- Sizdi «Memlekettik syilyqqa» úsynyp jatyr. Búnday baqtalastyq qalamgerding epikalyq tynysyna ólshem bola almaytyny belgili ghoy. Sizge osy syilyq ne ýshin qajet?

- Men jastayymnan syi-qúrmetke bólengen azamatpyn. El meni erkeletip ósirdi. «Mahambet syilyghynyng laureaty», «Halyqaralyq Aytmatov akademiyasynyng akademiygi», «QR Enbek sinirgen qayratkeri» siyaqty ataqtardyng barlyghyn bir basyma telip qoydy, tipti Atyrau oblysynda mening atymmen atalatyn «Raqymjan» degen kól bar. Endi men almaghan syilyqtyng songhysy osy ma dep oilaymyn (Kýldi). Biraq mynau qazaqta birin-biri ayaqtan shalyp, tóske órleytin túrpayy minez bar emes pe? Soghan ishtey kýiinip otyrmyn. «Raqymjannyng bәigege úsynghan kitaby kishkentay» degen syltaumen meni «Memlekettik syilyqtan» qúlatu ýshin jogharghy jaqta ýlken júmystar jýrgizilip jatyr dep estidim. Bireuding aghasy bar, bireuding shamasy bar degendey ghoy. Aynalayyndar-au, syldyr sózi kóp, biraq sapasy syn kótermeytin tom-tom kitap kimning ólshemi bolyp edi? Jazushylyqpen ótken jarty ghasyr ómirimde qazaqtyng atynan әlemge qajetti bir auyz sóz aita aldym ba degen súraq mening oiyma kýni-týni maza bermeydi. Shygharmany qyzyl sóz dep esepteytin, pafos dep baghalaytyn keri ketken kenestik kezenning obrazynan әli shygha almay jýrmiz. Áygili jazushy E.Heminguey ózining pyshaqtyng qyrynday júqa «Shal men Teniz» atty shaghyn povesti ýshin «Nobeli syilyghynyn» laureaty atandy. Adamnyng songhy demi bitkenshe jaryq dýniyeden ýmitin ýzbey, kýresuge qabiletti ekenin kórsetu arqyly búl shaghyn enbek ózekti bolyp otyr. Ananyng atasy, mynanyng babasy aitqan nemese bi, sheshen, jyraulardyng jyry jinaqtalghan qalyng kitapti qazir kim oqidy? Keshiriniz, әlem bizding sóz ben mәtin ghana terilgen shimay-shatpaghymyzgha pysqyrmaydy. Álemdik әdebiyetke tyng kózqaras qajet. Osy jasyma deyin kóp memleketti araladym. Qazaqpyn deseng eshkim tanymaydy, Filipinsing be, Taysyng ba, Japonsyng ba dep barlyq aziattardyng atauyn telip shyghady. Biz ózimizshe, Múhtar Áuezovti әlemdik dengeydegi túlgha dep auyz kópirtkende aldymyzgha jan salmay jarysamyz. Europada Abay men Múhtar týgil qazaq degen elding ózin esterine týsire almaydy. Bir jaghynan osynday úly túlghalardy shetelege tanystyra almay jýrgen memleket kinәli.

Men sizge bir qyzyq aitayyn, «Abay joly» romanyn endigi uaqytta jýz jerden jarnamalap, myng jerden tyqpalasang da bәribir oqylmaydy. Bay-shonjardyng balasynyng әr jerge baryp kenes qylyp, jiyn-toy ótkizgeni kimge kerek? Osydan birneshe jyl búryn «Babalar sózi» atty 100 tomdyq enbek shygharyldy dep búqaralyq aqparat qúraldary bórkin aspangha atty. Yapyr-ay, dep qayran qaldym. Babalarymyz qazaqty úshpaqqa shygharatyn jýz tomdyq sóz aityp ketse biz nege osynshama sorlap jýrmiz?! Jýz tomdyq әdebiytimiz bolghanda әlem bizding tabanymyzdyng astynda janshylyp qalar edi. Súryptap, iriktep kelgende babalardyng qúndy pikiri ýsh tomdyq qana bolady.

- Memlekettik syilyqqa qarsylastarynyzdan kimdi layyqty dep oilaysyz?

- Qarsylastarymnyng ishindegi aghamyz Beksúltan Núrjekeevting shygharmashylyghyn jәne adamdyq jeke qasiyetin qatty qúrmetteymin. «Memlekettik syilyqty» bir alsa sol kisi alsyn, odan ótip ketse men alugha tiyistimin. Qalghan qatysushylardy qarsylas dep eseptemeymin. Olar «halturshikter»! Jaqynda bir tanysym kelip: «Agha, siz ýlken dodagha qatysyp jatyr ekensiz, jýriniz sizdi Mәdeniyet jәne sport ministri Arystanbek Múhambediyúlymen tanystyrayyn, qolyn alyp qayt», deydi. «Men sol ministrding aldyna baryp basymdy iyip, qolyn alsam Raqymjan atym qúryp ketsin. Mening janymda Arystanbek kim?! Ministr symaghyna dәl osylay jetkiz» dedim. Ministrler auysady, qalamgerding aty halyqpen birge jasaydy. Árbirdesin búl jóni týzu adamdy qorlau emes pe? Osynday qorlyq, súmdyqtyng sadaghyna ilinip, syilyq alu ýshin ministrlikterding tabaldyryghyn tozdyryp jýretin «adamdardy» ayaymyn.

Japondar әr onjyldyqta bir jazushyny әlemdik arenagha shygharyp otyrady

- Sizding shygharmalarynyz shet tilinde jaqsy oqylady dep oilaysyz ba? Meninshe qazaqy sózge qan jýgirtken kórkem enbekterinizde oqigha shiyelenisi azdyq etetin siyaqty...

- Maqtanghanym emes, mening shygharmam әlemning kóptegen tiline audaryldy. Biraq qay dengeyde audarylghanyn til bilmeytin men qaydan bilem. Keybir jiyndarda «qazaqtyng aishyqty, kórkem tili menimen birge óledi» degendi aityp qalyp jýrmin. Sóz - tiri qúbylys. Ana tilimizding akademiyalyq dәrejesining astarynda qalyng oi, súnghyla sujetting san týrin taba beruge bolady. Biraq, qalamger ýshin әlem qajet dep tabatyn bir auyz sóz aitu qiyn. Qazaqtyng men degen jazushylary: Ábish Kekilbaev, Oralhan Bókey, Tәken Álimqúlovtardyng ózi búnday dәrejege jetken joq. Olar bar bolghany orys pen europa әdebiyetining sәtsiz surrogattary. Jaqynda «Egemen Qazaqstan» gazetinde Baqtygýl Mahanbetova degen әielding «túnghysh әdeby agenttik» qúrdym dep jariyagha jar salghan maqalasy shyqty. Sonda osy uaqytqa deyin qalghanymyz ay sanap jýrgen boldyq qoy? Qazaq jazushylarynyng ishinde shetelde әdeby agenti bar túnghysh jazushy men bolghanmyn. Sening agenting bolmasa europanyng kitaphanalary men dýkenderi manyna da jolatpaydy. Kitabyng shyqqan kýni bәrin bir jerge jinap, órtey salsa da tanqalmaymyn.

Birde shygharmalarymdy fransuz tiline audaryp jýrgen jazushygha aittym: «Sender, nege japonnyng Haruky Murakamy degen jazushysyn izdep jýrip oqisyndar. Ol nashar jazushy ghoy, men moyyndamaymyn» dedim. Sol kezde fransuz dosym, «aytyp otyrghan uәjinning bәri dúrys, biraq búl jazushynyng keremettiginen emes, Japoniya sayasatynyng kóregendiginen ghoy» dedi. Japondar әr onjyldyqta bir jazushyny әlemdik arenagha shygharyp otyrady eken. Onyng kitap taralymyn, jarnamasyn, barlyq syi-syyapatyn alyp beruge ýlken qarjy júmsaydy. Bizding ne ýshin әlemdik arenada baghymyzdyng janbay jýrgenin óziniz baghamday beriniz. Adam tanu ghylymyna ýlken әdeby shygharma qostyq dep te aita almaymyn. Qalypqa qúiylghan mynjyldyq týsinikti búzbay әdeby әlemimiz kópshilikti tanqaldyra almaydy. Sol sebepti men ózgeshe oilaugha, ózindik stili qalyptastyrugha ózimdi qamshylap otyramyn.

Maghauindi klassik jazushylardyng qataryna jatqyzbaymyn

- Mening oiymsha kenes ýkimeti liyberal jazushy men ishten tynatyn ziyaly qauym ókilderin ósirip shyghardy. Biraq azat el bolghanymyzben «bayaghy jartas, sol jartas» siyaqty?

- Ol ras, qazir aqsaqaldyng qúty qashqan zaman boldy. Onyng barlyghyna ziyaly qauym ókilderining ózderi kinәli. Elbasynyng aldyna barsa el jayyn aitudyng ornyna, qara basynyng qamyn sóz etuden әri asa almaydy. Qazirgi qazaqtyng sol qolynan, ong qoly úzaryp algha shyqty. Bizge otyz ekidegi sayasy nәubattyng tisi batyp ketken. Bireu mansabyna maldanady, bireu ýy súraydy, bireu bala-shaghasynyng qyzmetin aityp bas qayghy bolyp jatady. Keyde osy qylyqtyng bәrinen jiyirkenem. Búl elden jyraqqa ketip, tynysh ómir sýrgim keletin kezder bolady. Qazir Týrkiyada eki bólmeli pәterim men jartylay azamattyghym bar...

- Sonda siz shetelge kóship ketken klassik jazushy Múhtar Maghauindi qoldaysyz ghoy?

- Sening qanday derekterge sýienip otyrghanyndy bilmeymin, biraq men Maghauindi klassik jazushylardyng qataryna jatqyzbaymyn. Ol nashar jazushy, jaman adam. Túla boyy tolghan kek, bitpeytin yza, tarqamaytyn ashu. Shygharmalarynan da sony bayqadym. Eshqanday suretkerlik joq. Óziniz oilap qaranyzshy, bas ayaghy joq synyq sóilemmen kórkem shygharma jazugha bola ma? Degenmen, onyng tabandy enbegi men ghalymdyghyn moyyndaymyn. Tek, jyraular poeziyasyn ghalym Hanghaly Sýiinshәliyevting enbeginen úrlap, óz atyna menshiktep jariyalaghanyn aita keteyin. Ony men kez-kelgen jerde dәleldep bere alamyn.

- Bizde shet jaylap, kómeski tartyp tasada qalghan talanttar kóp dep jatady ghoy. Osy qatardan kimdi kóresiz?

- Atyrauda ózimnen on jas ýlken Marat Otaraliyev degen aqyn dosym boldy. Ózi birbetkey, minezdi jigit edi. Sol minezining kesirinen kenestik kezende bolmaytyn nәrseler ýshin sottalyp, óz ómirin qúrtyp aldy. Bir-aq aqyndyghy ot edi. Ólenderin әli kýnge deyin jatqa aitam.

Kóp sәlem tanys jandargha,

Olardy kóru jaqsy-aq shyn.

Dosym sen elge barghanda-au,

Men jayly kóp syr ashpassyn

Ózgeler sening erkinde,

Keudene talay jyr kelsin.

Tek qana aq shash kempirge,

«Jalghyzyng aman jýr» - dersin, dep óriletin syrshyl ólender bәrimizding auylgha degen saghynyshymyzdy qozdatyp jiberetin. Sonday janbay qalghan jaryq júldyzdardyng biri Saghat Ábdughaliyev edi ghoy, shirkin. Ózi aspanda eki júldyz qatar jansa birining jaryghyn biri basyp ketedi. Ólende de osy qaghida ómirshen. Mәselen, Tólegen Aybergenov ózimen qatar shyqqan talantty aqyn Mendekesh Satybaldiyevting jaryghyn basyp ketti. Sol siyaqty Saghat aqynnyng ataghyn Jarasqan Ábdirashevtyng aty býrkemeledi. Kezinde sol Jarasqan «Saghattyng aldynda óleng oqugha úyalatynbyz» dep aitatyn. Osynday daryndy túlghalardy kópshilik bilmey, birli-jarym adamdar ghana tilge tiyek etip jýrse, kómeskilenbegende qaytedi? Prozada ómirden erte ketse de, Keyki batyr turaly jazylghan «Qúlannyng ajaly» atty shygharmasymen ghana qazaq әdebiyetining kóshin bastap túrghan Aqan Núrmanovtyng ataghy jer jaryp túr dep aita almaysyn. Jalpaq júrt bile bermeydi...

- Nege ekeni belgisiz, maghan sizding shygharmanyz Júmeken aqyn poeziyasynyng prozagha ainalghan keypin kórsetedi. Búl úqsastyq pa, әlde elikteu me?

- Júmekenning qolyna su qúnggha jarasaq ýlken jetistik emes pe?! Mening oiymsha onyng poeziyasy aldyna jan salmaytyn jәne qaytalanbaytyn intelektualdyq ólenning biyik mejesi. Onyng shygharmashylyghyn Mәskeuge deyingi, jәne Mәskeuden keyingi dep qarastyru kerek. Ómirinde ýlken ýsh poema jazdy. Qazaqta Abaydyng aqyndyq mektebinen keyingi kóshti Júmekenning mektebi qalyptastyrdy desek artyq aitqandyq emes. Aqynnyng ólenderin tarqatyp, taldap beruge búl qazaqtyng óresi jete qoymas. Ol ýshin Júmeken bolyp tuylu kerek, onyng oilau kórsetkishin iygeru qajet.

Men onyng aghalyq ystyq yqylasyna bólenip óstim. Janynan eki eli tastamaytyn edi. Birde ekeumiz sol kisining basyna bórik alu ýshin dýken araladyq. Aqyn әr bórikti bir kiyip, talghamyna say keletinin tappady. «Aqyldy basqa, aqymaq bórikti kiyip qaytesiz» dep qyljaqtap edim, agham kýlip jiberdi. Keyde oilaymyn, Júmeken aqyn ózin týsinbegen ortadan talantyna teng dengeyde bagha ala almay ómirden ótkenine ishtey nalyghan da shyghar. Aqyn ómirining sonyn jýrek auruymen emhanada ótkizdi. Songhy kitabyn sol jerde jazyp bitirdi. Dәrigerlerding bergen dәrisin ishpey, tósegining astyna tygha beredi eken. Sol dәrilerdi janynda asqazany auryp jatqan shal úrlap, iship qoyatyn kórinedi. Sony estip kýlkige qarq bolatyn edik. Sol turaly keyin óleng de jazdy. Ajalmen arpalysyp auruhanada jatyp sanaly ólender jazugha bolatyn shyghar, biraq jarty jýrekpen býtin bir kitapty jazyp shyghu degeniniz adam aqylyna syimaydy ghoy. Aqyndardyng ishinde aqyldy adam kóruim Júmeken edi...

Kez-kelgen qazaqtyng basynda bolatyn qiynshylyq jas kezimde mening de basymnan ótti. Almatyda ýi-kýii joq qyzmetker kezim bolatyn. Jezqazghan oblysynan jana qyzmetke ornalasugha mýmkindik boldy. «Pәter men kólik mәselesin birden sheship beremiz» dedi. Kónilim Arqagha qatty audy. Auruhanada jatqan Júmeken aqyngha kelip mәn-jaydy týsindirdim. Agham bir auyzdan qarsy shyqty. «Eger basqa qalagha ketseng Almatygha qaytyp kele almay qalasyn, barma» dedi. Qoshtasyp, auruhanadan endi shygha bergen kezimde «saghan da bir jaqsylyq jasay almadym ghoy» dep ókinip túrdy. Ertenine júmysqa kelgen kezde gazet betinen qaraly habardy kórip, enkildep jylap jiberdim. Men sol kezdesuding songhy tildesu ekenin qaydan bileyin...

- Aqyn Ótejan Núrghaliyev pen jazushy Asqar Sýleymenovtyng jәne sizding minezinizden ýlken úqsastyqty kórem. Ózderin klassikke baghalaytyn әdebiyetshiler ómirsheng tuyndy jaza aldy ma?

- Maghan keletin bolsaq, men qazaqtyng sózin qoyday órgizetin adammyn. Tanqalmanyz, ana tilimizding shúrayly tirkesterin toptastyryp bir qoragha qamay alamyn. Meni Ghabit Mýsirepovtyng mektebinen shyqqan jazushy dep jatady, biraq men ózimdi Beyimbet Maylinning shәkirtimin dep esepteymin. Janyma sol jaqyn. Biraq, qazaqqa kerek shygharmany jaza aldym ba, әlde jazbadym ba degen súraq bolashaqtyng enshisinde.

Ótejan jaqsy aqyn. Bastapqy ólenderi әdeby ortagha jaghymdy әser etti. Biraq ol ómirining sonynda Eynshteyn siyaqty bas auruymen auyrdy. Mening minezim qanshalyqty qynyr bolghanymen onyng keyingi ólenderin qabylday almadym. Al, Asqar Sýleymenov jazushy emes. Onyng «Aq kempiri» men «Qara shalynan» basqa jóni týzu kórkem shygharmasy joq. Ol bar bolghany ózining erkindigin ghana qorghaghan adam. Biraq, әlemdik dengeydegi etnogrof, ghalym edi. Bilmeytin dýniyesi joq. Degenmen, ekeui de ózderi aitqanday klassikalyq tuyndy qaldyrghan joq. Ádebiyetti tek qana hobby retinde qarastyratyn birqatar jazushylar boldy. Mәselen, Ghabit Mýsirepov pen Tәken Álimqúlov sonday edi. Tәken óz talantyna, onyng ishinde qazaq әdebiyetine qiyanat jasady. Ol әdebiyetti hobby retinde emes, tútas últtyng qúndylyghy retinde qarastyrghanda ýlken shygharmalar jazyp ketuge ishki quaty jetip artylatyn...

- Shygharmashylyq jolynyzdy poeziyadan bastapsyz ghoy. Jaqsy aqyndar yghystyryp tastady ma?

- Iya, onynyz ras. Jas kezimde jazghan ólenderimdi gazet-jurnaldar jariyalap túrdy. Bir ólenim kenes ýkimetine qarsy pikir aitty dep sayasy qughyn-sýrginge úshyrady. Sol ýshin jurnal basshysy Túmanbay Moldaghaliyev jogharghy jaqtan eskertu aldy. Sodan keyin Túmaghang «sen bala osydan bastap óleng jazudy doghar» dedi (kýldi). Aghalardyng tilegin qalay ayaq asty etesin? Áli kýnge deyin óleng jazghan emespin.

- Zamandasynyz Tynymbay Núrmaghambetovke qanday kitap oqugha kenes beresiz?

- Oibay-au, sen de qoymaytyn súraqty qoyady ekensin. Tynymbay degeniniz úly jazushy ghoy. Oghan kitap oqymasa da bolady.

- Erkin kósilgeninizge quanyshtymyz!

Súhbattasqan Baghlan Orazaly

 Ádebiyet portaly