(esse)

Bәkenning beynesin kýtpegen jerden elestettim...

Alakóbeng sәt-tin. Kenet alystan kýn kýrkiredi. Kók jýzin tilgilegen nayzaghay oty aqsham men ymyrt arasynda airyqsha qúlpyratyn Almaty keskinin aishyqtay týskendey. Jarqyl qaqqan samala shamdar men qisapsyz jarnamanyng qyzyl-jasyl boyauy ayaq astynan seldete salghan nóser fonynda myng qúbylyp, kóz arbaydy. Jol airyghynda jýgire basyp, ersili-qarsyly jónkilgen júrt pen qalyng avtomobili nópiri, bir-birine jalghasa azynaghan signal da qarbalas qala dinamikasyn odan sayyn shiratty. Júlqyna soqqan jel shylqyldaghan japyraq pen iri jauyn tamshylaryn qanghalaq oinatyp, bet osqylaytyn týri bar. Alyp shahardaghy kýzgi peyzaj lebin tiridey týisinu degen, bәlkim, osy...  

Qolshatyr da joq edi. Birinshi kezdesken trolleybusqa yrghyp mindim. Nómirin ajyratyp jatugha múrsha bolmaydy. Janbyrdan saghalaytyn uaqytsha baspana ghoy. Biraz jer jýrsem jauyn da basylyp, qajetti kóligime auysyp otyrarmyn dep dәmelenesin...

Oryn jetkilikti eken. Salon ishi ken. Jap-jaryq. Múndayda әinek syrtynan iyrelendep, sorghalay aghatyn su da sonsha súlu kórinedi. Onda da ii-qii ómir taby jatyr...

Qyzyq bolghanda, radioladan «MúzArt» shyrqap túr:

 

                                            – Ghashyqpyn jauynyna,

                                           Talpynghan tau úlyna.
                                           Saghynyp jetem saghan
                                           Bas meni bauyryna!..

 

Osy әuendi әr estigen sayyn aranjirovkasy sәtti-au dep oilap qoyamyn. Ásirese birte-birte órshelenip: «A-a-a... A-a-ay-y! O-o-o-o-ou-u... A-au-u-u!..» dep yshqynatyn qayyrmasy buyrqanghan sezimdi shiryqtyryp, kónil tolqytady.

12-shi trolleybus eken. Eske Bәkenning týskeni, mýmkin, osydan. IYә, búl – Baghdat aqsaqaldyng búljymas «marshruty» edi. Aldynghy qatarlardyng birine jayghasyp alyp, terezege telmire týsip, syrttaghy tirshilikti sholyp otyratyn. Múndayda bir sәt túnghiyq qiyal әlemine sýngip, ainaladaghy   tirlikten baz keshkendey kýige týsedi-au. Auyr oy janyna bata ma, aragidik, aldyna óngergen qonyr týsti bylghary sómkesin syghymdap qoyady. Tórt búryshty kelgen shaghyn ghana qoljәshik pishindes búiym. Eski. Degenmen, jiyek-jiyegi aqjemdenip, qyrqylugha ainalghan mýlkin tastaghysy kelmeytini iyesining belgili bir ústanymgha beriktigin, úsynyqtylyghyn anghartatyn siyaqtanady. Jәne sómke ishinen suretshi-retusherge qajetti dýniyening bәri tabylatyny anyq...

O kezdegi tegi – Mombekov. Respublikalyq «Leninshil jas» (keyingi «Jas Alash») gazetinde taban audarmay elu bir jyl qyzmet etipti. Ýi-jayy «Orbita» yqsham audanynyng tómengi betkeyinde. Sol manaydan qazirgi Kók bazar irgesindegi Baspalar ýiine kelgenshe talay jer. Jastayynan jetim qalyp, repressiya men kәmpeske zobalanyn da, ashtyqtyq pen soghys súmdyghyn da ótkergen jan kýn sayynghy jolynda bastan keshken alaqúiyn zamanalardy saralap, tirlik mәnine boylaudy әdet qylghan sekildenedi. Gogoli kóshesimen kelip, 28 gvardiyashyl-panfilovshy atyndaghy sayabaq ayaldamasynan týsedi de, sómkesin asynyp, jaraly ayaghyn sýiretinkirey basa, redaksiyagha betteydi. (Tayaq ústaghanymen, soghan kóp sýiene de qoymaytyn. Tek, reti kelgende aita ketetin jәit, keyinirek andasam, bir ayaghy kem adamdar, әdette, sau kisige qaraghanda aqyryn jýrip anyq basyp, әrbir әrekette tepe-tendikti meylinshe dәl saqtaugha úmtylady eken).

 «12» ortalyq kóshelerding birtalay aralyghyn qiyp ótetindikten, oqta-tekte Bәkenmen jolymyz týiisip qalady. Ondayda oryndyq arqalyghyna artyla týsip, aqsaqaldyng jelke túsynan tónip, júmysqa jetkenshe әr  nәrseni súrap, әngime aitqyzyp kelushi ek.  

Redaksiya qabyrghasyndaghy jarty ghasyrlyq enbek ótilinde talay jaysanmen әriptes bolypty. Bәkeng joldastary qatarynan qazaqtyng nesheme marghasqasyn jolyqtyrasyz. Júban Moldaghaliyev, Býr­kit Ysqaqov, Nyghmet  Ghabdulliyn, Sattar Bóldekbaev, Kәkimjan Qazybaev, Sapar Bayjanov, Ábilfayyz Ydyrysov, Mynbay Rәsh, Tóleujan Ysmayylov, Kamal Smayylov, Sherhan Múrtaza, Seydahmet Berdiqúlov, Bekejan Tilegenov, Júmeken Nәjimedenov, Qalihan Ysqaqov, Teliman Janúzaqov, Medeu Sәrsekeev, Abay Beysembaev, Bek Toghysbaev, Zәkir Asabaev, Jýsip Qydyrov, Ánes Saraev, Erkinbay Ákimqúlov, Sәken Imanasov, Orazbek Sәrsenbaev, Beken Ábdirazaqov, Tútqabay Imanbekov, Siyez Bәsibekov, Qaldarbek Naymanbaev, Kәribay Ahmetbekov, Kәdirbek Segizbaev, Fariza Ongharsynova, Oralhan Bókey, Serik Ábdirayymov, Maghira Qojahmetova, Saghat Áshimbaev, Júmagýl Soltiyeva...  

Búghan «Leninshil jas» basylymyn, qala berdi býkil qazaq jurnalistikasyn mazmúndyq ta formalyq jaghynan janasha kórkemdik sapagha kótere týsken keyingi buyn ókilderin qossa tizim tym úzaqqa sozylmaqshy. Osylardyng enbegi elding tútas dәuirining portretin aishyqtaydy.

Al gazet qyzmetkerlerining kýndelikti ómirining ózi ghajayyp bir әlemge úqsar edi. Mәselen, leninshiljastyqtardyng 1956 jyly ostavkagha shyqqan Bauyrjan Momyshúlyn basylymda terimshi-hatshy bolyp júmys isteytin batyrdyng zayyby Biybijamal Múhamedjanqyzymen birge II Almaty  vokzalynan kýtip alghany nemese Kәkimjan Qazybaevtyng Baghdat Mombekovting kishi úly Efrattyng atyn qoyghany jónindegi әngimelerdi qyzygha tyndaytynbyz. Múnyng bәri bir qaraghanda jay nәrse kóringenimen, keremet izgilik, adamgershilik ýlgisindey әrbir әreketting ýnemi ýlken eldik múrattargha úlasyp jatatynyn andap tamsanar edin. Shaghynda osy jastargha sonau Múhtar Áuezov bastaghan alyptar tobynyng ózi qaraylap, aralasyp otyrghany da beker emes-au. Jәne gazetti ýzbey oqyghan halyq múndaghy mamandardyng bәrin derlik tanyghany bayqalady. Al eldin, qalamger bolmasa da, osy lekting arasynan Baghdat Mombekovti de jaqsy bilui keyipkerimizding erekshe daralyghyn andatatynday. Sonday-aq «Leninshil jasta» ólenderi jii jariyalanghan Múqaghaly Maqataev, Qadyr Myrza Áli, Túmanbay Moldaghaliyev, Saghy Jiyenbaev syndy aqiyq aqyndar da Bәkendi qatty syilapty. Áriyne, óz әriptesterining qay-qaysy da bek qúrmettegen.

Bir basylymda jarty ghasyr birge istegen ol tilshilerdi týgendep shyghu onaygha soqpas. Jýz jylgha juyq ghúmyr keship kele jatqan «LJ» qyzmetkerlerining arasynda esimderi el jadynan óshuge ainalaghandar da joq emestey. Mysaly, Baghdat agha kezinde әigili Talghat Biygeldinov  eskadiriliyasy qúramynda shayqasqan әldebir úshqyshtyng maydannan oralghan song gazette tilshi retinde enbek etkenin әngimelegeni bar. Búl qazaq Bәkene komandiyrining soghys kezindegi kópshilikke beymәlim qyrlaryn birshama ashqan eken. Erligine bas iyip, Talghat batyrdy asa joghary baghalaytyn aqsaqal sol qyzyqty jәitterdi bizge jetkizdi. Sonday-aq Baghdat agha Mәskeu – Leningrad temirjoly boyyndaghy Izocha stansasy týbinde qaza tapqan Mәnshýkting songhy sәtterine kuә bolghan adamnyng sózin tolghana bayandaghany da esimizde.

Bәkeng de maydanger-panfilovshy ghoy. Soghysta auyr jaralanyp, qansyrap, es-týssiz jatqan múny sanitarlar óldige sanap, mәiithanagha tastaghan jaghday bolypty. Arada eki kýn ótkende qarakólenke morgten shygharyp, aparyp kóme salghaly jatqan sәtte Qúday qaghyp, qimylsyz denening kirpigi dirilin bayqap qalghan bireuding oibayynan keyin tiri qalghan kórinedi. Osyny aityp kýlip otyratyn. Gospitalida operasiyadan keyin ózining talqany shyqqan jambas sýiegi jaryqshaqtarynyng suretin salypty. Súrapyl soghystan jetken erekshe esteliktey sol sýiek synyghyn keyin biz de kórdik...   

Suretshi bolghandyqtan, әlbette, estet edi. Kez kelgen qúbylysty nәzik talghammen bezbendeydi. Biraq búl qasiyetin kóp bayqatpaugha tyrysqan. Ámbe tumysynan bekzat jan elding qaymaghy búzylmaghan ejelgi dәstýrinen mol susyndaghanynan da shyghar, әr qimyl, әr sózine qybyng qanyp otyrasyn. Eskikóz kisining bitim-bolmysynan naghyz qazaqylyq iysi anqitynday-tyn.  Útqyr әzilge de beyim qart sarbaz jaghymsyz is-әreketindi kórse, qaghytyp, etek-jenindi jinata qoyady. Qaljyny qashanda nysanagha dóp tiyetin.    

Kez kelgen nәrsening qolmen qoyghanday naqtylyghyn qalaghandyqtan ba, mәsele mәnisin betten qalqymay, tereng qauzaugha úmtyldy. Sana-sezimi túnyq, realist adamnyng dýniyege tosyn prizma, oqshau rakurstan qarauy seni de bey-jay qaldyrmaydy. Óitkeni, bayaghydan bekem senip jýrgen shyndyghyndy ózge qyrynan bayqap osharylaryng sózsiz. Mysaly, Moskvany qorghaudaghy qazaqtardyng erligi turaly nebir aqiqatty alghash osy kisiden estippiz.

Ám әdiletti adam búra tartpay, qolaygha jaqpasa da, әngimening ashyghyn aitady.

Birde jau әskerining gumanizmi jóninde sóz qozghady. Antarylmay qaytersing – fashizm men adamgershilik ýilese me! Sóitsek, rasynda da, soghystyng sonyna qaray nemis soldattaryna qarsylasty tek ayaqtan atugha búiryq berilipti. Demek, jau belgili merzimde dúshpanyn óltirudi emes, tek qatardan shygharudy kózdegen. Jәne osy tústa tiygen jerin opyryp týsetin salmaq nýktesi airyqsha oqty synaqtan ótkizgen eken. Mynnan bir adamgha ghana tiii mýmkin sol qorghasyn Baghdattyng ayaghyn tauypty.

Bәkeng kónili týsken adamyna ózi bastan keship, et-jýreginen ótkerip, oy toqytqan osynday jaghdaylardy syr qylyp aghytatyn. Sonda múnyng bәri jas qalamgerlerdi týrli tolghanysqa bastap, kәsiby jaghynan shynday týsetinin eskeretin tәrizdi. Yaghni, olarmen jeke ómir-tәjiriybesimen bólisip otyrudy paryz sanaghan.

Aqsaqal ózining «Shoshqanyng qúmy» roman-shejiresinde de myndaghan jazyqsyz adamdarmen qatar bay túqymy retinde býkil Jandosay әuletin zar qaqsatqan Sovet ókimeti salghan soyqandar syryn jan-jaqty ashady. «Belgili jәitting belgisiz qyry» degendey, múnda da qany sorghalaghan talay tosang faktiler keltiriledi. Derekti-kórkem dýniyede býginge deyin jansaq týsindirilip jýrgen keybir zúlmattyng jayy mýlde basqasha bayandalady. Ári kóptegen qúbylys mәni úghynyqty tilmen sonsha dәl kestelengen. Halyq jazushysy Sherhan Múrtazanyn: «Búl kitapty әli talay úrpaq jastanyp oqityn bolady. Onda avtor óz kózimen kórgen súmdyq jetedi. Múnda jalpylama, jaltaqtap aitu emes, boyamasyz ómirding óz shyndyghy bar» dep layyqty baghalauynan-aq enbek dengeyi aiqyndalyp túrghanday.

Sonyraq andasaq, búghan Bәkeng taghdyr-tәleyining kirmegen tústary da jetkilikti sekildi. Mәselen, asharshylyq jyldary qazirgi Kók bazarda ózindey sorlap jýrgen tórt-bes jetimekpen birge tús-tústan lap qoyyp, tay qazanda buy búrqyrap pisip túratyn palaudan auyzgha uystap salyp-salyp jiberip, túra qashatynyn aitatyn. Satu ýshin dayarlanatyn as bolsa kerek qoy.

– Ystyq kýrish tandaygha jabysyp, kýidirip te tastaydy. Jazatayym sýrinip ketip, qolgha týse qalsan, aspazdar qan-josa qylyp tepkileydi. Biraq ondaydy elep jatpaysyn. Ashtyq aldy-artqa qarata ma! – deushi edi.

Sol siyaqty, búdan sәl keyinirekte, esimi әlde Misha, Álde Vitya ma eken, jasy mólsheri shamalas bir evrey balamen joldas bolypty. Ol qaq-soqpen sharuasy joq, ýnemi auzyn bughan ógizdey mynqiyp jýretin ýndemesting ózi deydi. Birtogha. Kýnderding kýninde әlgi qúr sýlderin sýiretken alba-júlba búlardyng qasynda qyp-qyzyl narttay bolyp, jyltyrap alypty. Tanyrqaghan Baghdat orayy kelgende dosynan mәn-jaydy súramay ma. Sóitse, anau onashada qalbyr qanyltyryn qayshymen qiyp, 16-kalibrli patron kólemindey kishkene kerosin sham jasaydy eken. Kәdimgi shyraghdan. Yp-ynghayly. Kýn sayyn osynyng birnesheuin on bes tiynnan satady da, týsken aqshagha qasapshylardan soyylghan siyrlardyng jarty shelekke juyq shiyki túyaghyn alady. Sony qaynatsa, mayy bir eli qalqyghan keremet sorpa shyghatyn kórinedi.

– Áne, isting amalyn taba alsang qay kezde de qaryn júbatugha bolady eken, – deytin sóz tyndap otyrghan jigitterdi oily kózben shola qarap...

 Árqaysymyzgha at qoyyp alatyn әdeti bar. Mәselen, Seyithandy Seyfhan, Qúltasty – Taubúzar deydi. Múnysy negizsiz emes. Seyithan bólmesining búryshynda qaghaz-qalamyn saqtaytyn shaghyn seyf ústaydy. Keyde onyng ishinen birer shólmek araq-sharap ta shyghyp qalady. «Isimiz» týsse, jaghalap sol manaygha baryp túramyz. Qúltas júmysy mazasyz bolghandyqtan qabaghy týiilip, jan balasyn jaqtyrmay, sekretariat pen korrektorlar burosy arasyna kezek shauyp, keudelep, ekpindep jýretin.  

Meni Qúlqara deushi edi. Onyng sebebi, «Leninshil jasqa» Qaraghandy basylymdarynyng birinen auysyp kelgem jәne týrimning qaralyghyna da qaraghan boluy kerek. Osylardy ýilestirip, «montajdap» alghan siyaqty.

Álgi әngimesining әseri kópke deyin tarqamaydy.

Aqsaqal «Shoshqanyng qúmy» roman-shejiresin alghash toqsanynshy jyldar basynda «Leninshil jasqa» shaghyn maqalalar seriyasy retinde jazugha kiristi-au. Redaksiyadaghy retusherlik júmysyn atqaryp bolghan song týski saghat ýsh, tórt shamasynan keshki alty-jetige deyin tapjylmay qaghazgha tónushi edi.  

Jazu mashyghy da qyzyq. Biyik ýstel shetindegi oryndyqqa syrqat ayaghyn býgip, jayghasyp alyp, shoshayynqyrap otyrady. Tipti, syrt kórinisinen jartylay týregep túrady deuge de keledi. Óitkeni, sau ayaghynyng úshy – jerde. Jalpaq taqtaygha qos shyntaqtap, artylynqyrap alady. Kózildirikke qabattastyryp, bir qolyna alaqanday lupa ústaydy. Aq paraqqa ýlkeytkish әinek arqyly qarap, jazugha kiriskeninde tizilip týse bastaghan әrbir әrpi torghayday bolyp kórinetin.

Qoltanbasy anyq. Jazuy aiqyn.

Júmysqa berilgen sәtinde ainala tónirekti úmytady. Barlyq yqylas-niyeti – jazuynda.  

Is bitken shaqta birli-jarym týzetui bolmasa, maqalasyn stilistikalyq ta, orfografiyalyq ta jaghynan kóp óndemeytin. Soghan qarap, aitylar oidy kókeyinde úzaq pisiretinin andaysyn.

Bәkenning asyqpay, mәnerley týzetin oiy: «Osy kezde ýige kirgen jezdemnen: – At aidaushy senimdi adam ba? – dep súrady Aqqapash. – Qauiptenbey-aq qoy. Jasy kelip qalghan, momyn adam, – dep kýlimsiredi. – IYә, jigitterding súltany itjekkende jýr ghoy, – dedi Aqqapash súlu. Aldynghy ýige shyqty da, jabuly túrghan erding jamylghysyn ashyp jibergende, altyn-kýmis shegelermen bezendirilgen qúrandy er Aqqapashtyng ózindey jalt-júlt etti. Erding ýstinde jatqan jýgen de solay, auyzdyghy – altyn. Erdi ózi kóterip, jýgendi maghan berip, at qorada túrghan túlpargha keldik. Aqqapashty kórip, pysqyryp jem jep túrghan at dorbany silky bastady. Moynynan dorbany alyp, sipap, erttedi. At osqyryp, tórt ayaghyn kezek-kezek kóterip, moynyn búryp, Aqqapashty iyiskeledi. Aldynghy eki ayaghymen jer tarpyp, qoranyng ishin tozang qylyp jiberdi. Aqqapash moynynan qúshaqtap túrdy. Bir joldas balada kitabym bar edi, sony alugha jýgirip kettim. Balanyng anasy keterimdi bilgen song qoyargha qoymay shay berdi. Men kelgende Aqqapash súlu túlpardy moynynan qúshaqtaghan kýii túr eken. Qyz ben attyng jylaghanyn sonda kórdim» dep sabaqtasar edi. (Oqyrmangha eskerte keteyin, búl joldardy әdeyi tandagham joq. Kitaptyng kózime týsken jerinen kóshirip ala saldym. Enbekte búdan da shymyr, búdan da kesteli tústar barshylyq)...

Ayaqtalghan dýniyesin tiyisti bólimge tapsyrady. Kóp úzamay ýsh jýz-tórt jýz jol kólemindegi material gazet betinde jaynap túrady.

Sol kýni avtordyng keng dәlizge syimay jýrgenin kóresin. Áriyne, syndarly adam arqalanghanyn bәlendey bayqata da qoymas. Júmys arasynda әsheyin sergip, sәl-pәl seyildep, jelpinip alugha qaqy bar ghoy. Áytkenmen, ishtey masattanatynyn biletin edik. Shynynda, qosa quanatynbyz. Shygharmashylyqtyng lәzzaty, enbek rahaty degen sol. Bir uaq qanattanu sәti.

Keyde júmysqa keshirek kelesin. Bәkeng osy kezde kezekti maqalasy turaly lebiz estigisi kelip tyqyrshyp kýtetin sekildi.

Kórgen boyda selt etip:

– Áy, Qúlqara, gde ty byl?! – deydi sonadaydan dauystap.

 Kónildi kezderinde azdap oryssha qosyp sóileytin daghdysy.

Negizinde, mening qayda jýrgenimdi, nege bógelgenimdi biluge qúmartpaydy. Álgisi, teginde, amandasu retinde aitylatyn sózi.

Jazbasyn, kóbine keshke, bettelip, basugha jóneltilgeli jatqan jerden oqyp alatynbyz. Gazet tanertengisin dýngirshekterde de tolyp túrady. Jolda kele jatyp ta ala salasyn. Sol kýni Bәkeng maqalasy shyghatynyn bәrimiz bilemiz.

Sәlemdesken song endi qayter eken degendey, әdeyilep, eshteneden habarsyz kisishe birtalaygha deyin tymyrayyp, ýndey qoymaysyn.  

Sekretariat bólmesine qaray iyqtasyp jyljyp kele jatyp, qipaqtanqyrap, kóz qiyghymen qayta-qayta alaya qarap, jauabyndy kýtedi. Álden mezgilde tózimi tausylyp:

– Chital?! – deydi aqyryn ghana. Ýninen bir ýmit, bir kýdik aralasa shyghatynday.  

Kýlmesine laj joq:

– Nu, konechno chital, Bәke! Onday maqalany qalay oqymassyn!

– Qanday eken? Únady ma?!

– Áriyne! Klassika! Shedevr! – deysin.

Jýzi núrlanyp sala beredi.

– Ásirese, әne bir tústaryn sәtti aldym ba dep oilaymyn.

– IYә, óte әdemi shyqqan eken...

Rasynda da, solay. «Shoshqanyng qúmynda» dәuir tynysy, zamana shyndyghy ózgeshe bayandaluymen qatar múnda qazaq ómirining tereng iyirimderi, salt-dәstýr kórinisteri, etnografiyalyq etudter túnyp túr. Razezdi «lәl» dep ataghandy osy enbekten kórdim. IYtinir, qaghanaq, saghanaq, miyat kýshi, espe, mýnәpiyq degendey keybir úghymdardyng mәnine de osy dýnie arqyly qanyqtyq. Odan song ózin jastayynan ósirip-óndirgen Almaty tarihyn jaqsy jazghan. Degenmen, roman әzirge ghylymi, әdeby túrghyda taldana qoymay jýr...

Baghdat agha qalamgerligimen qatar jas tilshilerge qatal redaktor da edi. Osydan birdene shyghady-au dep ýmittengen úl-qyzdardyng maqalalaryn oqyp, kemshiligin de, jetistigin de dóp basyp, taldap beredi. Alghan әserin, jeke pikirin gazet shetine týsirip te qoyatyn. Jazuynnyng ómir shyndyghymen tabighy ýilesip jatuy qajettigine, derektilikke, dәiektilikke beyimdelip, bos daqpyrtqa, jelbuaz maqtangha ýiir bolmauyna kenes qosatyn. Adaldyqqa baulityn.

Ózining maqalasy kýn qúrghatpay shygha bastauy sebepti sonau kórinis te jii qaytalanyp túrady.

Qyzmet ornyna jetken boyda estiytining sol dauys:

– Áy, Qúlqara, gde ty byl?..  

Biraq osy súraq kóp qoyylyp, jalyqtyrghanday sezilse, azdap

qityghynqyraysyn. «Saualyna qaray – jauaby» degendey sen de uyttylau, qyrshanqylau birdeme aityp qalasyn:

– Na bazare vodku piyl!

Negizi, búl da ótirik emes. So tústarda Kók bazardyng «samopaly» dәmin eptep tatqanymyzdy jasyrudyng jóni joq.

Bәkeng rahattana bir kýlip alghan son, jaryq kórgen ómirbayandyq hikayattar tarauyn talqylaugha kirisemiz. Qazir qarasaq, búl da ózindik bir sheberlik sabaghy nemese lezdemelik dәris siyaqty tiyimdi nәrse eken.

Týski as uaqyty tayanghanda:

– Áy, Qúlqara, jýr, ystalabay iship keleyik! – deytini bar.

–  Ay, agha, әpiytet bolmay túr onsha. Óziniz bara beresiz be, qaytesiz...

«Stolovayagha barayyq» degen sózi. Al mening aitpaghym – appetitting – tәbetting joqtyghy...

Anyghynda, mәsele tamaqqa zauqynnyng soqpauynda emes, keyde ashanadan auqattanudyng ózi bir mashaqat edi; onda auzy-múrnynan shyghyp, iyin tiresip túrghan eldi kóresin. Kezek qalyn. Sodan shaylyghasyn.

– Ói, әpiytetti neghylayyn dep en!..

Búl «nesine tartynasyn, bara kóremiz, bir retin tabamyz» degeni. Sóz yghytynan oy astaryn ózara úghysyp túramyz.

Ishke kirgennen keyin somaday ghyp jetektep alyp, kezekting eng aldynghy leginen bir-aq shygharatyny da qinaydy. Ondayda, әsirese, әielder jaghy bajyldap:

– Kuda vy lezete bez ocherediy?! Chto za ludi! – dep shuyldasyp ketpey me.

Syrttan qaraghanda ersileu kórinis ekeni ras. Biraq Bәkeng qyna ma:

­­– A u menya net prav, chtoby, v ocheredy stoyat! – dep bir-aq kesedi. Búl endi: «Mening kezeksiz ótuge qúqym bar. Sebebi, men Úly Otan soghysynyng ardagerimin. Onyng ýstine mýgedekpin!» degeni ghoy.  

Keybireu nalyp, bas shayqaydy. Keybireu kýlip jatady. Aqsaqal:

– Oryssha bilgen qanday jaqsy! – dep ózi de mәz bolady.

  Tamaqty talghap ishetin askettigin de andaushy ek. Júqaltang ghana, nәzik bitimdi jan edi ghoy.

Shay tandaghyshtyghyn júrttyng kóbi biledi. Suretshi qyzy Raushannyng jer jýzinde sharlamaghan eli az; shaydyng nesheqilysyn әkeletindey. Júmys arasynda sony demdep, hosh iyisin búrqyratyp iship otyrady. Kónili týsse bizdi de shaqyryp, bir-bir shәshkesin qúiyp beretin. Qazir «elitnyi» dep jýrmiz, Bәkenning tandayyna tatyghan siyrek shaylar sәuletti supermarketterde kezdese me, joq pa...

 Key jigitter:

– Bәkenning «Qúlqara» degeni birtýrlileu ghoy, renjimeysing be? – dep súraytyn-dy.

Joq, renjigen emespin. Tipti, Bәkeng «әi, qara qúl» dese de namystanbas edim. Óitkeni, niyetinde zәredey kirshik bolmaydy. Kókirek sәulesining jarqyndyghy sonsha, keyde әr qúbylysqa kózderinen ot tógilip, jәudirey qarap túratyn qarttyng sәbiydey jan tazalyghy tәnti qylatyn.

Jәne Qúlqara degende nendey jaman astar bar, búdan eshbir tómendep qalmaysyn; әmbe aq patshanyng altyn sarayyna aiyrbastamaytyn aiday әlemim ózime mәlim emes pe... 

 Baladay anghal Baghdat agha qújattaghy atasynyng esimi boyynsha berilgen «Mombekov» degen tekti armanda ketken әkesi Imambek atyna auystyrugha ómir boyy talaptanypty. Ynghayy kelse, familiyasynyng aldyna «IY» degen әripti tirkey qoydy talay qiyaldaghanday.

– Biraq onda «Imombekov» bolyp shyghady ghoy. Múnday tek bola ma?! – dep tanyrqaymyz. Ondayda:

– Á, onyng jarasy jenil ghoy. «O» әrpin «a» qyla salu qiyngha soqpas, – der edi...

Shynynda, sol ýmitting yqpaly ma eken, key balasynyng familiyasyn «Mambekov» dep jazdyrghanyn bayqadyq. Biraq ózi aqyry «Jandosaygha» toqtaghan eken de...

Imambek biyding týbine jetip, tútas әulet shanyraghyn tas-talqan qylghan sovet ókimetin jek kórumen ótti. Áldebir mәslihattan oralghanynda:  

– Taghy da jarymaghan-jalshymaghandardyng jiynynan keldinder me? – dep tiksininkirey qaraytyn.

Kórgensizdikti, jetesizdikti únatpaydy. Kisimsigen shenqúmarlau bireulerdi anadaydan tanyp túrady.

– Myna kosmopoliyting kim?! – deydi jaqtyrmay.    

Kileng jurnalistika jampozdary men әdebiyet koriyfeyleri qatarynda jýrgendiginen be, shygharmashylyqqa qoyatyn talaby qatal. Osy qasterli dýniyeni qoljaulyq qylghysy keletinderdi suqany sýimeytin.

Taralymy keng respublikalyq basylymgha baq synap, týrli dengeydegi shayyrlar kóbirek soghatyny ayan. Solardan: «Aqynsyng ba?!» – dep súraydy. «Aqynmyn» dese, «myqtysyng ba» degen saualy dayar túrady. Álbette, kim osalmyn desin, kýshtimin, myqtymyn deytinderi belgili. Ondayda: «Olay bolsa әli kýnge deyin neghyp tiri jýrsin?» dep qyjyrtady. Sondyqtan, múny bilip qalghan keybir quy «aqynmyn» demeydi, «aqyngha jaqynmyn» dep qútylatyn...  

Qazir oilasaq, mejeni meylinshe biyik qoiyy bireuge soqtyghu ýshin emes, ne nәrseni de iyin qandyryp, joghary dәrejede oryndap әdettengen kisi óner ataulyny qashanda shyrqau biyikten kórgisi keledi eken de. Kókejasyq, dýbәra birdenelerin ótkizip jiberuge úmtylatyndardy alayaqtyq dep týsinetin...

Árbir nәrsege synampazdyghy sonsha, keyde ózining bәibishesin de: «Oy, osy soghan bәribir boluy kerek. Men júmysqa abaysyzda galosh kiyip bara jatsam da dәnene demey-aq shygharyp sala beredi» dep kelekelep qoyady.

Demek, ol ýidegi sheshemiz óte biyazy, ústamdy, sabyrly jan bolyp túr ghoy. Bazarbala esimdi tәtey eken. Appaq, sýikimdi adam edi. O kisi de Balalar ýiinde tәrbiyelenipti. Tyl ardageri. Soghys uaqytynda Almatydaghy Kondiyter fabrikasynyng qúpiya sehynda tankige qarsy qoldanatyn jalghysh qaru dayarlaghanyn bertinde ghana bildik. Tipti, sondaghy enbegi ýshin «Stahanovshy» degen medali alghan. Oghan qosa Leniyn, Enbek Qyzyl Tu ordenderin iyelenipti. Mәskeude SSSR Joghary kenesining Maqtau Gramotasymen marapattalghan.

Bes bala tauypty. Rayhany – jurnalist. Keyin Almaty maqta-mata kombinaty Mәdeniyet sarayynyng diyrektory qyzmetin atqardy. Halipa – esepshi. Ýlken úldary Basyr Shahtinsk qalasyndaghy elimizdegi eng ýlken «Qazaqstan» shahtasynyng bas energetiygi bolghanyn bilemiz. Bәkeng osy balasynyng asqan shahmatshylyghyn maqtan tútatyn. Efrat – mәdeniyettanushy, ghalym. Sankt-Peterburgte oqyghan. Býginde Temirbek Jýrgenov atyndaghy Óner Akademiyasynda sabaq beredi.

«Ertóstigim bir tóbe» demekshi, búlardyng ishinde Raushan Mombekovanyng orny airyqsha edi. Mәskeuding Býkilodaqtyq memlekettik kiynematografister institutyn qyzyl diplommen bitiripti. Qazaq atyn әlemge tanytqan qylqalam she­beri. Tipti, kezinde ataqty orys rejisseri, suretshi, ssenarist jәne sovettik mulitiplikasiya negizin qalaushy Ivan Ivanov-Vano Baghdat Jandosaygha Raushanday asa talantty suretshi tәrbiyelegeni ýshin raqmet aityp hat ta jazghan.

Osynday úl-qyz ósirgen ana osal bolsyn ba.

Seydahmet Berdiqúlovtyn: «Adamzattyng eng asyl armany – ­jeke bastyng bostandyghy. Mine, sol armangha bizding aramyzdan tolyq jetken Baghdat qana!» degen әzili, kóbinese, er-azamatyn erekshe qadirlegen Bazarbala jengesining eng әdil baghasy siyaqtanady.   

Bәkenning «men ministr bolyp jýrgende» dep bastalatyn әngimelerinen keyde ózgeni qoyyp, óz-ózin әjualaytynyn kóremiz. Áuelde shynymen de joghary qyzmet atqarghan ba degendey tanyrqap qalushy ek. Sóitsek, albyrt jastyqpen Syrdyng suy siraqtan kelmey, shalqyp-tasyghan shaqtardy Baghdat aghamyz da ótkergen eken ghoy... 

Bәkenning elu jyl ishinde ózindik bir shygharmashylyq úiym, ýlken ruhaniyat ordasy ispettes «Leninshil jasta» nebir tartysty taghdyr, qyzyqty oqighalargha kuә bolghany týsinikti. Solar turaly keybir әngimesin tiyip-qashyp tyndadyq degenimizben, býginderi naqty bir mәselege qatysty arnayy súhbat qúryp, syr tartpaghanyng ýshin ókinedi ekensin.   

 Mysaly, birde shash al dese bas alghan әldebir úrdajyq tәrtip  saqshylarynyng Kók bazar týbinen Múqaghaly aqyndy jelkelep alyp ketkenin biyik ghimarat terezesinen kórip qalghanyn aitqany bar. Sodan arada birshama ótkende onyng auruhanada kóz júmghanyn estiydi.   

Osynday kókiregi kómbe, shejire qarttardy mise tútpay, búghan kerisinshe, irili-úsaqty lauazym iyelerin sóiletuge, solardyng auzy arqyly «svodka» tizuge beyim ekenimiz ras.  

Qalay bolghanda da, әli kýnge deyin keyde, qarapayymdyqty – qarabayyrlyq, sypayylyqty sayazdyq dep qabyldap, shatasynqyrap jýretinimiz de ótirik emes...

Kәsibining qúpiya qaltarystary jóninde de sóilespegen ekenbiz. Qazir jarty ghasyr arasynda Baghdat agha qolynan ótken fotosuretter kórmesin jasamay-aq, solardy әsheyin sholyp shyqqannyng ózinde qanshama tarih kóz aldymyzgha keler edi. Bәkeng «tiriltken» nebir túlghalarmen qauyshyp, kól-kósir syrgha qanyghar ek. Múnyng bәri, әsili, jeke zertteu taqyryby shyghar.  

* * *

«Ortalyq stadion» ayaldamasynan týsip qaldym. Búl kezde jauyn kilt tyiylghan edi.

Keshki qala baghanaghy bozghylt shymyldyghyn serpip ýlgeripti. Kezekti mәrte «juynyp», jaynap alghan Almatynyng salqyn auasy tynys keneytti. Shahar shamdary da jymyndap, jarqyrap ketkendey.  

Degenmen, qas qarayghan eken. Tolyqsyghan qonyr kýz de der shaghyna endi ghoy. Týn de úzarghan shaq.

  «Shoqan soqpaqtary», «Abay joly» dep jatamyz – 12-shi marshrut Baghdat aqsaqaldyng izi turaly oy tughyzady. Osynau jer betinde әrbir pende tabanynyng óz shiyr tanbasy qalugha tiyis emes pe.

 «Mening de jastyq ómirim kóshede ótip barady» dep aqyn  jyrlaghanynday, Bәkeng izi, Bәkeng beynesining núr-elesi Shoshqanyng qúmynda ghana emes, Almaty baqtarynyng nuynda, Kóktóbe asularynyng beles-beles shynynda, Alatau bókterining oiy men qyrynda, kózkórgen zamandastary jýregining syrynda... saqtaldy bilem.  

Sirk irgesindegi Fantasy World Almaty attraksionynyng projektor jaryghy qaranghy týnekti qaq tilip, kókke shanshylady. Sol alyp sәule Baghdat Jandosay jolyn bir mezet gharyshqa jalghaghanday әserge bóledi. 

Móldiregen tanghy shyqtay tazalyqpen, adaldyqpen ótken ghajayyp ghúmyr, shyn baqyt degen osynday-aq bolar dep qiyaldadym.

Qayyryla bir qaraghanymda, syrty qyzarghan «12-shi» trolleybustyng yzghyta zaulap, bayaghy «Baghdat baghytymen» týpki mejesine qaray jónep bara jatqany kórindi.  

Qúltóleu MÚQASh

Abai.kz