Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2492 0 pikir 25 Qazan, 2016 saghat 23:07

Kooperativke biriguding keleshegi zor

Elimizding damu strategiyasyn aiqyndaytyn baghdarlama qabyldau barysynda Qazaqstan Respublikasynyng 2015 jylghy 29 qazandaghy №372-V Zanyna sәikes auyl sharuashylyghy kooperativterin qúru kózdelgen-di. Auyl sharuashylyghy kooperatiyvi degenimiz ne? Búl kóptegen kәsipkerding oiynda jýrgen kýrdeli súraq.

Jalpy, kooperasiya sózining maghynasy auyl sharuashylyghy tauaryn óndirushilerding ekonomikalyq túrghydan irilenuin bildiredi. Fermerlerding biriguining arqasynda enbek ónimdiligi artady, naryqta ónim tapshylyghy azayyp, bagha túraqtalady. Irilengen sharua qojalyqtaryna memleket tarapynan beriletin týrli jenildikterge qol jetkizu onaygha týsedi. Fermerlerdi kooperativterge biriguge yntalandyru maqsatynda QR Auyl sharuashylyghy ministrligi agroónerkәsip keshenderine tólenetin subsidiya normativterin jogharylatudyng mehanizmderin qayta qarastyrady. Sharua qojalyqtary kooperativterge birikse, paydalanylmay jatqan egistik jerler iygerilip, ónim týsimdiligi artyp, egin sharuashylyghy damy týser edi.

Auyl sharuashylyghy kooperativterining qauymdastyghy (odaghy) – óz mýshelerining qyzmetin ýilestirudi jәne olardyng ortaq mýliktik jәne ózge de mýddelerin qorghaudy qamtamasyz etedi. Ol auyl sharuashylyghy kooperativterining erikti týrde birigui arqyly qúrylady. Onyng mýshesi jarghysynda kózdelgen aqsha týrinde mýlik (pay) jarnasyn engizedi, sóitip, sol boyynsha diviydendter alady. Ózi engizgen mýlik (pay) jarnasynyng qúnyna qaray tәuekelderge baryp, zalalyn kóteredi. Kenesshi dausy bolady. Bir sózben aitqanda, kooperativ mýshesi – jarghygha sәikes qúqyqtary men mindetteri belgilengen zandy nemese jeke túlgha.

Auyl sharuashylyghy kooperasiyasy kooperativter men olardyng qauymdastyqtarynyng (odaqtarynyn) jýiesin qúraydy. Qauymdastyq jýie kooperativ mýshelerining әleumettik-ekonomikalyq jәne basqa da qajettilikterin qanaghattandyrady, kiristerin arttyrady. Auyl sharuashylyghy jәne balyq ónimderin óndiru, olardy qayta óndeu men ótkizu jәne saqtau, sonday-aq, qajetti óndiris qúraldarymen, materialdyq-tehnikalyq resurstarmen qamtamasyz etedi. Jabdyq mәselesinde bәsekelestik orta qúryp, ónimdi óndirushiden tútynushygha tikeley jetkizip berudi ýilestiredi. Kooperativ mýshelerining qajetti resurstardy tiyimdi sharttar boyynsha satyp aluyna, óndiristik jәne ózge de sharuashylyq qyzmet týrlerin qarjylandyrugha jәrdemdesip, olardyng mýddelerin qorghaydy. Sonymen birge, janar-jagharmay, túqym, tynaytqysh, gerbisiyd, pestisiyd, veterinarlyq preparattar, jemshóp, auyl sharuashylyghy tehnikasy, tehnologiyalyq jabdyqtar, qosalqy bólshekter, qúrylys jәne auyl sharuashylyghy óndirisine arnalghan ózge de ilespe materialdardy alu jaghynan kómektesedi.

QR «Ádilet organdary turaly» Zangha sәikes zandy túlghalardy memlekettik tirkeu, filialdar men ókildikterdi eseptik tirkeu, sonday-aq, biznes-sәikestendiru nómirlerining últtyq tizilimin jýrgizudi әdilet departamenti jýzege asyrady. Sondyqtan auyl sharuashylyghy kooperatiyvining zandy túlgha retinde júmysy memlekettik tirkeuge alynghan sәtten bastalady. Kooperativ kommersiyalyq úiym bolghandyqtan, jarghysynda kórsetilgendey, qyzmetting birneshe týrimen ainalysugha qúqyly. Ol keminde ýsh qúryltayshynyng sheshimi boyynsha qúrylady. Erejege sәikes oghan mýshelikke kez kelgen azamat qabyldana alady. Mýlik (pay) jarnalarynyng mólsheri men sanyna qaramastan bir mýshe – bir dauys qúqyghyna ie bolady.

Býginde әlem ekonomikasy kýrdeli jaghdaydy bastan ótkerip otyr. Týrli daghdarystargha tap bolyp, sonyng bәrinen sýrinbey ótudemiz. Búl tәuelsiz Qazaqstannyng ekonomikasy edәuir qalyptasyp qalghanyn, ósu dinamikasynyng jyldan-jylgha artyp otyrghanyn kórsetedi. Memleketimizding ekonomikalyq túrghyda immuniytetining beriktigin bayqatady.

Týpting týbinde otandyq tauar óndirushiler el ekonomikasynyng lokomotiyvi bola alatynyna senemiz, solargha arqa sýieymiz. Bәsekege qabiletti bolu ýshin damyghan otyz elding qataryna enuge talpynyp jatqanymyz da sondyqtan. Euroodaq ayasyndaghy qarym-qatynasty barynsha nyghaytyp, Dýniyejýzilik sauda úiymyna mýshe bolyp otyrmyz. Búl kәsipkerlerden, mamandardan barynsha jauapkershilik pen jinaqtylyqty, naryqtyq qatynastaghy tútynushylar súranysyn zertteudi talap etedi.

Sondyqtan «Auyl sharuashylyghy kooperativteri turaly» Zandy sharualar óz paydalaryna jaratuy kerek. Daghdarys kezeni etek-jenimizdi jinap, qúlshynyspen enbek etetin sәt. Búl qiyndyq, bir jaghynan, fermerler ýshin ýlken mýmkindikter berip otyr. Óitkeni, Ontýstikting sapaly ónimderine býginde jan-jaqtan súranys kóp.

Talghat ISAQOV, OQO aumaqtyq inspeksiyasynyng asyl túqym jónindegi memlekettik inspektory.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502