Múnday janalyq Týrkistanda dәstýrli týrde ótetin «Aq keruen» maqta terimi sharasy kezinde aitylyp, júrtshylyqqa tanystyryldy. Osylaysha, Qarashyq auyldyq okrugindegi «Túran» sharua qojalyghynda ótken jiyngha kelgen qatysushylar, aldymen, maqta alqaptaryn aralaudan bastady.

Biologiya ghylymdarynyng doktory A.Súltanov pen Auyl sharuashylyghy ghylymdarynyng kandidaty Á.Áliyev sorttardyng erekshelikteri turaly әngimelep berdi. Ereksheligi sol, búl maqta talshyghynyng úzyndyghy kәdimgi súryptaghy maqtagha qaraghanda әldeqayda joghary. Yaghni, «Týrkistan» maqtasynyng talshyghy 4-ýlgige jatady. Maqtanyng búl týri toqyma ónerkәsibinde keninen paydalanylady. Endi týrkistandyq kәsipkerler Ontýstiktegi toqyma kәsiporyndaryn jergilikti shiykizatpen qamtugha tolyq kepildik bere alady.

Ayta keteyik, týrkistandyq maqtashylar biyl 17 myng tonna shitti maqta jinaugha niyetti. Qala әkimining orynbasary T.Músaevtyng aituynsha, Týrkistanda ótken jyly 3500 gektar jerge maqta egilse, biyl búl kórsetkish 6600 gektargha úlghayghan. 

Sonymen qatar, Ýkimetting jergilikti jerlerde agrokeshenderdi damytu baghdarlamasy ayasynda ótken jyly Ontýstik Qazaqstan oblysy Otyrar audanynda jalpy qúny 450 million tenge, quattylyghy 10 myng tonna ónim qabyldaugha qauqarly kәsiporyn ashylghan-dy. Búl audanda jýgeri daqylyn sonau 1990 jyldardaghy kólemge jetkizu jәne jýgeri klasterin damytu boyynsha júmystar atqarugha molynan mýmkindik ashqan bolatyn. Osy saltanatty jiynda audan әkimi S.Polatov 2020 jylgha deyin jýgeri alqabyn 15 myng gektargha jetkizu jónindegi is-shara jospary bekitilgenin aitqan edi. mine, osy jospardy iske asyru biylghy jyldan bastalyp ketti. Osy jyly diqandar audan brendine ainalghan daqyl týrin 7 myng gektargha egip, gektarynan 120 sentnerden ónim alyndy. Búryndary sharualar jinaghan ónimin keptire almay, jazday etken enbegi zaya ketetin. Endi sharualargha ónimderin ysyrapsyz jinap aluyna mýmkindik tudy.

Tyng tehnologiyamen júmys isteytin kәsiporynda aldymen jýgeri dәni sobyghynan alynyp, keptiriledi. Sodan keyin qambalarda saqtalady. Keptiretin qúral-jabdyqtar Angliyadan, saqtau qúrylghylary Qytaydan arnayy aldyrylghan. Kәsiporynda býginde 30-gha juyq adam júmys isteude. Olardyng kýndelikti tabys kólemi ortasha 5-8 myng tengeni qúraydy eken. Aldaghy uaqytta ónim ótkizu kólemi artatyn bolsa, júmysshylar sany da kóteriletin bolady.

Týrkistan qalasy әkimining baspasóz qyzmeti