MÁMS jýiesin engizu ýshin qosymsha dayarlyq kezeni qajet

«Atameken» Últtyq kәsipkerler palatasy ókilderi qatysqan Mәjilisting júmys tobynyng otyrysynda mindetti medisinalyq saqtandyru mәselelerine qatysty zannamalyq ózgertuler talqylandy. Vladislav Kosarev búl mәselede asyghugha bolmaytynyn eskertti. Deputattyng pikirinshe, MÁMS engizu ýshin jan-jaqty dayyndalyp, ony birtindep jýzege asyru kerek.

«Dayyndyq prosesi jenil әri jetildirilgen bolsa eken deymiz. Eger biz ony az uaqyt arasynda engizemiz desek, kóptegen qatelikterge boy aldyruymyz mýmkin. Al, taghy bir jylgha shegersek, qanday da bir yjdahattylyqpen dayyndalatyn bolamyz», – dep óz oiyn ortagha saldy Mәjilis deputaty.

«Atameken» QR ÚKP óz kezeginde, deputat Vladislav Kosarevting úsynysyna qoldau kórsetti.

Mәjilisting júmys tobynyng otyrysynda sóz sóilegen «Atameken» QR ÚKP Basqarma tóraghasynyng orynbasary Yuliya Yakupbaeva MÁMS engizu boyynsha júmys berushilerding ústanymyna toqtaldy. «Nelikten  iri júmys berushiler alandauly? Sebebi olar ýshin, eng aldymen, búl ýlken qarjylyq jýkteme bolyp otyr. Eger qorgha 2% kólemde audarym audarylyp otyrsa, olar birtindep enbekaqy tóleu qorynda (ETQ) 5%-gha deyin óspek. Sosyn biz  otandastarymyz siyaqty tóleytin bolamyz jәne oghan týrli sanattaghy qosymsha qarjylyq shyghyndy qosynyz. Múnday jaghdayda ETQ týsetin auyrtpalyq qarajaty 2018 jyly 40%-gha jetpek. Búl óte kóp», – dep atap ótti Yuliya Yakupbaeva.

Onyng sózinshe, Últtyq kәsipkerler palatasy Densaulyq saqtau ministrligi, deputattar, júmys berushilerding qatysuymen birneshe mәrte qoghamdyq tyndalym ótkizgen. Onda әr taraptyng pikiri ortaghan salynghan bolatyn. Mәselening manyzdylyghyn eskere kele, jalpy, Qazaqstanda MÁMS engizuge qoldau kórsete otyryp, ÚKP jýieni engizuge asyqpau qajettigin algha tartyp otyr. Palata búghan әli de uaqyt qajet dep sanaydy. Sonymen qatar, janashyldyqty engizbey túryp, retteytin jayttar da jetip artylady.

«MÁMS qaralyp jatqan ýlgisi azamattar qanday artyqshylyqtargha qol jetkizetinin dúrys asha almaghan. Sonymen birge, qosymsha audarymdardy audarghan túrghyndargha qanday qosymsha kómek týrleri úsynylatyny, kórsetiletin qyzmet sapasy qalay jaqsaratyny da ashyp kórsetilmegen», – dep óz pikirin bildirdi Yuliya Yakupbaeva.  

Onyng pikirinshe, densaulyq saqtau salasyndaghy qoldanystaghy aqparattyq jýie MÁMS engizuding barlyq talaptaryna say kelmeydi (jeke sәikestendiru nómir bazasynda audarymdar men jarnalardy esepke alu qajettigi, medisinalyq mekemelerding barlyq qajetti jedel aqparatty on-line rejiyminde kóru mýmkindigi, MÁMS qatysushylar arasynda jedel aqparat almasu, jalpy MÁMS jýiesine monitoring jýrgizu jәne t.b). Sonymen qatar, pasiyentting elektrondy tólqújatyn engizu ýshin uaqyt qajet.

«Aqparattyq jýielerdi qúru jәne olardyng tiyimdi qyzmetin jasap almay, MÁMS ayasynda kórsetiletin qyzmetterding jana satysyna ótu mýmkin emes. Demek, jana jýiege qatysty azamattar men júmys berushiler tarapynan týsinispeushilikter oryn aluy mýmkin (eger qyzmet kólemi men sapada ózgeris bolmasa, onda ne ýshin qosymsha qarajat audaruymyz qajet?)», – dedi Yuliya Yakupbaeva.

Ol, sonymen birge, kompaniyalargha әkimshilik etu mәselesi de tolyghymen sheshilmegenin aitty. Sebebi olar býginde onaltu/bankrottyq prosesinde bolghandyqtan, kompaniyalardyng qyzmetkerlerge beretin jalaqy qaryzy 950 mln tengeden asyp otyr.

«KAZENERGY» Qauymdastyghynyng atqarushy diyrektory Toghjan Kojaliyeva da  V.Kosarevting pikirimen kelisetindigin jetkizdi. Onyng pikirinshe, zang әli de qayta qaraudy talap etedi. Ol sonymen qatar, «erikti medisinalyq saqtandyrudy damytu mәselesi» de ashyq kýiinde qalghanyna toqtalyp ótti. «Biz MÁMS engizuge qarsy emespiz, alayda, biz rentabelidik esebinen, júmys oryndaryn saqtap, qyzmetkerlerge uaqtyly jalaqy berudi qalaymyz», – dedi ol. Onyng sózine sýiensek, qyzmetkerleri ziyandy (erekshe ziyandy) jәne (nemese) qauipti enbek jaghdaylarynda (Manghystau, Atyrau, Batys Qazaqstan, Qaraghandy, Shyghys Qazaqstan, Aqtóbe, Qyzylorda, әsirese, Janaózen, Jezqazghan jәne t.b monoqalalarda) júmys jasap kele jatqan barlyq iri júmys berushiler, memlekettik densaulyq saqtau mekemelerinde kórsetiletin medisina qyzmetining sapasy әri qoljetimdiligi jetkiliksiz boluy saldarynan, qyzmetkerleri men olardyng janúya mýshelerine EMS paketin úsynady eken. Toghjan Qojaliyeva «júmys berushige ay sayyn mindetti audarymdardy tóleuge mindeyttin, MÁMS jana jýiesin engizu, erikti medisinalyq saqtandyru boyynsha qyzmetterdi satyp aludy qiyndatatynyn» aitty. Onyng pikirinshe, «ol medisinalyq saqtandyru qyzmetine ketetin shyghyndardy eki esege kóbeytpek».

Tau-ken jәne tau-metallurgiya kәsiporyndary qauymdastyghy atqarushy diyrektorynyng orynbasary Biybigýl Malghajdarova da deputattyng MÁMS engizu merzimin 2019 jyldyng 1 qantaryna shegeru turaly úsynysyn qoldaytynyn bildirdi. 

Onyng aituynsha, tau-ken metallurgiya kesheni kәsiporyndary MÁMS jýiesi qalay júmys jasaytynyna alandauly eken. TMKQ ókilining pikirinshe, Densaulyq saqtau jәne әleumettik damu ministrligining ókilderimen ÚKP alanynda ótken zangha qatysty qoghamdyq tyndalymdar ortaq sheshimge keluge jol ashpady. «Múnday kezdesuler bizdi MÁMS ayasynda kórsetiletin qyzmet sapasy jana satygha ótetinine sendire almady. Júmys berushiler ne ýshin qosymsha qarajat tóleui tiyis? Medisinalyq qyzmetting sapasy men kólemi búrynghysynsha qaluy ýshin be? Sondyqtan MÁMS tabysty týrde engizuding tetikterin qayta qarau qajet. Onyng ishinde, kelip týsetin qarjyny jinau, esepke alu jәne ony jóneltu, aqparattyq jýie jәne t.b. qayta qaraudy qajet etedi. Preziydent qoghamnyng medisinadaghy janalyqtargha qalay qaraytynyn eskeruge, MÁMS engizu mәselesi boyynsha jol kartasyn jasaudy tapsyrdy. Engizu tetikterining ashyqtyghy, úsynylghan zang ayasynda medisinalyq qyzmet sapasyn arttyrudy jýrgizu maqsatynda, osynday jol kartasy qajet»,– dep atap ótti Biybigýl Malghajdarova. Ol sonymen birge, MÁMS jýiesin engizu ýshin, qosymsha dayarlyq kezeni qajet ekenin atap ótti.

Abai.kz