Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3008 0 pikir 1 Mausym, 2009 saghat 06:47

Sýleymen MÁMET. ÚBT BIYL QALAY ÓTEDI?

Órkeninning ósui, elinning damuy, memle¬ke¬tinning altyn dingegi myqty bolyp qa¬lyp¬tasuy bilim men bilikke baylanysty. Sol bilim men bilikti ósip kele jatqan jas úrpaqtyng boyyna sinirip, oiyna ornyq¬tyru jolynda atqarylyp jatqan júmys¬tar az emes. Sonyng biri ondaghan jyldardan beri jalghasyn tauyp kele jatqan, mektep bitirushilerding bilimin sarapqa salatyn últ¬tyq birynghay test. Alghashqy kezde jem¬qor¬lyqty tyy, әdildikti ornatu maqsatyn¬da engizilgen ýrdisting key tústa shiykiligi shyghyp, shy basynan sekirgender tabylyp jatty. Tipti, test súraqtaryn súghanaq qol¬dar syrtqa shygharyp jiberip, ony payda¬lan¬ghandar da boldy. El ishin alatayday tulatyp, jaqsy isti qara bastarynyng qam-qareketine jaratyp, ata-analardan “kók qaghaz” jinaushylar tóbe kórsetip jýrdi. Olardyng aram niyeti keyde jýzege asyp, oqushylar bilimge emes, solargha senip qalghan kezderine kuә boldyq. Osy tústa test ótkizu turaly әr-aluan pikirler aityl¬dy. Búrynghyday oblys ortalyqtarynda ótkizu, olay bolmaghan jaghdayda jalghasyp kele jatqan synaq ýrdisin tek mektep bi¬tiru boyynsha jýrgizip, odan keyingi jerde talapkerlerdi tandaghan mamandyghyna say joghary oqu oryndaryna test boyynsha qabyldau, taghy basqa úsynystar ótken jyly kóp aitylghany mәlim. Biraq, biraz jyldan bergi synaq týri biyl sol qal¬pynda qalyp otyr.

Órkeninning ósui, elinning damuy, memle¬ke¬tinning altyn dingegi myqty bolyp qa¬lyp¬tasuy bilim men bilikke baylanysty. Sol bilim men bilikti ósip kele jatqan jas úrpaqtyng boyyna sinirip, oiyna ornyq¬tyru jolynda atqarylyp jatqan júmys¬tar az emes. Sonyng biri ondaghan jyldardan beri jalghasyn tauyp kele jatqan, mektep bitirushilerding bilimin sarapqa salatyn últ¬tyq birynghay test. Alghashqy kezde jem¬qor¬lyqty tyy, әdildikti ornatu maqsatyn¬da engizilgen ýrdisting key tústa shiykiligi shyghyp, shy basynan sekirgender tabylyp jatty. Tipti, test súraqtaryn súghanaq qol¬dar syrtqa shygharyp jiberip, ony payda¬lan¬ghandar da boldy. El ishin alatayday tulatyp, jaqsy isti qara bastarynyng qam-qareketine jaratyp, ata-analardan “kók qaghaz” jinaushylar tóbe kórsetip jýrdi. Olardyng aram niyeti keyde jýzege asyp, oqushylar bilimge emes, solargha senip qalghan kezderine kuә boldyq. Osy tústa test ótkizu turaly әr-aluan pikirler aityl¬dy. Búrynghyday oblys ortalyqtarynda ótkizu, olay bolmaghan jaghdayda jalghasyp kele jatqan synaq ýrdisin tek mektep bi¬tiru boyynsha jýrgizip, odan keyingi jerde talapkerlerdi tandaghan mamandyghyna say joghary oqu oryndaryna test boyynsha qabyldau, taghy basqa úsynystar ótken jyly kóp aitylghany mәlim. Biraq, biraz jyldan bergi synaq týri biyl sol qal¬pynda qalyp otyr.
Bir atap óterligi, ótken jyly múnday teris qylyqqa tegeurindi tosqauyl qoygha úmtylys jasaldy. Test tapsyrmalarynyng bazasy men dúrys jauaptar kody memle¬ket¬tik qúpiya bolyp eseptelinetin boldy. Ony búzghandar qolgha týsken jaghdayda zang talabymen qatang jazagha tartylatyny da al¬dynghy kezekke shyqty. Sonyng nәtiyje¬sin¬de ótken jyly úrpaq taghdyryn sheshetin búl synaq týri azdaghan kemshilikteri bol¬ma¬sa, әdil jolgha qoiygha bolady deuge negiz qalady. “Jarylqaushylardyn” degeni bol¬may, olargha sengenderding birazy opyq jep qaldy. Biyl onday sýrensizdik kóp estilmeydi. Ata-analar da, oqushylar da, ústazdar da tek bilimdi synnan sýrinbeydi degenge den qoyghan, ózge emes ózimizge seneyikke boy aldyrghan. Ýmitkerler ýkilegen ýmitin aqqu qústyng balapanynday qoldaryna ústap jýr. Biz múny kýni keshe ótken songhy qonyrau kezinde anghardyq.
Al endi biylghy ÚBT-gha elimiz boyynsha 108 672 mektep bitirushi ótinish beripti. Synaq 4-10 mausym aralyghynda arnayy jasaqtalghan 154 testileu punktterinde ótedi. Onday ortalyqtar Otanymyzdyng 49 qalasy men 105 auyldy jerlerde júmys isteytin bolady. Ótken jyldardaghy últtyq birynghay testileuding nәtiyjelerine qarap otyrsanyz, әr mekteptegi bilim sapasynyng qanday dәre¬jede ekenin birden angharasyz. Soghan qarap otyryp, әlgi mektepting qanday dәrejede júmys istep jatqanynan, ústazynyng bilim dengeyi qanday ekeninen, jalpy ónirdegi oqu jayynan habardar bolasyn.
Bilim jәne ghylym ministrligining derekterine qaraghanda, biyl test uaqyty 30 miynótke úzartylypty. Búryn bir retki emtihan tapsyrugha qatysatyn oqushylardyng sany 1,5 myng bolsa, endi ol 800-ge deyin tó¬mendegen. Sol sekildi últtyq mektep týlekte¬ri, naqtylay týssek úighyr, ózbek, tәjik tilinde bilim alghandar óz qalauymen ÚBT-ny memlekettik tilde nemese orys tilinde tapsy¬ru¬gha qúqysy bar. Testke talapkerlerdi kirgizu kezinde ÚBT ótkiziletin punktterde mindetti týrde metall izdeushi qúraldar qoldanylatyn kórinedi. Ol, úyaly telefondardy jasyryn alyp kiruge jol bermeu, jarylghysh zattar jәne basqa da zangha qayshy isterdi boldyr¬mau maqsatyn kózdeydi.
Eng basty nәrse, emtihan barysynda jogha¬ry ball jinau ýshin test súraqtarynyng dúrys jauaptaryn jetkizumen jasyryn ainalysatyn, “aqyly qyzmet” kórsetpek niyet¬tegi suyq qoldardy boldyrmau biyl erek¬she qolgha alynghan. Mәselen, ótken jyly múnday jat qylyqtar jasaugha talpynghandar operativtik-izdeu sharalarynyng nәtiyjesinde Almaty, Qyzylorda jәne Ontýstik Qazaq¬stan oblystarynda qolgha týsken bolatyn. Olar QK-ning 175-babyna sәikes qylmystyq jauapkershilikke tartylghany belgili. Shy¬nyn¬da, memlekettik qúpiyagha qol salghandardy osynday jolmen tosqauyl qoy qosaqara¬syn¬da jýrgenderdi saptan shygharyp, talanttar¬dyng algha ozuyna mýmkindik jasary anyq.
Endi 2009 jylghy ÚBT qalay ótedi, qanday ózgerister bar degen talapkerlerding súraq¬tary¬na jauap berer bolsaq, biylghy synaq ótken jylghyday jalghasa bermek. Búl em¬tihan týrine oqushylardyng erikti týrde qaty¬satyndyghy, dәstýrli emtihan tapsyramyn degenderge de mýmkindikting bolatyny, biraq olar “Altyn belgi”, erekshe ýlgidegi attestat alatyndardyng qatarynan tabylmaytynyn aita ketsek deymiz. Auyryp qalghan jaghdayda talapker memlekettik komissiyagha anyqtama tapsyrsa, onyng sheshimi qarastyrylady. Biz synaqqa oqushylardyng tólqújatpen, rúqsat qaghazymen keluin, ÚBT súraqtary negizinen bilim beru baghdarlamasynyng ayasynda jasalghanyn aita ketudi jón kórip otyrmyz. Apellyasiyalyq komissiya qanday sheshimderdi sheshedi degen súraqqa ministrlik ókilderining jauaptaryn keltirer bolsaq, pәnder boy¬yn¬sha dúrys qúrastyrylmaghan tapsyrmalardy qarastyrady eken. Eger ótinishte jazylghan mәsele dәleldense, apellyasiyalyq komissiya respublikalyq komissiyagha dәlel-dәiekterin jiberip, ball qosyp beruge úsynys týsiredi. Songhy sheshim sol jerde ghana aitylady. Kópting kókeyinde jýrgen taghy bir súraq, qazaq tilinde oqytatyn mektep ýshin orys tili jәne orys tilinde oqytatyn mektepter ýshin qazaq tili pәnderining ÚBT-daghy qorytyn¬dy¬sy joghary oqu oryndaryna týsu nәtiyje¬sine әser ete me degenge sayady. Osy arada myna bir nәrseni nazargha salar bolsaq, ÚBT  mektep bitirushiler ýshin orta bilim turaly attestat alumen qatar, joghary oqu oryn¬daryna, kolledjderge týsuge jol ashady. “Tilder turaly” Zangha sәikes orys tilinde oqytatyn mektepter ýshin memlekettik til jәne qazaq tilinde oqytatyn mektepterdegi orys tili attestatta kórsetiledi. Sondyqtan “Bilim turaly” Zangha sәikes memlekettik til men orys tili ÚBT baghdarlamasynyng negiz¬gi pәnderi bolyp esepteledi. Joghary oqu oryndaryna týsu ýshin tiptik erejege sәikes keshendi testileu pәnderi mynalar: oqytu tili, Qazaqstan tarihy, matematika, tandau pәni. Elimizdegi tilderding әraluan¬dyghyna oray respublikanyng joghary oqu oryndaryna talpynghan talapkerler birdey jaghdayda bolu ýshin ÚBT-nyng qorytyn¬dy¬syndaghy balldar sany jogharydaghy tórt pәnning kórsetkishimen ghana esepke alynatynyn eske sala ketudi paryz sanap otyrmyz. Kóp talapkerler úyaly telefon alyp keluge bola ma degen súraqtar qoyyp jatyr. Oghan әriyne, joq degen jauap be¬riledi. Jauap paraqshalaryndaghy jauapty qanday qalam týrimen boyaugha bolady degender ýshin qara ne qara-kókshil siyamen belgilenetinin, ózge siyalargha qatang tosqauyl qoyylatynyn algha tartamyz. Jauap paraqtaryn býldirip alsam, basqa paraq berile me degen súraqqa joq, ýmit¬kerler tiyanaqty boluy kerek demekpiz.
Taghy bir súraq, 2009 sertifikattaghy balldar mektep baghasyna qaray auysatyn bolady, deydi. Búl ótken jyldaghy ýrdispen jalghasyn tabady. Aytalyq, 0-2 ball jinaghandar – 2, 3-11 ball alghandar – 3, 12-20 balldyng iyeleri – 4, 21-25 ball en¬shi¬sine tiygender 5 degen baghany qanjygha¬lary¬na baylaydy. Jogharyda aitqanymyz¬day, últtyq mektepti bitirushiler emtihan týrin ózderi tandaydy. Sol sekildi  Qa¬zaq¬stan azamaty emes adamdar bizding Ota¬nymyzda bilimin jalghastyrghysy kelse ÚBT-gha mindetti týrde qatysuy kerek. Eger basqa elderde bilim alugha talpynyp jýrse dәstýrli emtihangha jiberiledi. Keybir ta¬lapkerler 11 synyp bazasyndaghy bilim¬men ÚBT-gha qatyspay kolledjge týsuge bola ma degen súraq qoyady. Búghan әriyne, joq dey otyryp, mindetti týrde ÚBT-nyng sertifikaty qajet ekenin jetkizgimiz keledi. Búryn bitirgenderge múnday talap qoyylmaydy. Olar kolledjding ózinde synaq tapsyra alady. Biyl jogharydaghy pәn¬derden 45, odan da joghary ball jina¬ghan¬dar joghary oqu oryndaryna qabyldau jónindegi respublikalyq komissiyagha ótinish berip, student bolu ýshin baghyn synauyna mýmkindik bar. Sertifikat kýshi osy jyldyng sonyna deyin ghana jaray¬tynyn da  aita ketpekpiz.

 


Sýleymen MÁMET.
«Egemen Qazaqstan» gazeti  29 mamyr 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5408