Songhy eki aptada elimizding ishki әm syrtqy sayasatynda irili-úsaqty oqighalar boldy. Elbasy Núrsúltan Ábishúly Polisha men Serbiyagha saparlap qaytty. Ol jerde EAEO turaly tosyn pikirler aityldy. Osy kezde Ýkimet basshysy da qaramaghyndaghy ministrlerdi ertip eldi aralady. Kiyeli Týrkistan tórinde til mәselesi sóz boldy. Al Qyrghyzstan Tәuelsizdik kýnin toylady. Atambaev aghynan jaryldy. Kezinde ózin biylikke әkelgen uaqytsha Ýkimetti ashyq synap, eks-preziydent Roza Otynbaevany orta jolda qaldyrdy. Ózbekstan preziydentining auruhanagha týskeni de mәlim boldy.

Múnyng bәri óz kezeginde Qazaqstannyng ishki-syrtqy sayasatyna óz yqpalyn tiygizetini sózsiz. Elbasy men Ýkimet basynyng saparynan qanday qorytyndy shygharugha bolady? Kórshi elderdegi osy oqighalar tónireginde sayasatker Ámirjan Qosanov «Abai.kz» portalyna súhbat berip, óz oiyn ortagha salghan edi.

- Ótken aptada elimizding Ýkimet basshysy «kabmindi» qasyna ertip, birqatar oblystardy aralap shyqty. Kezdesulerining kóbi birsydyrghy ssenariy boyynsha ótti. Halyq aldyna jii shygha bermeytin, ara-túra ghana boy kórsetip jýrgen Premier-ministr «elmen» kezdeskende oryndy-orynsyz dýniyelerge әzildep, «qazaq tili», «mektepterdegi ýsh tildilik» sekildi qoghamnyng eng ózekti әm nәzik mәselelerin qaljyng sózben súiyltyp otyruy qanshalyqty oryndy? Jәne osynshama jyl tapjylmay otyrghan  Kәrim Qajymqanúlynyng kenetten elshil, halyqshyl obrazgha enip, el aralap, jer aralap ketuining astarynda ne jatuy mýmkin? 

- Premierding múnday voyajdary Elbasynyng ne tapsyrmasy, ne rúqsaty boyynsha bolatyny týsinikti. Sondyqtan da Elbasy Mәsimov myrzany bir synap kóreyin degen bolar: «eldi aralap kórsin, júrt ne der eken?» degen oiy da joq emes shyghar. Júrtshylyqtyng reaksiyasy teris bolsa, ony da betine basyp aitar.

Al Mәsimovtyng tobyna qarsy kýshterding Elbasynyng ózine baryp: «Kórdiniz be, tym belsendi bop ketti, tipti Sizben jarysqysy keledi!» dep qúlaghyna sybyrlaytyny taghy bar ekenin úmytpayyq. Bir sózben aitqanda, búl saparlar Mәsimovke eki jaghynan da «tiyip» ketui mýmkin. Jәne de dәl osy asyghys-ýsigis saparlary onyng el aldyndaghy abyroyyn arttyrdy dep aita almaymyn.

Kim biledi, múnday, búryn-sondy bolyp kórmegen issaparlar legi ózining kýni taqaghanyn sezgen premierding túyaghyn bir serpip qalghysy keluinen de tughan boluy kerek.

- IYә, qazaqstandyq sayasattanushylardyng kýzde Premier-ministrding otstavkagha ketui mýmkin ekendigin aitqanyn oqyp qalyp edim. Búl әzirge boljam ghoy. Jalpy osynday boljamdar qanshalyqty shyndyqqa janasady? Eger otstavkagha ketetin bolsa, ol qanday qyzmetke baruy mýmkin?  Álde әlginde ózi aralap jýrgen elge baryp, kópting biri bola ma?

- Búl endi maghan emes, Elbasyna tikeley qoyyluy tiyis súraq! Óitkeni, premierding taghdyry tek sonyng qolynda!

Biraq jaghday solay eken dep, joghary jaqqa bas shúlghyp otyra beruding de keregi joq. Qogham óz pikirin ashyq aituy tiyis.

Eldegi oryn alghan әleumettik-ekonomikalyq ahualgha ýkimet basshysy tikeley jauap beredi.

- Al ol jaghdaydyng qanshalyqty mýshkil ekenin bәrimiz bilemiz...

- Ras aitasyn, júrttyng ensesi týsken, ekonomika bolsa, bir daghdarystan ekinshi daghdarysqa dushar bop jatyr, jyldar boyyna sheshilmey, qordalanyp qalghan problemalar shashetekten.

Osy premierding biz bilmeytin bir siqyry bar siyaqty: basqa adamnyng túsynda jaghday osynday bolsa, ol bayaghyda-aq, qúiryghyna qonyrau baylanyp, otstavkagha jiberiler edi! Mәsimovten de ótken nebir myqty azamattardyng premierlik jolda qúrban bop ketkenin bilemiz ghoy!

- Biz jogharyda Kәrim myrzanyng kóshine «kabminde» birge ilesip jýrgenin aittyq qoy. Mine, sol joly viyse-premier Darigha Núrsúltanqyzy Týrkistangha sapar kezinde tilge qatysty ekiúshty pikir aitty. Bizding týigenimiz: sonda Qazaqstangha sheteldik turister kelu ýshin Reseyding resmy tili mindetti týrde aityluy hәm jazyluy kerek pe?! Viyse-premier hanymnyng aityp otyrghanynan qorytyndy shygharatyn bolsaq, bizding turizmning potensialy RF aumaghynan әri asa almaytyn bolghany ghoy? Jalpy Halyqaralyq turizm tili qanday? Qazaq tili me, aghylshyn tili me, әlde orys tili me?

- Týrkistan sekildi kiyeli de qasiyetti jerge barghanda sóz sóileu de ýlken syn eken ghoy. Darigha hanym sol jerde ruhany ómirge, mәngilik qúndylyqtargha qatysty әdemi oy aityp, ýkimetting әleumettik salasyna jauap beretin viyse-premier retinde el kózine bir týsip qaluyna bolatyn edi. Olay bolmady, bar әngime til turaly dauly mәselege úlasyp ketti. Shyntuaytyna kelgende, sheteldik turister keletin nysandarda basqa tilderde sóiley alatyn gidter boluy, týsindirme jazbalary da shet tilderinde jazyluynda esh әbestik joq. Biraq Darigha hanym «orys tilining janashyry retinde» kózge týsip qaldy. Ony óz basym tosynnan bolghan piar qatelik dep oilaymaymyn. Ókinishke oray, oryssha oilap, oryssha sóilep qana qoymay, qazaq mýddesinen góri reseyshildikke bir taban jaqyn kadrlar biylik ishinde az emes.

- Ókinishke oray biylikting irgesinde jýrgen azyn-aulaq toptyng ishinde bóten elding memlekettik tiline erekshe yqylaspen qaraytyndar bar. Hosh, ótken aptada Elbasymyz Polishagha baryp qaytty. Onda da qúlaq týretin jayttar az bolmady. Endi soghan toqtalayyqshy... Polyak kәsipkerlerimen kezdesui kezinde Memleket basshysy EAEO turaly oiyn ortagha salyp, Polishany Reseymen qarym-qatynas ornatugha shaqyrdy. EAEO-nyng inisiatory ózi ekenin aitty...

- Polisha men Resey arasyndaghy qarym-qatynastyng qanshalyqty qiyn jaghdayda qalyptasqanyn, eki jaq osy kýnge deyin kelise almay kele jatqanyn bilesiz: arada nebir tragediyalyq jayttar men tarihy renishter bar. Bәlkim, polyaktardyng ortasynda jýrip Elbasy osy eki eldi tabystyra týsu kerektigi turaly oilaghan bolar. Sodan osynday bitimgershilik sipattaghy sózder aitylyp qalghan shyghar. Biraq Euroodaqqa mýshe bolyp otyrghan Polisha jeke-dara EAEO-men qalay jaqyndaspaq, sol jaghy týsiniksizdeu bop qaldy.

- Elbasy osy kezdesude «jau janynnan tabylady, dos alystan keledi» degen polyak maqalyn aitty...

- Ony kim bilsin... Jalpy búl filosofiyalyq túrghydan jii aitylyp jýrgen oy emes pe?

- Mýmkin...

- Qazaqstannan alys jatqan Polishamen qarym-qatynasty odan sayyn nyghaytu túrghysynda da aitqan bolar...

Geosayasy jaghynan emes, ishki sayasat jaghynan aitsaq, býgingi tanda, yaghny taq talas mәselesi ushyghyp bara jatqan tústa, Elbasy naghyz jaularyn, pikirin ashyq aityp jýrgen bizding aramyzdan emes, ýnsiz bas iyzep, ishtey tynyp jýrgen ainalasynan izdese jón bolar edi.

Múnday kózqaras, әsirese, qazirgidey alaghay da búlaghay kezende asa manyzdy!

Qaranyz, myna Ózbekstanda Kәrimov osy kýnge deyin ózinen keyin "memleket basqaru jýiesi qanday bolmaq, kim basqara alady, qogham pikiri qalay eskeriledi?" degen ótkir de kókeykesti saualdargha jauap bermey, uaqytty tym sozyp jiberip, syrqattanyp qaldy. Endi ol ósiyetin aita ala ma, aita almay ma, belgisiz...

Sondyqtan, bizding biylik te «postnazarbaev» kezenine osy bastan dayyndyq jýrgizip, nendey jospary bar ekenin halyqqa jetkizui tiyis. Áytpese, erteng kesh boluy әbden mýmkin. Onday jaghdayda biz Bermud ýshbúryshynda jýzip kele jatqan «Titaniyk» sekildi bop qalamyz! Al alda qanshama aisberg, qanshama biz kýtpegen basqa da syndar túr!

Jәne de bolashaq biylik formaty men naqty túlghalardy talqylaghanda tek qana Elbasy men onyng ainalasynyng ghana emes, halyqtyng da pikiri eskerilui tiyis! Saylau bolsa, oghan el ishinen shyqqan, qarapayym halyqtyng senimi men qoldauyna ie kýshter men túlghalar qatysa alatyn boluy tiyis! Áytpese, bolashaq múrager legitimdi bolmauy mýmkin. Múnyng ózi el ishinde narazylyq tughyzyp, túraqtylyqqa teris әser etui әbden yqtimal!

«EAEO ÓZINING PAYDALY ÁRI NÁTIYJELI EKENIN KÓRSETE ALMADY»

- Qazaq últshyldary, biylikting qazirgi opponentteri EAEO-nyng búrynghy KSRO-nyng jana formattaghy balamasy ekenin aituda. Múny tipti Putinning basty opponenti sanalghan reseylik sayasatker marqúm Boris Nemsov ta júrtqa ashyq jayyp salghan edi...  Al osy odaqqa qosylghaly beri bizding EAEO-dan útqanymyzdan útylghanymyz kóp boldy. Onyng resmy statistika rastaydy. Ol endi óz aldyna bólek әngime... Aytynyzshy, biz osy EAEO-gha mýshe bolugha qanshalyqty múqtajbyz?

- Eshbir týsindirusiz esikti tars jauyp, shyghyp ketu biz sekildi irgeli memleketke jarasa qoymas. EAEO turaly kelisim-shartta ol mehanizmder qarastyrylghan bolar, yaghny kez kelgen memleket odaqtan óz erkimen shygha alady.

Bayqaysyz ba, qazirde el ishinde bizding bastyqtar EAEO turaly búrynghyday jii aita bermeydi. Ol da týsinikti: ol Odaq ózining paydaly әri nәtiyjeli ekenin kórsete almady. Onyng ýstine qazirgi daghdarys jaghdayynda Odaqqa mýshe әrbir el óz sharualarymen basy qatyp, әure. Basqagha qaraytyn, qol úshyn beretin jayy da, kónili de, qajet deseniz, qarjysy da joq.

Al Qazaqstannyng EAEO sonshalyqty «berilip ketuinin» bir sebebi mynada boluy mýmkin.

Qazir EAEO Qazaqstannan góri Reseyge, postsovettik kenistikte Mәskeu yqpalyn qayta janghyrtu iydeyasyn úsynghan Putin ýshin kerek bolyp túr. Osy bastamany jan-jaqty qoldaudy ol ózining bar әriptesterinen talap etude. Al bizding biylik bolsa, bәlkim, bolashaq Aqorda múragerin basqa memlekettermen qatar Reseyding de qoldaghanyna zәru. Osy eki mýdde bir jerde, yaghny EAEO-da toghysqan siyaqty.

«BÁRIN BIYLIKKE JAQYN AT TÓBELINDEY TOP ShEShEDI»

- Jana óziniz bastap aityp qaldynyz ghoy. Endi  Ózbekstan Preziydentining tragediyasy turaly sóz etsek, Islam Kәrimovting auruhanagha týsuine baylanysty, alyp-qashpa әngimeler kóp aityluda...

- Ózbekstannyng biylik jýiesining tynys-tirshiligi o bastan jabyq. Sondyqtan da Kәrimovtyng jeke basyna, sonyng ishinde, syrqatyna qatysty әngimeler de әrqily bolyp jatyr, óitkeni resmy derekkózderine senim joq.

30 milionnan astam halqy, tereng tarihy, bir memleketke jeter qazba baylyghy bar Ózbekstan Orta Aziyadaghy biregey memleket.

- Astana men Tashkent osy aimaqtaghy kóshbasshylyq ýshin ishtey bәsekeles bop kele jatqany da ras emes pe?

- Ol ras. Sondyqtan da Ózbekstannyng bas biyliginde boluy әbden yqtimal ózgerister, sózsiz, Ortalyq Aziyadaghy jaghdaygha әser etedi. Qazaqstan da búl ózgeristerden tys qala almaydy...

- Eger Ózbekstanda Preziydent auysatyn bolsa, taqqa kim otyruy mýmkin?. Árkim situasiyany әr týrli boljap jatyr. Bizding súraq: eger Ózbekstanda nómiri birinshi túlgha auysatyn bolsa, búl ózgeris qazaq-ózbek qarym-qatynasyna qalay әser etui mýmkin?

- Bas biylikke qol jetkizuding eki joly bar. Biri – ashyq ta әdil saylaudyng arqasynda. Ekinshisi – saray tónkerisine negizdelgen ssenariy boyynsha. Memleketti shiyrek ghasyr boyyna jeke-dara basqaryp kelgen Islam Kәrimov tek ózining aitqany men pәrmenin ghana zang әri búiryq retinde qabyldaytyn instituttar men toptardan túratyn qúbyjyq jýie qúrdy. Demokratiya degen atymen joq, onymen sayasy bәsekege týse alatyn kórnekti túlghalar ne ómirden ótken, ne týrmede, ne shetel asyp ketken.

Sondyqtan da bәrin biylikke jaqyn at tóbelindey top sheshedi. Onyng ishinde Kәrimovtyng otbasynyng mýsheleri, ýkimet pen arnayy organdar basshylary bar. Syrttan boluy mýmkin yqpaldy da joqqa shygharugha bolmaydy, óitkeni geosayasy túrghydan alghanda Ózbekstan sekildi әlemning nebir alpauyttarynyng mýddesi jinaqtalyp, toghysqan týiindi jerge kóz salushylar jetip jatyr...

- Ózbekstan býlinse, OA tynyshtyghy býlinui mýmkin degen pikirler aityluda. Soghan ne deysiz?

- Qatar jýzip kele jatqan birneshe kemening ishindegi irisining biri bir nәrsege úshyrap jatsa, jaman aitpay jaqsy joq, batyp jatsa, ol basqalardy da ózimenen birge qúrdymgha tartyp ketui mýmkin ghoy. Betin aulaq qylsyn, ózbek aghayyn aman bolsyn! Biraq Ózbekstan sekildi ishki qarama-qayshylyghy jeterlik elde qiyn da qauipti prosester bastalyp ketse, alys-jaqyn kórshilerge, sonyng ishinde Ortalyq Aziya ónirine onay bolmaydy.

- 1991 jyly Kenester odaghy qúlap, onyng qúramynda bolghan Orta Aziya elderi egemendik aldy. Sodan beri shiyrek ghasyr ótti.  Kóp dýnie ózgerdi. Al kesheli beri qúdayy kórshimiz Qyrghyzstan eli egemendik kýnin toylauda. Býgin Ózbekstan bayraghynyng beybit aspan tórinde jelbiregenine 25 jyl tolady.

Keshe Almazbek Atambaev halyq aldynda bayandama jasapty. Onda «Tekelerding sonynan erip kete beretindey qyrghyz eli qoy emes» depti. Múnday tekeler bizde de az emes. Al songhy kezderi qazaq jogharghy lauazymdy sheneunikterding arasynda Qyrghyzstandy, Atambaevty kemsitu, kelemejdeu әdetke ainalyp ketkendey...

- Kezinde Ukrainada Yushenko degen preziydent demokratiyalyq úrandar arqasynda biylikke kelip, keyin, óz uәdelerinen ainyp, ózining preziydenttik ókilettikterin parlament pen ýkimetpen bólisuge qarsy bolyp, abyroydan, keyin qyzmetinen airylyp qalghan edi.

Sondyqtan sonday jolmen, biylikting óz merziminde auysyp túruy  men ony eshkim de menshiktey almauy prinsipterin jalau etken revolusiya arqasynda biylikke kelgen Atambavtyng keshegi ózin biylikke әkelgen әriptesterine osylay bagha beruin dúrys dep sanamaymyn.

Atambaevty Nazarbaevpen salystyrudyng ózi qiyndau bolar. Onyng Nazarbaevtan jasy kishi, tәjiriybesi men kórgen-bilgeni az degendey.

Desek te, Atambaev bәsekeli saylaudyng arqasynda preziydent boldy jәne de ol "konstitusiyalyq merzimi ayaqtalghan son, óz ornynan ketemin, auylsharuashylyghymen ainalysamyn" dedi. Búl bizge de kerek demokratiyalyq dәstýr. Jәne de Atambaev kóppartiyalyq qogham, ózining shynayy qarsylastary bar memleketti basqaryp otyr.

- Bizde bolsa, jaghday bólek deysiz ghoy... Ámirjan agha, uaqyt tauyp súhbat bergeninizge raqmet!

- Sizderge de ýlken raqmet!

Súhbattasqan Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz