Tәuelsizdik tarihynnan oiyp túryp oryn alatyn taghy bir airyqsha oqigha – halyqaralyq EKSPO-2017kórmesining Qazaqstanda ótetindigi jóninde sheshim qabyldanghan sәt. Búl 2012 jyldyng 22 qarashasy bolatyn. Sheshim EKSPO Halyqaralyq kórmeler burosy Bas Assambleyasynyng Parijdegi 152-sessiyasynda osy úiymgha mýshe 161 memleketting jasyryn dauys berui nәtiyjesinde qabyldandy. Búl, sóz joq, Qazaqstannyng jahan júrty aldyndaghy bedelining taghy bir biyiktegeni, memleketting mereyi, - dep habarlaydy "Egemen Qazaqstan" gazetining tilshisi.

Úmytylmas uaqyt

Taghdyrdyng tartuy bolar, dәl osy oqighamen oraylas kýnderi tórtkýl dýnie nazaryn ózine audarghan Fransiya astanadasy Parijde bolu maghan da búiyrdy. Áriyne, jurnalistik saparmen barghanbyz. Osy oqighagha oray Parijge attanghan «Egemennin» eki jurnaliysining biri Jaqsybay Samrat Halyqaralyq kórmeler burosy Bas Assambleyasynyng Parijdegi 152-sessiyasynan maqala jazsa, men sheshim shyqqangha deyingi songhy ret ótkizilgen qorytyndy baspasóz mәslihatyna qatystym. Búl baspasóz mәslihaty Bas Assambleya sessiyasynda dauysqa týsetin qos el – Beligiya men Qazaqstannyng ózara pikirsayys jekpe-jegimen erekshelendi. Basty ýmitker eki shahardyng biri – Astana, ekinshisi Beligiyanyng Liej qalasy edi. Osylaysha jeniske deyin atqarylghan júmystar qorytyndylandy. Baspasóz mәslihaty minberinen oryn alghan bas spiykerlerimiz – sol kezdegi Ýkimet basshysynyng orynbasary Qayrat Kelimbetov pen sol kezdegi Astana qalasynyng әkimi Imanghaly Tasmaghambetov әlem jurnalisterining aldynda san saualgha jauap bere otyryp, Qazaqstannyng qaryshty qadamdary men jetistikterin bayandady. Al qazaqstandyq jurnalister bәsekeles top beligiyalyqtargha qarsylastyq tanytyp, útymdy әri salmaqty súraqtarymen elding bedilin odan әri ýsteuge ýn qosty.

«Álemning 2,5 mlrd halqy bizding elimizge tikeley jaqyn ómir sýredi. Astanadan 3 saghatta Ýndistan astanasyna, 5 saghatta Qytay astanasyna jәne 3 saghatta Mәskeuge jetuge bolady. Bizding baylanystarymyz ben mýmkindikterimiz mol. Biz jahandyq sharalardy birneshe ret ótkizdik. Mәselen, Qysqy Aziya oiyndaryn, Europadaghy qauipsizdik jәne yntymaqtastyq úiymynyng sammittin qabyldadyq. Astananyng múnday sharalardy ótkizude tәjiriybesi mol, sonymen qatar bizding elimiz 2017 jyly әlemdik Uniyversiada ótkizudi josparlauda. Astananyng mýmkindigi kórmeni ótkizuge jәne «jasyl ekonomika» iydeyasyn ónirge ghana emes, әlemning ózge elderine taratugha jetedi» degen synayly dәiekti pikirlerding ýlesimen baspasóz mәslihatynda bizding elding bәsi biyik týsti.

Baspasóz mәslihatynan bir kýn búryn úiymdastyru alqasy arnayy dayyndyq júmysyn ótkizip, jurnalister ýshin seminar-terining jasauy da bizding aldymyzda jauapkershiligi zor sәtting túrghanyn anghartqanday edi. Shynayy bәsekening bet-beynesi osy jaryssóz barysynan-aq bayqaldy. Eng quantarlyghy, qay jaghynan bolsyn, saqaday-say kelgen bizding top búl kýni joghary dengeyden kórindi. Áriyne, bizdi jeniske jetelegen elimizding býginge deyingi jetistikterining jemisi. Europanyng qaq tórinde әlemning alpauyt elderining jurnalisterining qatysuymen ótken baspasóz mәslihatynda jap-jas tәuelsiz Qazaqstan memleketi jiyn tizginin qoldan bermedi. Osylaysha bir kýn qalghan dauys beru sәtine deyin sheteldikter aldynda Qazaqstannyng jeniske degen zor qúlshysyny taghy bir dәleldendi.

Baspasóz mәslihatynan keyingi kelesi kýni Fransiya astanasy Parijde ótken Halyqaralyq kórmeler burosy Bas Assambleyasynyng 152-shi sessiyasynda әlemning 161 memleketi jasyryn dauys beru arqyly EKSPO-2017 kórmesin ótkizetin memleket anyqtalyp, Astanagha ýlken ýmit artyldy. Ondaghy Halyqaralyq kórmeler burosynyng 103 qatysushy-memleketi Astanany qoldap, 44-i qarsy dauys bergen.

«Beligiyanyng Liej qalasyn basyp ozghan aru Astananyn, әriyne, búl kýnde abroyy asqaq, mereyi ýstem. Al búl jetistik әrbir qazaqstandyqtyng kónilin shattyqqa bólep, boyyn maqtanysh kernedi. Olay bolsa, EKSPO-gha qatysty josparly júmystardyng bәri endi elimizde naqty jýzege asyrylmaq. Al ol bizding әlem elderi aldyndaghy abyroy-bedelimiz ghana emes, Qazaq eli ýshin qyruar júmys orny, tabystyng kózi bolyp, ekonomikamyzdyng damuyna qosylar ýles, әleumettik jaghdayymyzdyng artuyna zor mýmkindik bolary anyq. Endeshe, quan, qazaq júrty», dep jazdyq biz sol kýnderi.

Jenis sol sәtting nemese sol kýngi sheshimning ghana qorytyndysy emes, әriyne. Búl belesti baghyndyruymyzdyng bederinde bizding búghan deyingi jetisterimizding barlyghy shoghyrlandy. Onda elimizding búghan deyingi qanshama qajyrly qayraty, zor enbegi jatyr. Onyng aldynda, yaghny oghan deyingi eki jyl búryn EQYÚ-gha tóraghalyq jasap, sammiytin ótkizuimizding ózi osy jolgha ózindik ýles qosty. Al sol sammitte birauyzdan qorytyndy qújat – Astana Deklarasiyasynyng qabyldanuy da әlem aldynda biyiktey týsken abyroydy odan sayyn asqaqtatty. Álemdik jәne dәs­týrli dinder kóshbasshylarynyng sezderin qayta-qayta úiymdastyru da, dýbirli Aziada jarystaryn oidaghyday ótkizuimiz de әlemge tanyluymyzdy, jәy ghana tanylyp qoymay, ony naqty istermen dәleldep jýrgenimizdi jetkizdi. Endeshe, osynday abyroyly jetistikter jetegindegi Qazaqstan Respublikasy EKSPO siyaqty iri sharanyng da shyrayyn keltirerine senim zor bolatyn.

Tarihy kýn

Elbasy Núrsúltan Nazarbaev Parijde sóilegen sózinde búl kýndi «tarihy kýn» dep ataghan bolatyn. Sol uaqytqa taghy bir oralsaq, Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev ol kýnderi Fransiyada saparmen boldy. EKSPO-2017 kórmesining Qazaqstanda ótetindigi jóninde sheshim qabyldanghanghan sәtte Preziydent el halqyna qúttyqtauyn Parijden joldady. Elbasy barsha qazaq­standyqtardy zor jenispen qúttyqtap, endi bizding aldymyzda EKS­PO-2017 kórmesin layyqty dengeyde ótkizu mindeti túrghanyn jetkizdi. «Búl elimiz ýshin synaq qana emes, kórme bizding jasampaz әleuetimizdi ashugha mýmkindik beredi. Astanada EKSPO kórmesin ótkizu respublikamyzdyng innovasiyalyq damuyna serpin beredi. EKSPO kórmelerinde әlemning barlyq memleketi ózderining eng ýzdik tehnologiyalyq, ghylymi, mәdeny jetistikterin kórsetedi. Olar jahandyq damudyng jana kýn tәrtibin qalyptastyrady. Múnday is-sharagha barlyq qúrlyq­tyng ondaghan elinen milliondaghan adam qatysady. Bәsi biyik bәsekede Astananyng jenip shyghuy bekerden beker emes. Birinshiden, elordamyzdyng әlemdik dengeydegi sharany layyqty ótkize alatyn ortalyq retinde qalyptas­qany barshagha belgili boldy. Ekinshiden, tandaudyng Qazaqstan paydasyna sheshilui memleketimizding tabystary joghary baghalanghanyn bildiredi jәne Euraziya ónirinde de onyng damu keleshegi kemel ekenin aighaqtay týsedi. Ýshin­shiden, bizding «Bolashaqtyng ener­giyasy» atty ózekti taqyrypty úsynuymyz je­niske jetuimizge kómektesti. Eng bastysy, Astanany tandauy – Qazaqstannyng barsha halqynyng kýsh-jigerining naqty jemisi», dedi Elbasy.

Búdan bólek, Preziydent Núrsúltan Nazarbaev EKSPO-2017 kórmesin ótkizu qúqyghyn iyelengen elimizding qúrmetine oray Halyqaralyq kórmeler burosynyng qabyl­dauyna qatysty. Memleket basshysy is-sharagha qatysqandar aldynda sóilegen sózinde EKSPO-2017 kórmesin Astanada ótkizu turaly sheshim qabyldanghany ýshin Qazaqstan Respublikasy atynan alghysyn aitty. Preziydent kelem deu­shilerding barlyghyn qazaq qonaqjaylylyghyn sezinip, tabighattyng jәne úly dala kenistigindegi zamanauy qalanyng ghajayyp әsemdigin tamashalau ýshin Qazaqstangha shaqyrdy.

 Kórme keremetteri

Jalpy, EKSPO degenimiz industriyalandyrudyng simvoly. Tehnikalyq jetistikter men tehnikanyng ózin nazargha salatyn halyqaralyq kórme. EKSPO kórmelerinde әlemning barlyq memleketi ózderining eng ýzdik tehnologiyalyq, ghylymi, mәdeny jetistikterin kórsetedi. EKSPO-nyng býkil halyqaralyq kórmelerding arasynda alar oryny airyqsha. Býkilәlemdik kórmelerde elder adamzattyng eng kókeykesti mәselelerin sheshuge jol ashatyn ghylymiy-tehnikalyq, tehnologiyalyq, ekonomikalyq sheshimderdi kórsetuge, tanystyrugha, talqylaugha mýmkindik alady. Al ol kezde jariya bolghan jetistikter qazirgi kýngi zamanauy tehnologiyalargha jol ashty. Áriyne, EKSPO-lardyng arqasynda ainalymgha enip, әlemdi tanqaldyrghan kórmening keremetteri kóp. Alayda, taqyrybymyzgha túzdyqtap, olardyng arasyndaghy negizgi on jetistikke qana toqtalyp óteyik. Mysaly, túnghysh telefon apparaty osynday kórmelerding kómegimen әlemge jol tartqan. 1876 jyly Filadelifiyadaghy býkilәlemdik kórmede «sóileytin telegraf» qalay júmys jasaytyny tanystyrylyp, adamzatty tamsandyrghan eken.

Al 1878 jyly Parijdegi býkilәlemdik kórme kezinde fonografty (dybysty jazugha arnalghan qúrylghy) kórgender tipte «esten tandy». Búl bir siqyrday tanghajayyp dýnie bolghan. 1893 jyly Chikagoda ótken býkilәlemdik kórmede alghashqy eng biyik ainalany sholu dóngelegi kórmege qoyylghan. Dóngelekting biyiktigi 80 metrden asatyn, al salmaghy 2 myng tonnagha deyin jetetin. Búl qúrylghyny amerikalyqtar osynyng aldynda Parijde ótken kórmedegi Eyfeli múnarasyna jauap retinde oilap tapqan desedi. Taghy bir keremet, qazirgi qoldanysta kóp paydanalatyn sydyrma ilgek te («molniyany») 1893 jylghy Chikagodaghy býkilәlemdik kórmede úsynylypty. Áriyne, ol kezdegi núsqasy qazirgilerden әldeqayda qarabayyrlau bolghan, biraq jetildirile kele, qazirgi kýni túrmysta óte qajetti dýniyege ainaldy. Sonday-aq, 1901 jyly Buffalodaghy kórmege qoyylghan rentgen apparaty, 1904 jyly San-Luistegi kórmede tanylghan balmúzdaqqa arnalghan vaflidan jasalghan staqan, 1939 jyly Niu-Yorktegi kórmede neylon mata, 1970 jyly Osakadaghy kórmede kópshilikti tanghaldyrghan úyaly telefon, 1982 jyly Noskvildegi kórmede tanystyrylghan sensorlyq ekran siyaqty ghajayyptar shynymen adamzat iygiligine endi. Taghy bir aita ketetin keremet, 1939 jyly Niu-Yorktegi kórme alghash ret telehabar arqyly taraghan. Búl kórmede teledidar salasyndaghy RCA-nyng alghashqy jetistikteri jәne alghashqy su turbinalary kórsetildi.

EKSPO evolusiyasy

Álemning әigili kórmelerining eng alghashqysy Parij manynda ótken eken. Onyng negizin 629 jyly Dagobert koroli qalaghan desedi. XVIII-XIX ghasyrlar aralyghynda Ónerkәsiptik tónkeristing nәtiyjesinde ónimderdi satugha shygharatyn jәrmenkelerden keyin, tauardy shygharudyng týrli joldaryn kórsetetin jiyndar, oryndar payda bola bastady. Onda satylatyn tauarlar emes, tek ýlgileri ghana qoyyldy. Sol kezenderde «әlem kórmeleri» degen termin payda bolghan.

Birinshi dýniyejýzilik kórme 1851 jyly Londondaghy Gayd-sayabaghynda memleket qayratkeri, kәsipker jәne dizayner Genry Koulding jәne Alibert Deviz hanzadanyng bastamasymen ótken. Kórme «Barlyq elder úly is – adamzatty jetildirumen ainalyssyn» degen úranda bolypty. Kórmening negizgi kórnekti jeri Djozef Pakston salghan temirden jәne shynydan túrghyzylghan «Hrustali saray» bolghan. Ghimarat jenil jinalatyn jәne bólshektenetin jekelegen qúrylymnan túrghyzylghan. «Altyn ghasyrdy» beyneleytin saraydyng ýlgisimen kelesi jyldarda iri qalalarda shyny men temirden osyghan úqsas ghimarattar salyna bastaghan. Óitkeni, ol kezderding ózinde kórmelerde kórsetilgen jetistikter nazargha alynyp, ony adamzat órkeniyetine paydalanugha sheshimder shygharylyp otyrghan. Sebebi, ol kórmelerding negizgi maqsaty da sol – janadan shyqqan ghylymiy-tehnikalyq jetistikterdi pash etip, bolashaqta damytu bolghan. Sonday-aq, qatysushy elderding tarihyn, salt-dәstýrlerin jәne mәdeniyetin kópshilikke kórsetudi maqsat etken.

Kórmelerding tabysty bolghany sonshalyqty, keybir elder ony qaytalaugha sheshimder qabyldady. 1855 jyly Napoleon III kórmeni Parijde ótkizuge búiryq berdi. 1862 jyly forum Londonda qaytadan ótti. 1867 jyly Parijde qatysushy elderding ekspozisiyalaryn arnayy salynghan últtyq paviliondargha ornalastyru dәstýrin bastaghan kezekti dýniyejýzilik kórme ótti. Fransiyanyng astanasy úzaq uaqytqa basty kórme ortalyghy boldy. 1889 jylghy Eyfeli múnarasy әli kýnge deyin Parij kórmesining jarqyn belgisi bolyp saqtalghan.

Al 1900 jyly Parijdegi dýniyejýzilik kórmege 51 million adam kelipti. Búl XIX ghasyrdyng býkil tarihyndaghy kórermenderding rekordtyq sany bolghan. 1904 jyly San-Luiste (AQSh) kelushiler alghash ret múzy bar shaydyn, ystyq búrshaqtyn, balmúzdaghy bar týtikshening dәmin tatyp kórdi jәne janadan tughan nәrestelerge arnalghan inkubatorlardy alghash ret tamashalady.

1939 jylghy Niu-Yorktegi dýniyejýzilik kórmeden bastap, kórmelerding bastapqy sipaty ózgere bastady jәne olardy qoghamgha arnalghan jarqyn bolashaqty boljay otyryp, naqty mәdeny taqyryptargha arnady. Kórmeler innovasiyalardy almastyru maqsatynda belsendi mәdeniyetaralyq baylanysty qoldady.

Ekinshi dýniyejýzilik soghys bitkennen keyin adamzat qaljyrap, ruhany janartudyng qajettigin sezindi. Beybitshilik pen ilgerileuge degen úmtylys Birikken Últtar Úiymyn qúrugha úlasyp, ol dýniyejýzilik kórmelerding ruhynan kórinis tapty. Al Brusseliding Atomiumy, Fullerding geodeziyalyq kýmbezi jәne 1967 jylghy Monrealidaghy izrailidik sәuletshi Moshe Safdy jobalaghan «Habitat 67-si», Sietldegi «Gharyshtyq iyne» jәne Osakadaghy «Kýn múnarasy» adamzattyng barlyq jana jәne zamanauy nәrselerge degen talpynysynyng kórinisi. Búdan әri dýniyejýzilik kórmeler oiyn-sauyq jәne bos uaqytty ótkizu oryndaryna ainaldy. Monrealidaghy «La Rond» sayabaghy, Osakadaghy «EXPOland» osynyng mysaldary. 1988 jyldan bastap elder ózderining kórmelik paviliondaryn ózderining últtyq beynesin jaqsartudyng qúraly retinde paydalana bastady.

EKSPO jәne Qazaqstan

Qazaqstan Halyqaralyq kórmeler burosynyng mýsheligine 1997 jyly qabyldanghan bolatyn. Endeshe EKSPO-nyng әlemdik tarihyn tizbekteudi qoyyp, elimiz mýshe bolghan jyldardan bergisine oiysayyq.

Bizding el mýshe bolghannan keyingi kórme 1998 jyly Portugaliyada «Múhiyt – bolashaqtyng múrasy»taqyrybynda ótti. Taqyryp portugaldyq tenizshi Vasko da Gamanyng Ýndistangha deyin ashqan teniz jolynyng 500 jyldyghyna baylanysty tandalypty. Kórmege shamamen 11 mln adam barghan. EKSPO-1998 alany 5 km-ge sozyldy. Kórmening basty janalyghy shveysariyalyq «Swatch» saghat kәsiporyny boldy, olar magnitteuden keyin ótkizip túratyn turniyketterdegi kiru biyletining qyzmetin atqaratyn kiriktirme chiypi bar arnayy qol saghattar shyghardy.

EKSPO-2000 kórmesi «Adam – tabighat – tehnika – jana әlemning tuuy» degen taqyryppen Germaniyada ótti. Federasiyalyq respublika ýshin EKSPO ózin 10 jyldan keyin әlemge qonaqjay el ekendigin, mәdeniyeti joghary damyghan jәne zamanauy ghylymy bar últ ekendigin kórsetuge jaqsy mýmkindik boldy.

Ispaniyada tughan iydeya

Qazaqstan kórmege belsendi eksponent retinde 2005 jyldan beri qatysty. Búl jyly kórme Japoniyada ótti. Onda 100-den astam el boldy. Kórmening negizgi әreket etushi «túlghalary» – ainalany tazalaumen ainalysqan, kelushilerge aqparat bergen jәne balalarmen oinaghan sansyz robottar bolghan. Al 2008 jyly Ispaniya «Su jәne túraqty damu» úranymen bolghan býkilәlemdik kórmeni qabyldady. Ýsh ay ishinde bәrining nazary su taqyrybynda boldy. Kórmening qorytyndysy boyynsha, qatysushy 104 elding arasynda, «S» sanaty boyynsha Qazaqstannyng paviliony syrtqy jәne ishki bezendiru boyynsha ýshinshi oryn – qola jýldege layyq boldy. Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti osy Saragosadaghy EKSPO-2008 halyqaralyq kórmesine jasaghan sapary kezinde múnday sharany Astana qalasynda da ótkizuge bolatynyn aitqan bolatyn.

Sodan keyingi kórmelerde Qazaqstannyng jetistikteri arta berdi. Mәselen, 2010 jyly Qytaydyng Shanhay qalasynda ótken býkilәlemdik kórmede de elimiz erekshe belsendilik tanytty. Kórmening taqyryby «Jaqsy qala – jaqsy ómir» dep atalghan bolatyn. Oghan 198 el men 27 halyqaralyq úiym qatysty. Ondaghy Qazaqstannyng paviliony «Aziya» aimaghynda Japoniya jәne Ontýstik Koreyamen kórshiles ornalasty. Shanhay kórmesinde qazaqstandyq pavilionnyng negizgi maqsaty – Astananyng halyqaralyq jayghasymyn, onyng eng jas jәne serpindi týrde damyp kele jatqan astana ekendigin kórsetu. Qazaqstannyng «Astana – Euraziya jýregi» últtyq pavilionyna shamamen 1 mln-day adam keldi.

2012 jyly Ontýstik Koreyanyng Yosu qalasy «Tiri múhit jәne jaghalau» degen úranmen Halyqaralyq mamandandyrylghan kórmeni ótkizdi. Búl joly Qazaqstan ózining pavilionyn Býkil dýniyejýzilik EKSPO әmbebap kórmesinde tórtinshi ret kórsetti. Qazaqstannyng paviliony mәdeniyet pen ghylymdaghy, biznes pen turizmdegi dәstýrler men innovasiyalardy eskere otyryp, salynghan. Pavilion su taqyrybyna arnaldy jәne Qazaqstannyng tarihy men salt-dәstýrleri turaly, onyng zamanauy ómiri men bolashaghy turaly bayandady.

Qazaqstandyq pavilion 6 aimaqtan túrdy. Kelushiler býkil pavilion boyynsha taratylghan interaktivtik shoulardy tamashalady. Qazaqstannyng paviliony Astanagha erekshe nazar audardy. Sol kezding ózinde ol «Bolashaqtyng quaty» EKSPO-2017-ni ótkizuge ýmitker qala bolghan.

Mýmkindikter eli

Elimiz Italiyanyng Milan qalasynda ótken 2015 jylghy halyqaralyq kórmege de qatysty. Milandaghy EKSPO-2015 dýniyejýzilik kórmesinde Qazaqstannyng Últtyq paviliony «Taqyryp pen mazmúnnyng ýzdik ashyluy» nominasiyasy boyynsha eng ýzdik paviliondardyng ýshtigine endi. Qazylar alqasynyng baghalauynsha, qazaqstandyq pavilionnyng mazmúndy bóligi kórmening taqyrybyn asha aldy, sonday-aq, kelushilerdi eginshilikpen, geografiyamen, azyq-týlikpen qamsyzdandyrudyng dәstýrleri jәne erekshelikterimen, sonday-aq, últtyq taghamdarymen tanystyra aldy. Jalpy audany 3000 sharshy metrlik aumaqta ornalasqan Qazaqstan pavilionynyng taqyryby «Qazaqstan – mýmkindikter eli» dep ataldy. Bizding elimizding paviliony kórmening býkil kezeni boyyna kórermender eng kóp kelgen paviliondar qataryna kirdi jәne kórmeni úiymdastyru komiyteti ótkizgen dauys beru nәtiyjeleri boyynsha kóshbasshy boldy.

Bolashaqtyng energiyasy

Aldaghy jyly Astanada ótkiziletin EKSPO-2017 kórmesinining basty taqyryby «Bolashaqtyng energiyasy» dep atalady. Búl taqyrypty úsynudyng sebebi, ol eng aldymen, balamaly energiya kózderin damytudy qosa alghanda, energetikadaghy sapaly ózgerister joly men ony tasymaldau tәsilderin izdestiruge baghyttalghandyghy bolyp tabylady. Búl – bir. Ekinshiden, ornyqty energiyamen jabdyqtau osy kýnde jahandyq kólemdegi negizgi mәsele bolyp sanalady jәne ony sheshu ekonomikalyq ósimdi qamtamasyz etu jәne qorshaghan ortagha keler ziyandy tómendetuge septigin tiygizedi. Ýshinshiden, Qazaqstannyng búl taqyrypty tandauynyng basty negizi – elimizding dәstýrli energiyalyq resurstardyng eleuli qoryna ie bola otyryp, balamaly energiya kózderin paydalanu jónindegi sharalardy dәiekti týrde qabyldauda jәne «jasyl» ekonomika qúru baghytyn ústanghandyghy.

Halyqaralyq kórmege arqau bolyp otyrghan «Bolashaqtyng energiyasy» taqyryby qazirgi tanda ózekti bolyp otyr. Býginde kýlli әlemde energiya tapshylyghy bayqalyp otyrghany belgili. Álem elderi energiyany ýnemdeu, kýn, jelden balamaly energiya kózderin alugha kóshe bastady. Qauipsizdik jaghynan talapqa say keletin әri arzan energiya kózderin paydalanugha әlemning kóptegen elderi qúshtar. Osy saladaghy tәji­­riybeler kim-kimning de qyzyghu­shy­lyghyn tudyrary sózsiz. Qazaq eli «Bolashaqtyng energiyasy» taqyrybyn kóteru arqyly kýlli adamzatty alandatyp otyrghan mәseleni dóp basty. Sondyqtan jahandyq energetikalyq problemalardyng týiinin sheshuge baghyttalghan ha­lyqaralyq kórme balamaly energiya kózderi salasynda adamzattyng ýzdik jetistikterin aishyqtaytyn alangha ainalaryna senim zor.

Sharagha dayyndyq oidaghyday

Uaqyt shirkin, jýirik qoy. Sol sәtteri osy aituly sharanyng ótuine әli birtalay uaqyt – baqanday bes jyl bar desken edik. Al endi aldaghy jana jyldan keyin búl sharanyng da shymyldyghyn týrgeli otyrmyz. Qazirgi kýni elimiz kórmeni oidayghyday ótkizuge barynsha dayyn. Múny Halyqaralyq kórme burosynyng Bas hatshysy Viysent Lossertales te rastap otyr.

Sharagha dayyndyq barysynda elimiz qúrylys júmystaryn bastamas búryn onyng eskiyzin syzyp, emblemasy bekitti. Keshenning ýzdik eskiyz-iydeyasy Halyqaralyq arhiytekturalyq konkurstyng qorytyndysy boyynsha jariyalandy. Onda amerikalyq joba jenimpaz atandy. Bәigede bәsi biyik bolyp, baghy janghan «Adrian Smith+Gordon Gill Architecture» kompaniyasynyng arhiytekturalyq eskiyzi EKSPO nysandarynyng ornalasuyn belgiledi.

EKSPO ótetin alannyng jalpy aumaghy 173,4 gektardy qúraytyny belgili. Onyng ishinde 25 gektary kórme keshenining ózine tiyesili bolsa, 148 gektar aumaqta túrghyn ýy qúrylysy, әleumettik-mәdeni, bilim jәne densaulyq saqtau nysandary, sauda jәne oiyn-sauyq ortalyqtary, sayabaqtar, gýlzarlar, joldar ornalasty. Ondaghy Qazaqstan paviliony kiyiz ýige úqsaydy.

EKSPO-2017 kórmesining basty simvoly bolyp tabylatyn ishi birneshe qabattan túratyn, shar tektes nysannyng audany 24000 sharshy metrdi qúraydy eken. Pavilion dizayny «Zamanauy kiyiz ýige» úqsas jasalghan. Búl joba dәstýrli qazaq arhiytekturasynyng jahandyq órkeniyetke úlasqan zamanauy kelbetin pash etedi, deydi sarapshylar. Búl eskiyz-jobanyng avtory – Adrian Smit bastaghan AQSh sәuletshileri toby. Amerikalyq avtorlar ózderining negizgi oiyn dәstýrli kiyiz ýiding otbasy kólemine auqymdalghan kishirek tújyrymdamasyn býkil qogham kólemine jauap beretin ýlken zamanauy kiyiz ýige úlastyra otyryp beruge tyrysypty. Avtorlardyng kózqarasy boyynsha, osy eskiyz-joba qazaqtyng últtyq dәstýrlerin «Ýshinshi ónerkәsiptik revolusiya» jәne «Bolashaqtyng energiyasy» qaghidalarymen baylanystyrady.

Qazaqstan Eltanbasy negizindegi zamanauy kiyiz ýiding shanyraghy aspan ayasyndaghy kýmbez retinde ainalagha sәule shashady. Atalmysh eskiyz-iydeyanyng negizgi tújyrymdamasy boyynsha búl bolashaq qalalardyng ýlgisi bolumen qatar, ol janghyrmaly elektr quatyn damytu jәne taratu ortalyghy bolmaq. Al búl zamanauy tehnologiyalardy ashatyn zerthanalar bolashaqta úrpaq iygiligine ainalmaq.

Astanagha búiyrghan EKSPO halyqaralyq kórmesi 2017 jyldyng 10 mau­symynan 10 qyrkýiekke deyin sozylady. Qazirgi uaqytta, 103 el men 17 halyqaralyq úiym ózderining qatysatyndyqtaryn rastady. 98 seksiyanyng komissarlary taghayyndaldy. Halyqaralyq úiymdardy qosa alghanda, eldermen 82 qatysu sharttaryna qol qoyyldy jәne 61 memleket últtyq kýnderin belgilep qoydy. «Osylaysha, sharttargha qol qoy ýderisin aghymdaghy jyldyng sonyna deyin ayaqtaudy josparlaudamyz», dedi jaqynda «Astana EKSPO-2017» ÚK» AQ basqarma tóraghasy Ahmetjan Esimov kórmege dayyndyq jayyn bayandau barysynda.

Biylghy jyldyng 10 mausymynda býkil әlem boyynsha kórmege biyletterdi satudyng resmy sayty iske qosylghan bolatyn. Al 10 jeltoqsanda tiyket-ofisterde jәne biylet kassalarynda EKSPO-2017 kórmesine biyletterdi oflayn satu bastalady.

2017 jyly Astanada ótetin kórme Ortalyq Aziya ónirindegi ghana emes, TMD aumaghynda ótkiziletin alghashqy halyqaralyq kórme bolghaly otyr. Biz búl biyikke de býkil TMD kenistiginin, býkil týrki dýniyesinin, býkil músylman әlemining arasynan birinshi bolyp qol jetkizdik. Jalpy, EKSPO-ny ótkizgen elder býkil Aziyanyng ózinde sausaqpen sanarlyq. Mәselen, kórme ótkizu tәjiriybesi bar Japoniya, Ontýstik Koreya, Qytay siyaqty alpauyt elder qataryn Qazaqstan tolyqtyrghaly túr.

Qazaq eli Tәuelsizdigin alghannan beri quatty memleket retinde qalyptasyp, әlemning aldynghy qatarly eline ainalu jolynda talay belesterdi baghyndyrdy, tamyry terende jatqan tól tarihymyzdyng jana betteri ashyldy. Osy qysqa ghana uaqyt ishinde ekonomikalyq jәne әleumettik manyzy zor jobalardy qolgha alyp, әlemdik dengeydegi is-sharalardyng ótuine úiytqy bola bildi. Al aldaghy jyly ótetin EKSPO osy belesterding taghy bir eng biyigine ainalaryna senimimiz zor.

Dinara BITIKOVA

Abai.kz