Auyl sharuashylyghy ónimderi әrqashan ýlken súranysqa ie
Jer-jahan júrtshylyghy ekonomikalyq daghdarysty bastarynan ótkerip otyr. Álemdik әbigershilik mal baghyp, egin ekken, topyraqqa terin sinirgen auyl enbekkerlerin de ainalyp ótpesi anyq. Osynday almaghayyp kezende auyldyng qarapayym enbekkerleri synaqqa qalay tótep berui kerek? Birneshe jyl sharuashylyqtarda enbek etkendikten de meni osy saualdar jii mazalaydy.
Qaz dauysty Qazybek babamyz aitqanday, ejelden mal baqqan el. Sondyqtan ata kәsipti órkendetu arqyly aldymyzdan jana óris ashamyz. Búghan kýmәn joq. Býginde jer betinde adam sanynyng artuy azyq-týlikting mol qoryn qajet etedi. Endeshe, auyl sharuashylyghy ónimderi әrqashan ýlken súranysqa ie bolyp qala bermek.
Ghalamdyq ózgeristermen birge auyl sharuashylyghyn órkendetu tәjiriybesi de kýn sayyn janaryp otyr. Demek, daghdarysty synaq qana emes, mýmkindik retinde de qarastyrghan jón. Kózin tapsa, auyl sharuashylyghynan týsetin tabys az emes. Tórt týligin týgendegenderding orny tórde.
Meninshe, auyl túrghyndary, mamandar naryqtyq ekonomikada óz oryndaryn taba almay jýr. Memleket tarapynan qoldau bar, investorlar tarapynan da kómek kóp. Desek te, key tústary auyldyng ózinen de úsynys, qúptarlyq qúlshynys kýtu kerek. Óitkeni, býginde shiykizattyng baghasy týsip túr. Bagha kýn sayyn myng qúbylady. Memleketten qoldau kórgen sharualar óndirgen ónimderin ótey almaytyn da kýige týsedi. Qazir auyldaghylardy jeri men maly ghana asyrap otyr. Osy eki basty baylyqtyng qadirin qazaq qanshalyqty biledi?
Birinshiden, jergilikti túrghyndardy ózining әleuetin kótere alatyn, ózin-ózi damytugha jol ashatyn mamandyqtargha baulu kerek. Búl degeniniz, auyl jastaryn jappay zan, ekonomika salalaryna oqytudy qoyyp, ata-baba kәsibine beyimdeu degen sóz. Ekinshiden, memleket tarapynan bólinetin qoldaudyng jauapkershiligin jete týsinu. Auyldy órkendetuge arnalghan baghdarlamalar, qújattar bizde az qabyldanghan joq. Solardyng ayasynda kәsipterin damytyp otyrghandar búdan әri ózdiginen jýrip ketu joldaryn bilmeydi. Ýshinshiden, auylgha bólinetin qarajattyng qaytarymy eseptelinbeytin tәrizdi. Tórtinshiden, shaghyn nesie beretin mekemeler auylmen tiyimdi júmys isteu formasyn әzirlep, memleketke úsynuy kerek. Býginde auylda óz biznesin órkendetkisi keletin jastar kóp. Olargha qoldau qajet.
Dey túrghanmen, býgingi tanda mal baqqanda aldyna jan salmaytyn qazaqtyng aldynda birneshe kýrdeli mәsele túr. Ol – tórt týlikting qanyn tazartyp, túqymyn asyldandyru. Onyng qiyndyghy da kóp. Búl, әsirese, siyr ósirip otyrghan auyldaghylargha onay emes. Nege? Óitkeni, mening biluimshe, mal túqymyn asyldandyru degen auyldaghylar ýshin әnsheyin kózboyaushylyq tәrizdi. Qazirgi basshylar isting kózin taba almay jýrgendey. Mәselen, býginde auyl sharuashylyghynda da týrli qúrylymdar kóbeydi. Attarynan da janylysamyz keyde. Olarda qansha júmysshy bar? Qarjylyq qauqary qanday? Naryqtyq ekonomika atymen olardyng taza tabystary ýnemi tasada qalady. Seriktestik basshylary memleketten milliondaghan tenge nesie alady da, júmysshylary bar-joghy 40-50 myng tenge jalaqyny qanaghat tútugha tura keledi. Jyl ayaghynda ortaq tabystan nege olargha kóterme syilyq berilmeydi? Búl, sayyp kelgende, adam enbegin qanau siyaqty kórinedi maghan. Elbasy halyqqa jaghday jasandar dep ýnemi aityp otyrady. Al, týrli jolmen qaltasyn toltyryp alghandar tek qara bastaryn ghana oilaydy. Búghan ne deysiz?
Osy bizde shetelderden mal satyp alu degen bir nauqan boldy. Tipti, Zengi baba túqymdaryn tikúshaqpen tasydyq. Sodan ne úttyq? Útqanymyz shamaly. Siyrdyng kóbisi jersinbey ólip qaldy. Jersingenderi kýnine 30-60 litr sýt beredi. Biraq sol siyrlar bar bolghany ýsh jyldan song etke ótkiziledi dep estiymiz. Sonda әrbir litr sýtting ózindik qúny qanshadan týsedi? Kәsipkerler memleketten milliondap, milliardtap qarajat alsa, onyng súrauy qayda?
Sodan keyin men shetelden asyl túqymdy mal әkelu degendi týsinbeymin. Qarapayym halyq sol bayaghy oryndarynda otyr. Jekemenshik maldy asyldandyru eshkimning de oiyna kirip shyqpaydy. «Týk te istelip jatqan joq» dep auyzdy qúr shóppen sýrtuden aulaqpyz, alayda, jekemenshiktegi siyrlardy asyldandyru jaghy aqsap jatyr. «Jekemenshik siyrdyng qanshasy asyldandy?» degen súraqqa naqty jauap joq. Jyl sayyn siyrlardy qoldan úryqtandyrady. Biraq kelesi kóktemde onyng búzauynyng esebi alynbaydy. Auylda ýilerinde búqa ústap otyrghandar bar. Siyry barlar solargha jýginedi. Odan qanday asyl túqymdy siyr ósip shyghady? Iri qarany qoldan úryqtandyru mәselesi qolgha alynghaly qanshama jyl ótti. Degenmen, búl mәsele әli tolyqqandy sheshilgen joq. Búqagha senip, siyrlaryn qysyr qaldyryp jýrgender de tabylady. Sonda mal túqymyn asyldandyryp otyrmyz degen seriktestikterding halyqqa qansha paydasy bar?
Qazir qay ýige barmanyz, qorasynan qazaqy qoydy kóresiz. Osy qoydy asyldandyru da úmyt qalghan. Kezinde arqar men qazaqy qoydy shaghylystyru arqyly qoydyng jana etti týri payda bolghanyn bilemiz. Osy oiymdy kezinde oblystyq auyl sharuashylyghy basqarmasyna da joldadym. Jauaby kónil kónshitedi. «Eti kóp, mayy az qoy asyrap jatyrmyz» degen synayda jauap aldym. Sol qoylardyng qozylaryn jekelerge satsa, bylayghy qarapayym halyq ta jetilip qalar edi ghoy. Búl jóninde kezinde Ordabasy audanynyng әkimine hat joldadym. Audan әkimining orynbasary Gh.Ýsenbaev «Auylda túratyn qarajaty bar mal sharuashylyghyna qyzyghatyn túrghyndary óz qarajaty esebinen audangha qarasty asyl túqymdy qoy sharuashylyqtarynan naryqtyq baghada asyl túqymdy qoshqarlaryn satyp alyp, ózining menshigindegi qoylarymen asyldandyru júmystaryn jýrgizip, mal túqymyn jaqsartuda. Búl baghytta atqarylghan júmystar boyynsha memleket tarapynan qarajatty qoldaular kórsetiledi. Dәl osynday memlekettik qoldaular iri qara, jylqyny asyldandyru júmystaryna da kórsetiledi» delinipti. Dúrys-aq delik. Alayda, «Seraly», «Sabyr», «Ortay» sharua qojalyqtarynyng asyl túqymdy qoshqarlarymen qoyymyzdy úryqtandyrdyq» degendi estimeymiz. Bizdinshe, asyl túqymdy sharuashylyqtardyng qozylaryn tarazygha tartyp túryp, jergilikti halyqqa satu kerek. Búl jauapkershilikti auyl әkimderine jýktegen jón. Sonda qarapayym halyqtyng da kýnkóris qauqary artady. Ári ketkende 15-16 keliden aspaytyn qoylarynan qútylady. Auyl sharuashylyghyn intensivti damytu ýshin ghylymy negizdemelerge sýienip jýrgizilu kerek. Seriktestikter ghana kerek te, bylayghy júrt qoldaghy qotyr toqtysymen otyra bermeui kerek.
Mamandyghym ekonomist bolghandyqtan, ózimshe esep jýrgizdim. Mәselen, bir otbasynda 20 saulyq, 1 siyr bar delik. Sol 20 saulyqtyng sonynan jylyna kem degende 18 qozy eredi. Siyr jylyna búzaulaydy delik. 18 qozy men 1 búzaudy satqanda maldyng qystyq jemshóbin tabu qiyn. Bir otbasynda 7-8 adam bar delik. Tek malynyng ónimderimen kýn kórip otyrghandar paydagha nesie alady ma? Eger siyr kýnine eki shelek sýt berse, әr qoy 50-60 keli salmaq tartsa, túrmys týzeledi. Qazir әr otbasynda bir adam ghana júmys isteytini jasyryn emes. Jalghyz jannyng jalaqysy qay tesikke jamau bolady?
Memleket bay boluy ýshin әrbir túrghyn bay boluy kerek. Biyliktegiler dәl osylay oilaghanda ghana is algha basady. Memleketten qyruar qarjy alyp, zym-ziya joghalyp ketken, bankrotqa úshyraghan seriktestikterden halyqqa qanday payda bar? Keybir mýmkindigi bar otbasylarda 30-40 iri qara bar shyghar, biraq kóp shanyraq bir siyrynyng jelinine qarap otyr. Júrttyng bәrinde qarjy bolsa, mýmkindigi bolsa, shetinen mal ósirip, yrghalyp-jyrghalyp otyrmas pa? Al, memleketten qoldau kórip, tabysqa belsheden batqandar júmysshylaryna qanday kómek kórsetip jatyr? Jarytymsyz jalaqysy ghana ma? «Pәlen seriktestik pәlen siyr ósirip jatyr» deuding ornyna osynday astarly jaghyna da kónil bólgen jón ghoy dep oilaymyn.
Qazir úsaq sharualardy biriktiru jóninde de mәsele kóterilude. Alayda, «bas basyna by bolghandar» jeke ómir sýrgisi keledi. Búdan olardyng bayyp ketkenderi de shamaly. Biraq óz aldyna qalqiyp jýrse bolghany. Keshegi újymdastyru adamdardy kóp ilgeriletti emes pe? Sony nege úmytamyz? Senimdilikti arttyru ýshin esep-qisapqa adal boluymyz kerek. Jyl ayaghynda qanday tabyspen, qanday shyghynmen shyqqandary jariyaly bolghandary jón. Mine, sonda irilendirilgen seriktestikter algha jyljidy. Óndirilgen ónimderding ózindik qúny arzandaydy. Ár otbasyna tabys kirip túrsa, halyqtyng әleumettik-túrmystyq jaghdayyna qaraylasu degen osy bolady.
Jasym seksenning sengirine shyqty. Ómirden kórgen-týigenderimdi ortalarynyzgha salyp otyrmyn. Bәlkim, mening múnymdy hosh kórmeytinder de tabylar. Degenmen, «aytpasa, sózding atasy óledi». Kerek dep tapqandar, qajetine jaratar degen oidamyn.
Oryntay QORTAEV, Ordabasy audanynyng qúrmetti azamaty.
Abai.kz