Núrsúltan Nazarbaev,

Qazaqstan Respublikasynyn

Túnghysh Preziydenti.

Tәuelsizdik atty úghymgha beriletin anyqtama kóp býginde. Ánge de, jyrgha da arqau bolghan airyqsha taqyrypty san qyrynan tolghaugha bolady. Shiyrek ghasyrgha ayaq basqan el egemendigi jayly sóz etkende osydan 25 jyl búryn zor belesterdi baghyndyrarymyzdy boljay da almaghan edik. Al, býgingi tanda – mine, beybit elding erkesimiz. Azat elding arda úrpaghy Tәuelsizdik turaly pikir qorytqanda san-saqqa oy jýgirte alady. Búl rette úlylar topyraghynda ósken mening de aitarym bar...

«Mening Tәuelsizdigim» mening auylymnan bastalghan bolatyn...

Abay eli – qazaq elining ruhaniyat әlemining ortalyghy, qara ólenning qaghbasy. Ólen, sózding payghambary, hakim Abay dýniyege kelgen shejireli Shynghystau qaymana qazaq ýshin janashyl sipattaghy aqyl-oy darytqan qút meken. Alayda, Tәniri ózining osynday ýlken tartuy ýshin búl ólkeden ýlken ótem de alypty. Qasterli ónirge basylghan qasiret tanbalary az emes. Býldirgeni súqtandyryp, boz jusanynyng júpary kósh jerden múryn qytyqtar, kók shalghyny kórpedey ólkening úiyghan tynyshtyghyn yadrolyq synaqtar búzdy. Úly dala tósin u men órt aldy. Jergilikti júrt «atom» degendi estigende aza boyy qaza túrady. Sebebi, olar beybit zamannyng ózinde belgisiz maydannyng qúrbany bolghandaryn Tәuelsizdik alghan kezde ghana týisingen bolatyn.

1949 jyldyng 29 tamyzy - mamyrajay meken ýshin «qiyamettin» bastalghan kýni sanalady. Alghashqy yadrolyq qarudyng alapat zalaly turaly derekterdi býgingi aqparat qúraldary ashyp jazyp jýr. Semey poligonynda resmy derek boyynsha 456 yadrolyq jәne termoyadrolyq atom bombalary synalyp, 616 jarylys jasalghan. Onyng 116-sy jer betining ashyq kenistiginde jarylghan. Tónirektegi tirshilik atauly kóshken júrttyng ornynday túldanyp, tirshilik atauly adam qolymen jasalghan tamúq qúrsauynda qisapsyz qyryldy. Al, jergilikti túrghyndar jarylys sәtindegi sәulelenu saldarynan orasan zardap shekti. Ekologiyalyq aimaqta jýrek-qan tamyr aurulary, qaterli isikting búryn-sondy estip-bilmegen týrleri, qúrsaqtaghy sәbiylerding patalogiyalyq aqaumen ómirge kelui, psiho-nevrologiyalyq dertting kýrt asqynuy beleng aldy. Suisid kórsetkishterinde de shek bolmady. Jәne múnday shyghyndardyng 40 jylgha sozylghan qyrghynnan keyin de әli kýnge deyin ekpinin baspaghany eshkimge qúpiya emes. Órisinen ot, otbasynan qút qashqan momyn el sonda da ózi qúrmettegen kenestik iydeologiyanyng jappay qyryp-joyatyn qarulardy synau sayasaty men fizik ghalymdardyng «essiz eksperiymentimiz» dep oilamaghan edi.

Tek 1989 jyldan bastap qana seng qozghaldy. Orasan zor zardap әkelgen  synaqtardan zәre-zap bolghan abaylyqtar «Nevada-Semey» halyqaralyq yadrolyq qarugha qarsy qozghalys sapynda sheruge shyqty. Kýlli әlemge, beybitshilik sýigish barsha adamzatqa ýndeu jasady. Al 1991 jyly 29 tamyz kýni qazaq dalasyna alapat qayghy-qasiret әkelgen Semey synaq poligony Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng sheshimimen jabyldy. Rasynda, búl jahan boyynsha túnghysh әri tendessiz tarihy oqigha bolatyn. Álemdik derjavalar arasyndaghy geosayasy teketireske qaramastan, keybir solshyl sayasatkerlerding «atom shoqparyn taqymgha bassaq eshbir dúshpan batyp kele almaydy» degen sholaq pikirine qaramastan manyzdy qadam jasaldy.

Osylaysha, 40 jyldan astam uaqyt zapyran tóktirip, qasiret tartqyzghan  jarylystyng ýni mәngilikke óshti. Búl – Elbasynyng úly sheshimi, úlylar eline degen alghashqy janashyr hәm eren qamqorlyghy boldy. Kiyeli mekendi «ajal ajdahasynan» azat etu arqyly últ kóshbasshysy qazaqqa jana dәuirding danghylyn salyp berdi.

Jappay qyryp-joy qarulary synaqtarynan zardap shekken poligon aimaghyndaghy túrghyndargha memleket tarapynan ekologiyalyq jәrdemaqylar taghayyndalyp, qazirgi kýni әr túrghyngha zeynet demalysyna shyghu merzimi qysqartyldy. 1992 jyly mamyrda Semey poligonynyng bazasynda, Kurchatov qalasynda últtyq yadrolyq ortalyq qúryldy.

Auyzynan ot shashatyn ajdahalar turaly ertegini bala shaqtan oqyp ósip edik. Sonda zúlymdyqtyng jenilip, ajdahanyng basyn shabatyn bir batyrdyng shyghatynyna senetinbiz. Elbasynyng búl sheshimi sol ertegining shynayy ómirimizdegi kórinisindey boldy. Aghymdaghy jyly Semey yadrolyq synaq poligonynyng jabylghanyna 25 jyl toldy. Búl el egemendigining eng alghashqy asqaq sheshimi boldy. Sol sebepti, audan halqy ýshin Tәuelsizdik merekesi - eng Úly meyram!

Negizgi bata men lebizdi bata

1991 jyly 1 jeltoqsanda ótetin saylaudyng qarsanynda Núrsúltan Ábishúly arnayy júmys saparmen, jergilikti halyqtyng jaghdayymen tanysu maqsatynda hәm Abay, Shәkәrim kesenelerin ziyarat etu ýshin Abay audanyna kelgen bolatyn. Osynau saparynda Elbasy túrghyndarmen emen-jarqyn jýzdesip, el yqylasyna bólendi. Sol bir kýnderde nebary ýsh jastaghy Serik Ásetúlyn qolyna alyp kótergenin de dýiim júrt býginge deyin әngimelep aityp otyrady. Sol Serik qazirgi uaqytta audandyq qazynashylyq basqarmasynda beldi qyzmet atqaruda.

 Osylaysha, kóp úzamay jalpyhalyqtyq Preziydent saylauynda Núrsúltan Nazarbaev  98,8%  dauys jinady, Qazaq KSR-ning preziydenttigine saylandy. Eng qyzyghy saylaudan keyin 15 kýn ótken song Qazaqstan óz egemendigin jariyalady. Osylaysha, túnghysh memleket basshysy men jas Tәuelsiz elding jana qadamy, jana dәuiri bastaldy. Búl Nazarbaev modulining qalyptasudaghy alghashqy kirispe bolatyn.

Saylaudan keyin, memleket basshysynyng osynau mәrtebeli lauazymdy atqarugha kiriser aldyndaghy ant beru saltanatyna Abay elinen Shynghystaudyng abyzy, belgili halyq aqyny Shәkir Ábenov arnayy shaqyrylghan bolatyn. Batagóy aqsaqal kýlli qazaq elining atynan, aqsaqaldar atynan Túnghysh Preziydentimizge bata berip, aldaghy úly jolyna tileulestigin jetkizdi.  

«Saryarqa – tughan jerim, elim – qazaq

Qazaq eli ejelden kóksedi azat.

Kóp estip, kópti kórip, az bilsem de,

Men bir ghasyr kuәsi – eksponat.

Biz kórgen zobalanda, qughyn-sýrgin,

Endi eshkim kórmes ýshin qandy qyrghyn,

Bar últtyng tilin tauyp, tabystyrghan,

Núrsúltanym, júldyzyng jandy býgin.

Zerek aqyl, zerdeli oi, batyl jýrek,

Jaman at japsyra almas jatyng tilep.

Qaradan han tughan dep qadirlegen,

Qazaghyng ghúmyryndy otyr tilep.

Abylayym býgingi Sen emes pe?

Qazaghym ózge júrtpen teng emes pe?!

Halqyna Tәuelsizdik núryn shashtyn,

Tar asu, tayghanaq jol, ker beleste.

Aq kiyizge kóterip, han saylasqan,

Qart atang toqsan birde men emes pe?!.

Halqyng sýigen perzenti ekensin, endi sol halqyng aitar bata bereyin. Qazaqta bata degen eki týrli bolady: biri - negizgi bata, ekinshisi - lebizdi bata. Negizgi bata - halyqtiki. Halyq qasterlegen basshysyna adal qyzmeti ýshin batasyn ózi beredi. Lebizdi bata degenimiz – halyqtyng tap­syr­ghan amanat-tilegi, keleshekke ýmit-senimi. Ol, negizinen, ýsh mindetke sayady:Dýniyening bar iygiligin óndiretin jú­mys­­shy, diqan, mal ósirushi qauymnyng ta­ban aqysyn, manday terin zaya ketirmey, ysy­rapqa úshyratpay úqsatyp, halyqtyng qa­jetine, iygiligine jaratu; Osyghan kedergi jasap, kesel kelti­re­tin suyqqol súghanaqtargha, qiyanatshyl-zor­lyq­shyl zúlymdargha tyiym salu; Qoshemetshil jaghympazgha boy al­dyr­­may, óz isine de, ózgege de syn kóz­ben qa­rap, qate ketse, ózing týzey bilu. Osy ýsh ta­lap ýdesinen kóringen basshy el senimin aq­­tary shýbәsiz, anyq. Endigi mening le­bizdi batam, tújyrym-týiinim mynau: Illahy aumiyn! Halyqqa bereke, mynau qiyn zamanda birlik berip, el tizginin ústap, erkindikke jet­kizgen Núrsúltannyng ataq-danqy, aby­royy zorayyp, tarihtyng betine basylatyn bol­syn!.. Allahu akbar!», - degen eken sol kezde jasy jýzge qadam basqan el abyzy. Babalar dәstýrine say Shәkir Ábenov bergen búl bata-tilek qabyl bolyp, tek Elbasynyng ghana emes, elimizding kósegesi kógergenine býgingi buyn kuәmiz. «Batamenen er kógerer» degen osy bolar, sirә.

Memleket basshysynyng Shyghystyng shyrayy Shynghystau ónirine jasaghan kelesi sapary mýlde ózgeshe, tyng maghynagha ie boldy. Sonymen qosa, tarihy sipat aldy. Ol 1995 jyly bolatyn. Ótken kýnder enshisinde altyn әriptermen jazylatyn búl mezetting Abaydyng ruhany múralaryn janghyrtuda ózindik ýlesi bar. Olay deytin sebebimiz, búl jyly hakim Abaydyng 150 jyldyq mereytoyy býkil jer sharynyng mәdeniy-ruhany ýrdisin jandandyrushy bedeldi halyqaralyq úiym – YuNESKO kóleminde atalyp ótken bolatyn. Atalmysh úiym basshysy, kórnekti qogham qayratkeri, әlem tanyghan aqyn Federiko Mayor Elbasynyng shaqyruymen osy toygha ózi de qatysty.

Osy arada erekshelep aitar bir jayt bar. Saryarqynyng sayyn dalasynda erkin jýzip kele jatqan qos jelkendi kemedey әser qaldyratyn Abay, Shәkәrimning alyp memorialdy keseneleri túrghyzyldy. Búl iygi is Elbasynyng bastamasymen jýzege asqanyn kópshilik bile bermeui mýmkin. Aqtaudyng qashalghan әk tasynan kóterilgen airyqsha arhiytekturalyq qúrylysta Rimdegi Koliyzey maketindegi әsem amfiyteatr salynyp, ainala jer asty kitaphanasy bolyp jasaqtaldy.

Búghan qosa, tek Abay audanynda ghana emes, sol kezdegi oblys ortalyghy Semey qalasynda da Abay esimimen baylanysty kóptegen janashyldyqtar oryn aldy. Qala men Qarauyl auylyn jalghaytyn tas jol tóselip, zamanymyzdyng zanghar jazushysy Múhtar Áuezovtyng tughan jeri Bórili kóriktendirilip, mahabbat simvoly «Enlik-Kebek» kesenesi jóndeuden ótti, toygha qatysushy qonaqtardy sary dala tósinen qarsy alyp túrghanday boldy. Qarauylgha 1600 aqshang kiyiz ýiler tigilip, últtyq sport týrlerinen dýbirli dodalar ótti. Zamana zanghary Múhtar Áuezov Abay esimin әlem әdebiyetine engizip, bir aspandatsa, Túnghysh Preziydent Núrsúltan Ábishúly úly aqyndy jer-jahangha taghy bir mәrte pash etti. Sol kýnderden bastap tórtkýl dýniyening tórt búryshynda Abay eskertkishteri túrghyzylyp, hakimge kóshe attary berilip, shygharmashylyghy órkeniyetti elderding tilderine audaryla bastady. Búl ýrdisding tini ýzilmey әli de jalghasyn tauyp kele jatqanyna kuәmiz. Mәselen, qazaq foliklorynda jii aitylatyn Ýndi men Mysyr elinde qazaq aqynyna qúrmet kórsetilip, mýsinining qoyyluy osy sózimizge dәlel.

«Jalpy biz qazir qolgha alyp jatqan kóp bastamanyng dәiektemesin basqa jaqtan izdeuding qajeti joq. Bәrin de Abaydan tabasyn. Býgingi halyqaralyq jaghdaylargha baylanysty ústanyp otyrghan memlekettik ishki jәne syrtqy sayasatymyzgha da jauapty Abaydan tabugha bolady. «Adamzattyng bәrin sýi, bauyrym dep» degen joldardan halyqtar dostyghy aqyn ýshin qatar ómir sýruding jalang diplomatiyasy ghana emes, tirshilikting negizgi maghynasyn aiqyndaytyn úly múrat ekendigi kórinedi», – dep atap kórsetkenindey, abaytanu ilimining jana dәuirining túsauyn Núrsúltan Ábishúlynyng ózi kesken bolatyn.

Memleket basshysynyng qasiyetti mekenge kelesi sapary 1998 jyly bolghan edi. Ol kezde de Elbasyna ólkemizding qazynaly qariyasy, Úly Otan soghysynyng ardageri, qart jurnalist Jaghypar Jýnisjanúly aq batasyn bergen bolatyn.

Jiydebaygha ýshinshi ret ayaq basqan Núrsúltan Ábishúly sol kezdegi Abay audanynyng әkimi Qonysbay Qoyshybayúlyna «Abay, Shәkәrim kesenesi túr. Amfiyteatry bar. Tek júmysyn jandandyru kerek» dep tyng tapsyrma jýkteydi. Sol kezde audan әkimi: «Búl jerde oblystyq «Abay, Shәkәrim oqulary» úiymdastyrylyp jýr. Oqushylar aqyndardyng shygharmashylyghyn jattap, әnderin nasihattap, óz shygharmashylyghy boyynsha bayqaugha týsedi» dep jauap qayyrady. Sonda Elbasy: «Olay bolsa, sol bayqaudy respublikalyq dengeyde ótkizu qajet. Óte dúrys bastama. Qazaq elining әr úlany Úly Abaydyng ólenin jattap, kónilge toqyp ósui tiyis» dep qoldau bildiredi.

Sodan beri mine, biyl Abay oqulary 17 mәrte ótkizilipti. Ruhany shara jylnamasyna ýniler bolsaq, әr jyldyng óz ýzdikteri, óz jenimpazdary bar. Abay men Shәkәrim shygharmashylyghynan 300-den astam óleng jattap keletin, kókiregi sezimdi, tili oramdy órender bar. Sonday-aq, óz shygharmashylyghy boyynsha aqyndar alamanynda tanylghan talanttar da az emes. Búl respublikalyq bayqau hakimning múralaryn  nasihattap qana qoymay, sol óskeleng buynnyng bolashaghyna danghyl jol ashyp berdi desek qatelespeymiz. Abay ósiyetterin boytúmar tútatyn arly jas - el erteni. Al osynau iygiligi mol irgeli bastamanyng kóshbasynda taghy da Elbasy túr. Týie aitsaq, Abay men Elbasynyng esimderin ataghanda mәdeny sabaqtastyqty angharatynymyz - zandylyq.

Tobyqtay týiin

Elbasynyng Semey jerine jasaghan bir saparynda: «Segiz úlym bir tóbe, Ertóstigim bir tóbe» demekshi, keng baytaq qazaq elining ózge ónirleri bir tóbe, Abay eli bir tóbe» degen beyresmy bir auyz pikiri qanatty sózge ainalghaly qashan. Álbette, osynau astarly oidyng sary altynday salmaghy bar. Rasynda, qazaq halqynyng әrbir әigili túlghalarynyng Abaygha ainalyp soqpaghany bolmaghan. Solardyng ishinde memleket basshysy, elimizding túnghysh Preziydenti Núrsúltan Nzarbaevtyng Abaydy nasihattaugha, hakimdi kýlli әlemge tanytugha kýsh salghany óz aldyna bir para әngime. Onyng ishinde Abay jerin atom ajdahasynan arashalap aluynyng ózi nege túrady?

«Aqyl, qayrat, jýrekti birdey ústa, sonda tolyq bolasyng elden bólek» dep dana aqynnyng ózi aitqanday, býginde sarabdal sayasatymen әlemdi moyyndatqan Elbasynyng Abaygha degen qúrmeti, yqylas-iltipaty tipten erekshe. Oghan Últ Kóshbasshysynyng әr jyldarda jaryq kórgen derekti tuyndylaryndaghy birqatar taqyryptargha Abay sózin túzdyq etui dәlel bolsa kerek. Al bizding aitarymyz bireu ghana. Abaydyng Alash balasyna ósiyet etken «kemel adam» atty filosofiyalyq úghymyn Elbasynyng da múrat tútqany hәm boyynan kórinis tapqany - aqiqat...

 Núrjan BAYTÓS,

«Abay eli»