Sezimkýi/emosiya degening bәrinde birdey bolghanmen, biraq oy aluan... adamdar aluan... júmystar týrlishe... әr aluan nәtiyje.

Robert Kiosakiy

Halqymyzdyng kýii men qoghamnyng jayyn tanu ýshin «túrmystyng sanany» biyleytinin eskere otyryp, әleumettik sana degen psihologiyalyq kategoriyanyng auylyna at basyn búryp otyrmyz. 

Áleumettanuda qoghamdy tapqa jәne әleumettik toptargha (jastyq, ekonomikalyq, kәsibi, qúqyqtar men mindetter jýiesi, әleumettik mәrtebe) bólu oryn alghan. Qazirgi qoghamda qoghamdyq enbek bólinisi, jekemenshik qatynastar, basqa da faktorlargha say әleumettik jiktelu jәne yqpaldasu ýderisine qaray aralarynda әriptestik, bәsekelestik nemese qaqtyghys tuyndaytyn, degenmen, demokratiyalyq prinsiptermen retteletin әrtýrli jikter men toptar qalyptasady - delingen. Ghylymy qaptaghan anyqtamalargha barmay-aq, ózimizding qarapayym qauashaqqa shaqtalghan úghymmen qaraghanda, júrtshylyq ózining kәsibi men tirlik kózine qarap, týrli toptar men jikterge bólinedi. Búlardyng ishinen biz tek qana HHI ghasyr belgilep otyrghan tirlik kózin 4 jýiege bólip qarastyru arqyly, júrttyng da sol 4 týrli oilau jýiesi men sanagha jikteletinin qarastyrghymyz kelip otyr. Búny qarastyru bizge ne beredi? Bizding halqymyzdyng sanalyq sapasy men onyng sezimkýiin tanumen birge ony shyndaugha mýmkindik bermek.

Atalmysh tórt tirlik kózi adamdardyng da sanasyn qalyptastyryp, belgili bir ýderisting óneshinen ótkize otyryp, ózine sәikes Adam jasap alatynyna kóz jetkizu manyzdy bolyp otyr. Sonymen, elimizding (búl negizinen bizding elge ghana emes, әlemdik ýrdiske tәn) býgingi ahualyna kóz jibersek, ekonomikamyz negizinen 4 týrli dengeyde kórinis beredi: budjettik kýnkóris, shaghyn kәsip salasy, ónderkәsip pen iri qarjy salasy.

Mine, osy 4 sala ózine sәikes «jay – jaygha, say – saygha, bay – baygha, pay – paygha (ýles)» túrghylaryn qalyptastyryp, qoghamda tórt týrli basty әleumettik jik pen toptardy týzedi jәne soghan say  4 týrli psihologiyalyq kýidi bayqatatyn sana týrlerin qalyptastyrady. Árqaysysyna toqtalyp óteyik.

TÚTYNYMPAZ SANA. Búl sanany qalyptastyratyn ýderis kózine budjettik kýnkóriske kóndigip, qazynadan ailyq alyp, memlekettik qamqorlyq arqasynda ýi-jay, zeynetaqy, jәrdemaqy t.t. týrli budjettik aqylargha qyzmet etu salasy jatady. Áriyne, búl salanyng ózine say talaby, memlekettik aqynyng qyzmetshi men memleket arasyndaghy tәrtibin belgileumen birge, soghan sәikes sana men jandýniyeni de qalyptastyrady.  Artyq әreket pen әsire bostandyqty búl kýnkóris kózi qalamaydy. Basqa kýnkóris kózine kýnәhar retindegi sezim qalyptastyrady, ol – týrli joldarmen tyiym salynady da.  Osynday birqalypty, dәlizdik sýrleu anyqtalghan, әr kýni men aiy erejemen bekitilgen ómir sýru salty ózine sәikes barynsha shekteuli sana men oilau jýiesin týzedi. 

Ádette búl kepildik tabys kózi adamdy tútynympaz etumen shekteydi, adamnyng psihologiyasy tútynu men basybayly qyzmetke ghana baghyttalady. Osydan baryp, basqa әlemge shoshyna qarau, janashyldyqtan qashyq jýru jәne әrbir tabysqa tek qana tútynushy kózimen qarau adam boyyna eriksiz sinedi. Árbir ózgeriske kepildik kýnkóristing búzylmauy túrghysynan bagha beriledi. Búl toptyng kontingentine tәn basty sipat  TÚTYNYMPAZ boluynda.  Qolgha týsken aqshany ala sala dýkenge jýgiru, ony jyltyraghan nәrsege júmsau, nesiyege de tabys kózi retinde qarap, onyng qarjylyq sayman ekenin sezbeu psihologiyasy osynday basybaylyq saltynan tuyndaydy. Múnday oilau jýiesi ómirge úly toy retinde qaraugha daghdylanady, reti kelgende kózge týsuge, qoghamshyl, ózgening ómirine qyzyqqysh, eliktegish, búralqy nәrsege moyyn búrghysh bolp keledi.  Óitkeni, tútynympazdyq lәzzәt pen daghdy osymen ghana shekteledi.

Búl toptaghy sana adamgha qyzyqty toy-tomalaqtan beredi, tabysyn soghan salghyzady. Tirligine aqsha tapshy bolsa da, oghan sonshalyqty jauapkerlikpen, sauatpen qaramaydy. Sondyqtan da onday oilau jýiesi adamdy toyshyl, nesiyeshil bolugha iytermeleydi. Qolyna qomaqty aqsha týsse, Jalghandy jalpaghynan basqysy keledi de túrady. Dýniyege negizinen qoghamdyq kózqaras pen salt túrghysynan qaraydy. Ómirding qozghaushy, jyljytushy kýshi qalyptasqan dәstýrli ómir salty men tirlik bolyp sanalady. Janashyldyqty shoshyna, ýrke, iykemsizdene qabyldaydy.

Uaqytty mengeru jaghynan TÚTYNYMPAZ SANA  barynsha tar, býginmen shektelip, ertenge kóz jiberuge múrsaty da, mýmkindik pen qabyleti de jete bermeydi.  Oghan onyng ómir salty men basybayly qyzmet baby jibermeydi. Búl sana býginmen, býgingi qyzyqpen jәne újymdyq rahatpen shekteledi. Múnday sananyng qyzmeti meylinshe nәtiyjesiz, is-әreketi ónimsiz. Adam uaqyttyng tekke ótip jatqanyna mәn bermeytin jandýniyelik marghau kýidi bastan keshumen bolady. Búl sana adamdy tәuelsiz sezinuge qúlyqsyz etedi. Tәuelsizdikten góri kepildi tabys kózin tandaydy. Elding amandyghy retinde qalyptasqan kepildengen qarjy kózi retindegi jýiening amandyghyn úghady.

Búl toptaghy adam ózining osy kýiin qalay sezinse, tiyisti sheshim qabyldasa, odan bas tartyp, basqa sipatty oilau jýiesine ótip, sәikes ómir daghdysyn tandaydy. Ol ýshin onyng ózine degen senimi men әlgi tútynympazdyq sanadan bas tartu týrtki boluy kerek. Shamamen alghanda, múnday tútynympaz sanany qamqorlyqqa alghan qoghamnyng júrtshylyghy 30 payyzdan kóp bolghan jaghdayda ol elding damuy men ekonomikasy keri ketedi, el sayasi-ekonomikalyq tәueldilikke úshyraydy.

Tútynympaz sana – sovettik iydeologiyanyng taptyrmas nәtiyjesi boldy. Búl sana iydeologiya jaghynan da, materialdyq iygilikter túrghysynan da tútynumen ghana shekteludi kózdegendikten sovettik qúndylyq bolyp tabylatyn sosialistik prinsipke taptyrmaytyn oilau jýiesi bolatyn. Tútynympaz sana basqasha oilaudy jaratpaydy, dayyn sýrleudi búzugha qúlyqsyz, aqparattyng dayynyn ghana tútynumen shekteletin әleumettik túrghydan tómengi erekshe sanalyq saty.

KÁSIPQOR SANA. Qoghamdyq sananyng kelesi satysyn kәsipqor sana retinde shartty týrde ataugha bolady. Búl toptaghy jandar jauapkershiligin janúyasy men әuletine baghyttap, ózining bar resursyn soghan júmsaydy. Onyng bar qyzyghy sol ýshin tabys tabu men soghan júmsau – ómir mәni bolyp tabylady. Kez kelgen materialdyq iygilikpen shekteletin kәsipti qualaydy, sony ónerding shyny kóredi, tabys kózi dep sanaydy.Tabystyng negizgi kózi dәstýrli týrde shaghyn kәsipti ainaldyru, sodan tapqan tabyspen ainalasyna degen qarym-qatynasy ornaydy: janúyasyna da sol tabyspen qatynas ornatady, memleketke de sol tabystan salyq tóleu arqyly tabys ornatady, biraq memleketting damuyna aralasa almaydy, oghan múrshasy joq. Ózining salyghy men kәsibi arqyly qoghamgha ýles qosyp jatqandyghyna kýmәni bolmaydy. Ony qoghamnyng qalay paydagha asyratyny onyng basyn qatyrmaydy. Dýniyege negizinen kәsiptik kózqaras pen sonyng saltanaty túrghysynan qaraydy. Ómirding qozghaushy, jyljytushy kýshi retinde jeke kәsipting sәttiligi bolyp sanalady. Janashylyqty kәsipke qajettilik dengeyinde qabyldaydy. Kәsipke baryn beredi,tipti densaulyghy men ómirin de arnaydy. Adam boyyn kәsipsýigishtik biyleydi.

Alayda, búl kәsipqor sana belgili bir kәsipting mayyn iship, jiligin sorady da, kelesi satygha órmeleuge alghyshart jasay alady. Búnyng boyynda qúldyq minez bolmasa da, óz kәsibine qatysty baghynyshtylyq qalyptasady. Degenmen, ómirge keninen qarap túshyna alatyn jaghdayda emes, oghan kәsipkerlik jaghday men sana múrsat bermeydi. Ol ózining osy adal kәsibi men tabysyna riza bolumen ómirdi ótkizui de ghajap emes. Áriyne, ol jeke dara qasiyetke baylanysty. Búl toptaghylar dýniyege óz kәsibining auqymynan, dengeyinen qaraydy, sol kәsipti ayalaumen kýnin ótkizuge dushar. Bar aqshany sony damytugha salady, nesie alugha da sol kәsip túrghysynan qaraydy. Kәsipqor sananyng basty qúndylyghy jeke kәsipting amandyghy men damuyna baghyshtalady.

Desek te búl sanadan keletin qoghamgha payda shash etekten emes, alayda túraqtylyq pen músaldattyq boldyrmasqa birden bir dәru ekeni mәlim. Búl sana – újymshyldyq pen darashyldyq sana qasiyetining arasyndaghy aralyq saty. Oilau jýiesining kәsipqorlyq satysy qogham men memleket ýshin ornyqty sayasattyng kepili bolyp tabylady. Sol sebepti qoghamnyng keminde ýshten bir bóligin qamtyghan jeke kәsipkerlik elge barynsha sayasi-ekonomikalyq túraqtylyq jasaqtaydy.

Kәsipqorlyq sana damy kele adamdy qoghamdyq belsendilikke jeteleydi, jergilikti úsaq-týiek bastamalargha iytermeleydi. Azamattyq ústanymdy damytugha tiyek bolady. Áuletine qamqor bola bastaydy, qayyrymshyl minezi arta týsedi. Adamnyng ózine senimi men ainalasyn ózgertuge degen qúlshynysyn arttyrady. Jeke kәsip adamnyng jeke basynyng sapasyn nyghaytugha taptyrmas mýmkindik bolyp tabylady. Alayda, ol óz kәsibin irgeli bizneske ainaldyrmayynsha, onyng qúly bolyp qala bermek.

(jalghasy bar)

S. Ábdireshúly, psihologiya ghylymynyng magistri

Abai.kz