaqtar Alash arystarynyng basyp ketken izderine de túrmaydy-au! Qayteyin, bar dýniyeni úqsata almadyq!

Qayran halqym! Mening janayqayym dúrys pa, әlde, búrys pa, nege oi-pikir bildirmeysinder?!.      

Qamysbay Besinbergenúly, Aqtau qalasy

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3242
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394