Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 7306 0 pikir 1 Qazan, 2016 saghat 12:49

«SALAFIYLIKKE TYIYM SALUDAN BASQA AMALYMYZ QALGhAN JOQ»

Aqtóbe men Almatydaghy terrorlyq shabuyldan son, qoghamda ekstremistik baghyttaghy teris diny aghymdardyng jaghdayy búrynghydan da ózekti bola týsti. Kýn tәrtibine, biylikke qarata «uahabizm men salafizm aghymdaryn» ekstermistik aghym dep tanyp, zangha ózgerister engizudi talap etken mәsele de shyqty. Onyng bir dәleli – 103 adam qol qoyyp, Preziydent N.Nazarbaevtyng atyna jazylghan ashyq hat (http://abai.kz/post/view?id=9546) der edik.
Qoghamdy ýreylendirip, memleketting ishki qauipsizdigine qater tóndirip otyrghan teris diny aghymdar jóninde baspasózde de keninen talqylanyp, mamandar óz pikirlerin jariya etip jatyr.

Mәdeniyet jәne sport ministrligi Din isteri komiyteti Din mәseleleri jónindegi ghylymiy-zertteu jәne taldau ortalyghynyng diyrektory Aynúr Ábdirәsilqyzymen tayauda «Egemen Qazaqstan» gazetining tilshisi súhbat qúrdy. Biz óz kezegimizde súhbatty oqyrmandarymyzdyng nazaryna úsynudy jón kórdik.


− Aynúr Ábdirәsilqyzy, tayau­da ghana Qazaqstannyng batys ónir­lerinde qyzmettik issaparda bolyp qaytqanynyzdan habardarmyz. Issaparda kórgen-bilgeninizben bólisseniz.

− Batys ónirine bizder Respublika­lyq aqparattyq-týsindiru tobynyng qú­ramynda saparladyq. El – aman, júrt – tynysh, degenmen, kópting kó­keyin­de qordalanyp qalghan san saual bar.

Sapar barysynda birneshe ba­ghyt­qa bó­linip júmys jýrgizdik. Aq­pa­rattyq-týsindiru toptarynyng mý­sheleri, «Dintanu negizderi» pәnining mú­ghalimderi, arnayy orta bilim beru mekemelerining oqytushylary men studentteri, medisina jәne qúqyq sa­lasynyng mamandary, jastar jәne әielder úiymdarynyng ókilderi, enbek újymdary, júrtshylyq ókilderi, týzeu mekemesinde jazasyn óteushiler sekildi birneshe sanat qamtyldy.

Ár auditoriyanyng diny ahualdy týsinu jәne baghalau dengeyi әr týrli, qyzyqtyratyn mәseleleri san aluan, degenmen, aiqyn angharylghan eki jayt bar. Birinshisi – songhy kezeng oqighalary din salasyna qatysty qauiptenu aralas qyzyghushylyqty kýsheyte týsken, soghan sәikes halyqtyng aqparattanu dengeyi jogharylaghan. Ekinshisi – sala­­fiylikke tyiym salu mәselesi el ara­synda eng qyzu talqylanyp, kýn tәr­tibi­nen týspeytin mәselege ainalyp otyr.

Aqparattyq-týsindiru toptarynyng mýshelerine eng jii qoyylghany – «Dәs­týrli qazaq músylmandyghyn qalay saqtap qala alamyz?», «Tu­ghan to­pyraghymyzdaghy ruhany qay­rat­kerlerding ilimi nege jan-jaqty nasihattalmaydy?», «Dәstýrli emes aghym ókil­derining is-әreketine zanmen shekteu qoyyla ma?», «Salafiylikke qashan tyiym salynady?» degen súraqtar boldy.

Jalpy júrtshylyqty qashanghyday dinning sharighiy-senimdik mәselelerinen góri, kýndelikti ómirmen qabysyp jatatyn qarapayym әleumettik-túrmystyq mәseleleri kóbirek qyzyqtyratyny kózge úryp túrdy. Olardyng qatarynda eshqashan ózektiligin joymaytyn din men dәstýr sabaqtastyghyna qatysty saualdar da bar.

Sheshimin tappaghan mәselelerding ýlken bir bóligi bilim beru jýiesine qatysty ekeni aiqyndaldy. Búl orayda, mektep formasyna qatysty bilim beru salasyndaghy uәkiletti organ men onyng jergilikti mekemelerining is-әreketi tolyq ýilesim tappay otyrghany bayqalady. «Dintanu negizderi» pәni múghalimderining tarapynan qoyylghan saualdar da dintanudyng mazmúndyq mәselelerine emes, negizinen bilim salasynyng ishki mәselelerine kóbirek baghyttaldy.

– Ár sapardan keyin «Ne isteu kerek?» degen dәstýrli saual kókeyge oralyp otyratyn bolsa kerek…

– IYә, sol saualgha san jauap júptay kelgen jayymyz bar. Eng manyzdysy – salafiylikke zang jolymen tyiym salu mәselesi bolsa, oghan qatysty Elbasy tapsyrmasyna sәikes qazir Vedomostvoaralyq top qúrylyp, osy mәseleni jan-jaqty zerttep-zerdeleude. Tiyisti sheshim qabyldanar aldynda ol halyqtyng da, halyq qalaulylarynyng da talqysyna salynady.

Bir bayqaghanymyz, aqparattyq-týsindiru júmystaryn endigi jerde tek din taqyrybymen ghana shekteu mýmkin de, mindetti de emes bolyp otyr. Qazir qogham ishine dendep enetin, qoghamdyq oigha qozghau salatyn osy toptardan basqa eshbir balama tetik joq. Demek, osy talayly kezende bizding mandayymyzgha tek dinning emes, tútas últ ruhaniyatynyng jýgin kóteru jazylghanyn moyyndauymyz kerek.

Sondyqtan audandyq, auyldyq dengeyde de aqparattyq-týsindiru toptaryn qúru erekshe manyzdy bolmaq. Oghan búghan deyin de aityp, atqaryp jýrgenimizdey, el ishindegi esti sóz aitatyn aqsaqal-qarasaqaldardy, bedeldi túlghalar men belsendi jas­tardy, qalam ústaghan qayratkerlerdi kóbirek tartu qajet. Basty maqsat – qoghamdy qarausyz qaldyrmau. Qogham tәrbiyesin qogham mýshelerining óz qolyna bergen jón. Áy deytin әje, qoy deytin qoja bar ekenin әrbir adam sezinui tiyis.

«Paydasyz myng kitapty oqyghan­sha, paydaly bir kitapty myng ret oqy» degen qanatty sóz bar. Qa­zir bizding qoghamgha dәstýrli qazaq músylmandyghyna, qazaq mәdeniyeti men islam dinining tereng tamyrlastyghyna qatysty aqparattardy barynsha sinire týsu әli de qajet eken. Sondyqtan bizding Ortalyq tarapynan 2014 jyly jaryq kórgen «Din salasyndaghy ózekti mәselelerge qatysty 20 súraq-jauap» seriyasynyng «Din jәne dәstýr», «Din jәne qogham», «Ruhany úghymdar», «Shetin kózqaras – dinge jat» sekildi shygharylymdaryn jappay kóbeytip taratu qajettigine kózimiz jetti. Osyn­day әdebiyetter jýz myndap taralyp, әrbir otbasynyng tórinde túrmayynsha, dәstýrli qúndylyqtardy últ sanasynda qayta janghyrtu mýmkin bolmaydy. Búl kitaptardyng bir ereksheligi – súraq-jauap sipatynda jenil tilmen jazylyp, qyzyqty maz­múngha qúrylghandyghy. Ústaghan jerde qalyp qoyatyn salmaqsyz býkteme emes, ús­taudan da tartynatyn qalyng kitap emes, jinaqy shaghyn kitapsha týrinde qúrastyrylghan osynday enbekter qazirgi oqyrman súranysyna say keleri kýmәnsiz.

Taghy bir týigenimiz – mektep qa­­byrghasynda balghyndardy din­tanu әlippesimen susyndatatyn «Din­tanu negizderi» múghalimderin aqparattandyru, oqytu, qayta dayarlau, testileu arqyly bilimin synau sharalaryn odan әri jetildiru qajet. Bilim salasyna qatysty qordalanyp qalghan mәselelerdi Bilim jәne ghylym ministrligining nazaryna salmay taghy bolmaydy.

Bizding bastamamyzben joghary oqu oryndarynda ashylyp, júmys jýrgizip jatqan «Qyz Jibek» klubtaryn audandyq, qalalyq, auyldyq dengeylerde mektep qabyrghasynan bas­tap qúru óskeleng buyn ýshin tendesi joq balama iydeya bolaryna sapar sayyn kózimiz jetip keledi. Radikaldy aghymdargha qarsy is-qimyl mәselesine kelgende bolary bolyp, boyauy sin­genderden góri, aman qalghan auditoriyamen júmysty jandandyru kerek.

− Ángimemizdi endi kópting kó­keyinde jýrgen saualdardyng ishin­degi eng ózektisi dep óziniz atap ótken salafiylik aghymynyng is-әreketine qaray oiystyrsaq. Osy orayda, qo­ghamdyq oi-sananyng qaperine dәstýrli emes salafiylik aghymnyng memleket pen qoghamgha qateri qanday degen mәseleni qayta saludyng reti kelip túrghany anyq.

− Aldymen aghym iydeologiyasynyng yqpalyn memleket, últ, din úghym­daryna qatystylyghy túrghysynan qarastyryp kórelik. Aghymnyng memleket tútastyghyna tóndirer qaupi orasan zor. Óitkeni, jogharyda da sholyp  ótkenimizdey, zayyrly memleket qúndylyqtaryn teristep, islam memleketi iydeyasyn ornyqtyru – osy aghym ókilderining negizgi maqsaty.

Salafiyler sharighat zandarymen ýkim shygharmaytyn basshylardy da, olar basqaryp otyrghan eldi de «kәpir» dep sanaydy. Múnday memleketti biylik iyelerimen qosa «taghút» dep tanyp, olargha qarsy jihad (qaruly soghys) jariyalaydy. Yaghni, búl aghym iydeologiyasy eng aldymen zayyrly memleketke qarsy shyghugha, ony qú­latugha baghyttalghan kózqarastardy qa­lyptastyruda. Salafiylerding diny senim bostandyghyn qamtamasyz etip otyrghan zayyrly memleketti «dinsiz, kәpirstan» dep teristegen jalghan iydeya­syna aldanyp, «músylman eline hijra jasadyq» degen senimmen jýzdegen qazaqstandyq jastardyng Siriya­gha attanyp, DAISh qyrghynynyng qúr­banyna ainalghany belgili.

Últ degen úghymdy jat sanaytyn salafiylik iydeologiyagha memleketting tiregi bolyp tabylatyn últtyng ruhany qúndylyqtaryn, tóltuma mәdeniyeti men salt-dәstýrin, tipti, músylmandyq tarihyn da joqqa shygharu tәn. Sala­fiylikti ústanushylar qazaqtyng kishipeyildilik pen qúrmetten tuyndaghan izgi dәstýrlerin «Allagha serik qosu», «biydghat» dep negizsiz aiyptap, tariyhqa taghzym ispetti ziyarat mәdeniyetin teristeude. Qazaq dalasynda búryn-sondy bolyp kórmegen qabir qiratu sekildi qasiyetsizdik de salafiylik aghym ókilderining ortasynda oryn aldy.

Dәstýrli qazaq músylmandyghyn joqqa shygharudaghy taghy bir maqsat –  islam dinin Qazaqstangha tәuelsizdikten keyin ghana kelgen jana din sekildi kórsetip, sol kezende arab elderinen tәlim alyp kelgen salafiylikting uaghyzshylaryn «taza» islamdy taratushylar retinde dәripteu bolyp otyr.

Ózge din ókilderin «kәpir» sanap, asa tózimsizdik salafiylik aghym ókilderine qazaqstandyq mentaliytetke tәn mәmilegerlik (toleranttylyq) mýlde jat. «Kәpirlerding mal-mýlki músylmandargha halal, kez kelgen jaghdayda tartyp alugha bolady» degen dәstýrli islamgha jat týsinikti ústanatyn salafiylik aghymy – kóp­konfessiyaly Qazaqstan syndy memleket azamattary ýshin óte zalaldy.

− Qogham ishinde de dәstýrli emes aghymdar tughyzghan dýrbeleng az emes sekildi ghoy…

− IYә, búl, eng aldymen, birtútas mú­sylman ýmbetin ekige jarudan kórinis tauyp otyr. Salafiylik aghym ókilderi na­maz oqymaytyn músylmandardyng ózin kәpirge shygharady. Imannyng shahadat kәlimasyn tilmen aityp, jýrekke bekituden túratyny, iman men amaldyng bir emestigi turaly dәstýrli týsinik olargha mýldem jat.

Namaz oqymaytyn ata-anasynan úl-qyzyn bezdirip, olardy oqshaulanghan jamaghattargha tartyp, otbasynyng kýireuine soqtyryp otyrghan kóptegen zardapty is-әreketterge de salafiylikti ústanushylar sebep bolyp otyr.

Neke mәselesine jauapsyz qa­ray­tyn salafiylik jamaghat ókil­deri arasynda uaqytsha nekeni zan­dastyru әbden beleng alghan. Ata-analarynyng kelisiminsiz jamaghattaghy әldebireulerding kuәligi­men neke qiya salatyn júptar dәl solay eshbir jauap­kershiliksiz onay ajyrasady. Er adamnyng kónili qalamasa ýsh ret talaq aityp ajyrasa salu, otbasy jәne bala aldynda eshqanday jauapkershilikti sezinbeu saldarynan jamaghat ishinde qoldan-qolgha kóship jýretin qyz-kelinshekter, kimnen tu­ghany belgisiz balalar kóbeygen. El ishinde múnday kelensizdikter artyp keledi.

Salafiylik aghym ókilderi ózderine tәn namaz oqu ýlgisimen elimizdegi meshit jamaghatynan erekshelenuge tyrysyp, ghasyrlar boyy jalghasqan diny tәjiriybe sabaqtastyghyn kýiretude. Qoghamdyq oryn bolyp tabylatyn meshitterding ishki tәrtibin saqtamay, jamaghattyng birligi men imamdardyng bedeline núqsan keltirude.

Islamnyng ruhyn týstep tany­maghan, dinning mazmúndyq qyryna emes, tek formalyq jaghyna mәn beretin, saqaldy, qysqa balaq pen hidjabty músylmandyqtyng tikeley kórinisi retinde tanytugha tyrysatyn salafiylik aghymnyng damu atau­lyny qabyldamaytyn shekteuli dýniyetanymy da músylmandar ýshin asa qauipti. Óz kezeginde «Qúran ayattaryn tura maghynasynda ghana qabyldau kerek, ony aqylmen payymdaugha bolmaydy» degen bukvalistik kózqarasqa da sol shektelushilik sebep bolghan.

Osy kertartpa kózqarastyng sal­darynan islam ghúlamala­ryn, mazhabtar taghylymyn moyyndamau, últtyq dәstýrlerdi, mәdeniyet pen tarihty teriske shygharu, islamdaghy zayyrlylyq qaghidattaryn, dinaralyq ýnqatysudy, toleranttylyqty joqqa shygharu, «jihad» úghymyn búrmalap, tek «qaruly soghys» maghynasynda týsindiru sekildi kóptegen qate týsi­nikter qalyptasyp, ghasyrlar boyy negizsiz qantógiske úlasyp keldi. Sol teris týsinikter qazir qazaq topy­raghynda jalghasyp, terrorlyq әreketterge jol ashyp otyr…

− Sóziniz auzynyzda, múnyng bar­lyghy diny senim bostandyghyn óz maqsatyna búrmalap paydalanu bolyp tabylady emes pe?

− Odan da naqtylay týssek, aghym ókilderining is-әreketi diny senim bostandyghy úghymynyng sheginen shyghyp barady degen dúrys. Diny senim bostandyghyn qamtamasyz etu – memleketting óz qauipsizdigine núqsan keltiretin, tútastyghyn búzudy kózdeytin, el halqyn bereke-birliginen aiyratyn iydeyalardyng taraluyna jol berip qongy degen sóz emes.

Salafiylik iydeologiyasy zayyrly memleketimizding negizgi qúndy­lyqtaryna – memleket azamattarynyng ómirine, bostandyqtary men qúqyq­taryna, últtyq qauip­sizdikke, ishki túraqtylyqqa, halyqtyng ruhaniy-mәdeny qúndylyqtaryna zalal kel­tirude. Memleketting býkil zannama­lary onyng qauipsizdigin qamtamasyz etu maqsatyna jú­mys isteydi. Sol zannamalar óz maq­sattaryna qayshy qauipti qúbylystardy aiqyndap, shekteu qoigha mýddeli әri mindetti.

– Demek, salafiylikke tyiym salmay bolmayyn dep túr ghoy?

− Biz búl mәseleni talqylaytyn kezennen ótip kettik. Sarapshy retinde oy týier bolsaq, osynsha zardap-zalalyn kórip túryp, bizding salafiylikke tyiym salmaudan basqa amalymyz qalghan joq. Jәne tәuelsiz sayasaty, derbes ústanymy, ishki-syrtqy qaty­nastary ornyqqan el retinde bizding býginde salafiylikke tyiym saludan tartynuymyzgha eshbir negiz joq.

Memleket tútastyghyna, últ bir­ligine syna qaghyp otyrghan dәstýrli emes salafiylik aghymyna tyiym salu qajettigin qazir býkil qogham ashyna kóterude, tolassyz talqylauda.                Elimizding auzy dualy, sózi uәli ziyalylary, aitary bar agha buyn ókilderi, sayasatkerleri men sarapshylary, din­tanushylary men imamdary bir kisidey salafiylikke tyiym salu qajettigin ashyq mәlimdep, aiqyn dәleldep otyr.

Óz kezeginde salafiylik aghym ókil­deri de әreketsiz otyrghan joq. 2014 jyly «At-Takfir uali-hidjra» úiymyna tyiym salynghanda óz­deri­ning barlyq teris pighyldy iydeya­laryn tәkfirshilikke audarghan salafiyler endi kýmәndi kózqaras ataulyny uahhabiylikke jauyp, ózderin aqtap alugha tyrysuda. Salafiylikti uahhabiylikten bólek aghym retinde tanytu maqsatynda jasandy zertteuler «jýrgizip», «qalypty salafizm» degen jalghan iydeyany negizdeuge kýsh saluda. Dәstýrli emes aghymdardyng ózin aiyptamay, olardyng tarala bastaghanyna Qazaqstan músylmandary diny basqarmasyn kinәlap, el nazaryn basqa tarapqa búruda.

Degenmen, búl әreketter men iydeya­lardyng negizsiz ekendigin dintanushy ghalymdarymyz jan-jaqty dәleldep otyr. Salafiylik pen uahhabiylikting bastau alghan negizderining birligi, «qalypty salafiylik» degen úghymnyng maqsatty týrde engizil­gen jasandy úghym ekendigi, ózin aqtamaghandyqtan әlemdik dengeyde, tipti, arab elderining ózinde teristelgeni, salafiylik aghym­dardyng barlyghyna ekstremistik shetin kózqarastardyng tәn ekeni ghylymy negizde dәiektelude.

Salafiylik – radikaldy aghymdar­dyng bastauy, ekstremistik iydeyalardyng oshaghy. Býginge deyin Qazaqstan Res­publikasynda sot sheshimimen tyiym salynghan ekstremistik baghyttaghy 670 әdebiyetting 334-i salafiylik aghym ókilderine tiyesili boluy – osynyng aiqyn dәleli.

Salafiylikke tyiym salu mәselesi býgin ghana ózekti bolyp otyrghan joq. Jogharyda atalghan «At-Takfir uali-hidjra» úiymyna tyiym salu – bir bóligi tәkfirshiler bolyp tabylatyn salafiylik aghymdardy bólshektep enseruding basy dep tanugha layyq ýderis bolatyn. Al jogharyda atalghan salafiylik әdebiyetterding ekstremistik mazmúnda dep tanylyp, sot sheshimi­men tyiym salynuy – osy ýderisting orta bóligi. Endigi kezekte salafiylik aghymyna tútastay tyiym salu arqyly osy ýderisti tolyq ayaqtau qajettigin songhy kezde jiyiley týsken lankestik oqighalary kýn tәrtibine qoyylyp otyr.

− Salafiylikke tyiym saludan qanday nәtiyjeler kýtuge bolady?

− Búl ýderis salafiylikke adasyp ergen el ishindegi kóptegen azamattardyng dúrys senimge qaytuyna mýmkindik beredi. Otandastarymyzdyng salafiylik iydeologiya yqpalyna týsu qarqynyn azaytady, uaqyt óte kele barynsha bәsendetedi. Salafiylikting jekelegen ókilderi kózqarastarynyng radikaldana týsui mýmkin ekendigin de joqqa shygharugha bolmaydy, biraq búl qúbylys salafiylikke tyiym salynbaghan qazirgi kezende de jýrip jatqany belgili. Aghymgha tyiym salynghan jaghdayda, kerisinshe, radikaldanu ýderisine úshyraytyn adamdar sany sózsiz azaymaq.

Syrtqy sayasat mәselesine kelgende, salafiylikting ziyandy saldarynan músylman memleketterining de zardap shegip otyrghanyn, sondyqtan, arab elderining ózinde salafiylikke qatysty kózqarastardyng birynghay jaghymdy emestigin eskeruimiz qajet. Barlyq músylman memleketterining resmy dini – islam, al salafiylik nemese uahhabiylik eshbir elde resmy diny iydeologiya retinde bekitilmegen.

Memleket basshylary uah­ha­biylikke ish tartatyn Saud Arabiyasy Koroli­digimen qarym-qatynas mәse­lesine kelsek, memleketaralyq qaty­nastarda diny mәselelerding emes, ekonomikalyq mýddelerding bas­ty orynda túratynyn nazargha alghan jón. Dәstýrli emes aghymdar zardabyn bizden erterek jәne tereni­rek tartqan Daghystan, Ózbekstan, Tә­jikstan sekildi elderde salafiylik-uahhabiylikke sot sheshimimen tyiym salynghanyna qaramastan, búl el­derding arab memleketterimen qa­rym-qatynasyna núqsan kelmegeni belgili.

Qoryta aitqanda, salafiylikke tyiym salu Qazaqstan Respublikasy­nyng zayyrly túrpatyn saqtau men damytugha, kópkonfessiyaly eldegi tynyshtyq pen túraqtylyqty, eli­mizding músylman azamattary arasyndaghy ishki birlikti saqtau men nyghaytugha, Qazaqstan halqynyng dәstýrli qúndylyqtary men tóltuma mәdeniyetin saqtap, damytugha, ot­ba­sylyq qúndylyqtardy kýsheytuge, Qazaqstan músylmandary diny bas­qarmasynyng bedelin arttyrugha, Qazaqstan halqynyng birligi men birtektiligi iydeyasyn túghyrlandyra týsuge jol ashady.

− Ángimenizge rahmet.

 Ángimelesken

Samat MÚSA,

«Egemen Qazaqstan» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371