Júma, 22 Qarasha 2024
Qogham 8442 0 pikir 1 Qyrkýiek, 2016 saghat 10:14

ERDOGhAN SÁLÁFIT PE?

Ásire dinshil salafitter men diny fanattyqty sayasy negizge alghan  Týrkiyanyng býgingi biyligi halqynyng birligin bólshektep, etnikalyq ajyraudy tudyryp, KEMALISTIK iydeologiyany qúrtudyng batys josparlaghan jobasyn iske asyryp jatyr. Jalpy, Atatýrikting «ateistik baghyt» ústauy turaly aitylyp jatqan aiyptaular da batystyng zymiyan sayasatynyng jemisi.

Shynyn aitqanda, әsire dinshildik pen diny fanattyq músylman elderining shanyraghyn ortagha týsiretinin Atatýrik erte bilgen. Diny jol shyn mәninde halyqty ulaytyn – apiyn. Mine, osy sayasatty batys útymdy paydalanynyp, arabtardyng shanyraghyn shayqaltyp, endi týrikterding ayaghyn qangha malyp otyr. Atatýrikting jolyn ústaghan týrik patriottary men әsire dinshilder arasynda  azamattyq soghys oty tútansa, týrik eline orny tolmas ókinish әkelui mýmkin. Búl jaghdayda ózining týrik nәsilinen emes, dinshil ekenin aitqan Erdoghannyng kimning qasynan tabylatyny aitpasa da belgili.  Búl – bir.

Ekinshiden, Erdoghan basshylyq etken týrik sayasy biyligining osy ústanymy Týrkiyany Euraziyalyq birlikke úmtyludan alystatty. Týrkishildik iydeyasyn negiz etken týrik bolashaghyna keri júmys jasady. Geosayasy jaqtan útymdy jol tanday almady. 

Ýshinshiden, songhy 20-30 jyldyng ishindegi týrik ekonomikasynyng asa quatty ósimi – memleketting sayasy túraqtylyghyna qyzmet ete almady.

Tórtinshiden, kezinde Mústafa Kemal Atatýrik: «Týrkiyanyng basyna kýn tuyp, ýkimet tipti qaruly kýshter memleketti qorghay almasa,  qan tamyrynda týrik qany aghyp jatqan týrik jastary memleketti qalypyna keltirip, qútqaryp qalulary kerek» degen ósiyet qaldyrghan. Dinshilder men Atatýrikting týrikshildik ósiyetin jaqtaushylar ýkimetting kertartpa sayasat saldarynan  jaulasa bastady. Radikaldy isalmisterding júmysy jandanyp, etnikalyq toptar men sektalar asqyndy. Qazirgi tandaghy  jaghday Týrkiyada týrik jastarynyng basyna ýlken jauapkershilik,  auyr mindet týskenin kórsetedi. 

Besinshiden, Týrkiyanyng Orta Aziyadaghy týrkilerding qasynan tabylghanda Orys dara biyleushiligine kәdimgidey qysym týsirip, Qazaqstan syndy elderding senimin arttyrar edi. Alayda jaghday kerisinshe bolyp, biz sengen Týrkiyanyng ózi Reseyding qoltyghyna kirip aldy.  

Batys Týrkiya biyligin qolgha aldudyng josparyn myqtap oilastyrghan. Qazir Kýrdter men Armyandardyn, Iran men Arabtardyng jәne Evreylerding tarihy Osman Týrik iymeriyasynan  kek alu mýmkindigin tudy. Batys olardy sayasattyng qúralyna ainaldyryp, Týrkiyagha qarsy júmyldyryp otyr. 

Birinshiden,  Erejep Tayyp Erdoghan – әkesi jaghynan Gruziyadaghy Rumderding úrpaghy, әieli – evrey tekti arab. Al Abdullah Gýlding de týrik tektes emes ekeni turaly kitaptar jazyldy. Osy Erdoghan men Gýlding tekteri turaly jazghan kitaptary ýshin Ergýn Poyraz  týrmege toghytyldy. Bir qyzyghy, Erdoghan evreylerding mýddesi ýshin sinirgen ýlken enbegine qarymta retinde evreylerding eng jogharghy dәrejeli ordeni – «Eng jogharghy dәrejede qyzmet etkeni ýshin» medaliimen marapattalghan birinshi týrik elining basshysy jәne músylman elderining ishinde osy medaligha ie bolan birinshi sheteldik basshy.

Oghan shyghys Týrkiyadan  shyqqan diny azghyndatqysh ataghy bar últy belgisiz Fethollah Gýlendi qosynyz. Gýlenning AQSh-qa ne ýshin qashyp barghan syry da osy jerde belgili boldy. Mysaly, AQSh-taghy Gýlenning sol elde túruy ýshin qajetti rúqsat qaghazdy aluy ýshin ondaghan SRU-dyng jetekshilerinin, Evreylerding yqpaldy túlghalarynyng , Armiyandardyng sonday-aq Hristan diny jetekshilerining kepildik bergenin aitsaq, kimning mýdesi ýshin qyzmet istep jýrgeni aitpay-aq ta týsinikti bolady. Osylaysha, jymysqy sayasatty myqty paydalanghan Týrik jaulary (Gýlen men Erdoghandy qarsy qoy arqyly) demokratiya degen jeleumen biylikti iyelendi. Áytpegende, týrikten el basqaratyn úl tumady deysiz be? Tek jetekshilerding betindegi diny maskany  ghana kórip, ishin týsinbegen anqau halyqtyng beykýnә, talghamsyz sheshimi elding baghyn baylady.   Endi, tarihta otarlanghandar týrikterden óshin aludyng basqyshyna ótti. Osylaysha Kishi Aziya týbegindegi týrki  tuystardy qúrtugha úmtyluda.  Arab últynda: «maqsatyna jetu ýshin eki jýzdi bol» degen maqal bar. Týrik últy bolyp jasanyp kirgen jau týrik memleketining kórin qazyp jatqanyn týsingen jón. 

Ekinshiden, qay el de bolmasyn,  Diny zombiylendiru sayasaty sol eldi qúrtudyn  alghyshartyna ainalady. Týrkiyada búdan qaghys qalghan joq. Búl jogharyda aityldy. Oghan әke-sheshesin, agha-inisin ayamaytyn qaraniyet halyq Uahabitter men Salafitterdi qosynyz. Alla-Taghalanyng topas, búzylghan halyqqa payghambarlardy jiberui de osy zúlymdyqtardyng aldyn alu ýshin bolsa kerek. Dese de, arabtar aqyry evreylerding tabanynda taptalyp bara jatyr. Libiya keri shegindi, Egiypet  piramidalaryn saudagha shyghardy, Saud-Arabiya vahabisterding otanyna ainaldy, Siriyada jaulasqan eki jaq birining jýregin biri tiridey suyryp jegen arabtardy internetke taratyp jiberdi.  Oghan «Islam memleketi» atty úshqary úiymnyng quyrshaq ýkimetin qosynyz. Búl qanday músylmandyq? Búl shynghyrghan shyndyq, topastyq, qatygezdik. 

Ýshinshiden, 1 mln astam әskeri bar Týrkiya eli  «Irak soghys» kezinde AQSh әskerleri men Irak, kýrd jasaqtary Týrkimenderdi qynaday qyrghanda eshtene degen joq. Shekarasyn ashyp, kómek te bermedi. Al IYM-nin basyna zaual kelgende  týrkimenshil bolyp eki jýzdilenui kýlkindi keltiredi. Tipten, neshe jýz ret shekarasyn búzghan Grek úshaqtaryn atpaghan Týrik biyligining birneshe retke bola orys úshaghyn atuy sayasy tapsyrys. Áytpese búl mәseleni basqa jolmen sheshuge bolar edi. 

Tórtinshiden, Orta Aziya jәne Resey azamattary Týrkiya arqyly Siriya elindegi IYM-ine kómekke baryp, soghysqa qatysuda. Tipten olardy Týrkiyada dayyndyqtan ótkizgeni turaly da aqparattar jaryqqa shyqty. Osylaysha IYM-ne ashyq jәne jasyryn týrde әskery kómek berdi. Myndaghan Orta Aziyalyq Uahabister men Salafitter esh kedergisiz Týrki jeri arqyly Siriyagha ótti. Búl kýdik pen kýmangha toly emes pe? 

Besinshiden, Tipten, IYM múnayyn Týrkiya arqyly satyp, sauda jasaghyny da ashyqqa shyqty.

Qosh! Osy jaylargha qarap, Erdoghannyng kim ekenin baghamday beruge bolatyn sekildi.

Altay Búqarbaev

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5270