JER QABYLDAMAGhAN ADAM
Osynda bir beybaqtar «Qúday joq, byttybay da syttybay, arabshyl, islamshyl, aqmaqshyl» dep kósemsip otyr eken, solardy oqyp tang qaldym. Tórlerinen kórleri jaqyn azamattar, jazyp otyrghan sózderi aqymaq balanyng byldyrynan better.
Men múnday kisilerdi búryn da kórgen edim. Samarqangha jaqyn audandardyng biri Búlynghyr audany. Sol audangha qarasty Qaramoyyn degen jer bar edi. Ol jerde negizinen qypshaqtar men qonyrattar túratyn. Bizding anamyzdyng jalghyz sinlisi sol jaqtaghy bir sovhozda túrdy. Sovhozdyng aty qazir esimde joq. Halqy týgelimen ózbektenip ketken qonyrattar edi.
Bala kezimde, jaz bolsa Samarqangha baryp, sol auyldaghy bólelerimizdikinde kóp bolatynmyn. Sonda kóresini kóbine әpkemizge kórshiles túratyn menimen attas, tarihshy múghalimnen kóretinbiz. Bizdi bar bolghany ruymyz qoja bolghany ýshin jek kórip, qaraptan qarap dinimizge tiyisetin, sógetin. Ary beriden song Qúdaydy boqtap, balaghattaytyn.
Ol kisi sol auyldaghy eng belsendi ateist, kommunist, propogandist belsendi edi. Júrt bireuding janazasyn shygharyp jatsa janazamen jaghalasyp, Qúran oqyp otyrsa óleng aityp, eldi yghyr etetin. Bireu «a» dese, «b» dep, býirekten siraq shygharyp jýretin. Bireu birdene dese aryz jazyp, әbden iytin shygharatyn. Júrt qoryqqandarynan kónip, oghan eshkim «múnyng ne» dep sóilemeytin.
Ol kisining úmytpasam 5-6 úly boldy. Úldary әkelerining ersi әreketterinen it bolghandary, әbden yghyrlary shyqqandary sonsha, aqyry ol kisini tyndamaytyn.
Men 9-klasty bitirip, Samarqangha bardym. Biraq ol kezde әpkemizge bolmashygha ópkelep, alansyz barmay ketken edim. Balalyq qoy, sol joly әpkemiz izdep kelip, shaqyryp ketken eken, men taghy da barmay qaldym. «Úyat bolady, úyat» dep danghyrlap jýrip, mening bәribir barmasymdy bilgen song agham ketti, mening ornyma. Ol kisi tughannan sol jaqta túryp, әbden ózbekilenip alghan, dәstýrge asa berik kisi. Áli de sol.
Aghamyz әpkening ýiinen ol kýni qaytpady. Auyl men audannyng arasy alys ta emes edi, biraq qonagha kelmedi. Ol jaqtaghy anamyz uayymdap, týnning bir uaghyna deyin kýttik. Kelmedi. Ertesine týs aua biraq oraldy. Týtigip ketken, týri tipti sharshanqy. Ony kórip jengemizde shyghargha jan qalmady, jýgirip jýrip shay dayarlap, aghamyz taharattanyp kelgenshe bәrimiz dastarhan basyna jinalyp, kýtip otyrdyq. Apamyz da keldi. Sonda aghamyz keshikken sebebin aityp berdi.
Áligi tarihshy-ateist kisining 10 qaraly qoyy bolatyn. Ol kisi ony odan ne kóbeytpeytin, ne kemitpeytin. Sol qoylary agha barardan bir kýn búryn joq bolyp ketedi. Balalaryna «izdender» dese tyndamaydy. Sodan ol kisi ashulanyp, bir bótelkege shalap jasap, qúiyp alyp, «Dәshti» jaqqa qoylaryn izdep shyghady. Ol jaqtaghy ózbekterde dala tústy «dәshti» deytin. Sodan búl kisi kesh oraylmaydy, ertesine kýn sәride biraq keledi. Ne týr, ne reng joq. Shólden tili isip, auzyna simay salaqtap ketken. Eki kózi qantalap, qyp-qyzyl bolghan. Sirәsi, adasyp, jetek jetelep ketken bolsa kerek. Kele salyp shelektegi sugha jarmasady. Bir shelek sudy sarqyp ishedi de sylq qúlaydy. Sodan balalary kóterip aparyp tósekke jatqyzady. Biraq ol kisi esh tilge kele almaydy. Alasúryp, edireng qaghyp, úmtylyp, birnәrse aitpaq bolady. Biraq onysyn eshkim týsinbepti.
Aragha azdaghan saghat salyp, sol edirendegen kýii jýrip ketedi.
Ózbekterde bir dәstýr bar. Adam ólse sýiegi suymay túryp jerleydi. Búl kisini de besindi oqyp, asyrgha deyin kómbek bolady. Sóitip janazasyn shygharyp, qabirstangha kóterisip aparady. Qazanyng ýstinde baryp qalghan song bizding agha da janazagha qatysyp, qabir basyna barady. Ol jaqtyng jeri júmsaq, qúmsauyt keledi. Sondyqtan qabirdi laqatsyz, jarma qylyp qazady eken. Sol jarma qabirge әligi kisini qoysa qoyghan sәtte qabirding eki jaghynan qúm susyp, mәiitti jerding ýstine shygharyp tastapty.
Adamdar ekinshi qabirdi qazady. Onda da osy uaqigha qaytalanady. Janazagha jinalghan jamaghat dýrligip ketedi. Molda olardy tynyshtandyryp, ýshinshi jerden qabir qazdyrady. Búl joly da tap solay bolady. Aghamyz aitady «jer ynyrsyp ketti» dep. Onysynyng ras ótirigin kim bilgen, tórtinshi qabir de әligi kisini qabyl etpeydi.
Bolmaghan song mәiitti jerge jatqyzyp, ýstine topyraq ýiedi. Balalarynyng búghan kónbeske sharalary da qalmaydy.
Sóitip el tarap ketedi. Keshke qyshlaq ishinde ayaq astynan júrt azan-qazan bolady. Aghalar da dalagha jýgirisip shyqsha әligi kisining sýiegin qorqau qasqyr, ne shiybóri emes, auyldyng itteri «kópkar» qylyp tartyp jatyr eken.
Júrt itterden mәiitti tartyp alady. Arasynda bizding agha da bolady. Sodan barsha júrt aqyldasyp, búdan da sor, búdan da masqara bolmas ýshin krematoriyge salyp, órtep jiberu ýshin týn jamylyp, mәiitti Samarqangha attandyrady.
Agham sodan shoshynyp, týtigip kelgen eken. Apamyz ony dereu úshyqtap, atynan su ishkizip, esin jinatyp «paqyr sonday adam edi, jer ekesh jer de qabyldamaghan eken-au» dedi. Men sonda apamyzdan «jer qabyldamau degen ne?» dep súradym. Apamyz «Búl bolyp túratyn uaqigha. Qúdaydyng qarghysy atqan adamdy jer qabyl etpeydi, shygharyp tastaydy» degen edi.
Uaqyt óte men әpkemizdi izdep, sәlem bermekke sol auylgha bardym. Jezdemiz de, әpkemiz de biraz qaryghan eken. Sodan sol uaqighany eske týsirip, «balalary ne boldy» dep súradym. Balalary «elding betine qaraugha beteri shydamay» tolyq kóship ketipti. Álgi kisining dangharaday keng aulasy, ýi-jayy týgel qanyrap bos qalypty. Yrymshyl ózbekter bәleli jerding zatyn almaq týgili topyraghyn da basudan qorqyp, ýy manyn qara sora men qaydaghy bir nu basyp qalypty. Bala kezdi eske almaqqa baryp kórip edim, adam túrmaghan song ýy de, qora qopsy da әbden azyp-tozyp, anyrayyp túrdy. Biz almasyn ýzip alyp, úrlap qashatyn kәri alma әbden qartayyp, sora-sorasy shyghyp әli túr eken. Jemisinde esep joq. Biraq oghan adam tiymek túrmaq qús qonbaydy eken. Bolmasa búl túshy alma edi. Áli pispey túryp shyryn bolatyn. Biz ony «qant alma» deytin edik.
Bәri de qarang qalypty. Sebebi búl ýiding iyesin «JER QABYLDAMAGhAN».
Men júrtqa «dinshil, әsire bolyndar» demeymin. Biraq «Qúdaydan qorqyndar, Qúdaydan qoryqpaghannan qorqyndar» deymin. Sebebi Qúdaysyz quraydyng basy da synbaydy. Qansha qashsaq ta barar jerimiz Onyng aldy.
Ábdikerim Ábdimomynov
Facebook-tegi paraqshasynan