ÚLTTYQ MÝDDEGE BET BÚRSAQ, AUQATTY QANDASTAR ELIMIZGE AGhYLAR EDI
Qazaqstan Respublikasynyng «Halyqtyq kóshi-qon turaly» Zanyna ózgertuler men tolyqtyrular engizilip osy saladaghy biraz ózekti mәselelerdi retke keltirgenin júrtshylyq biledi. Alayda búl oralmangha qatysty barlyq týitkilder tolyq sheshim tapty degen sóz emes. Kóshi-qon zanyna songhy 5 jylda birneshe dýrkin ózgertuler men tolyqtyrular engizildi. Qazir oralman QR-nyng azamattyghyn alugha 3 aidan 1 jylgha deyin uaqytta qol jetkize alatyn boldy. Oralmandardyng qonystanu ónirleri belgilendi, olargha Ýkimet, jergilikti biylik tarapynan kórsetiletin әleumettik jenildikter paketin naqtylandy.
2011 jyly QR-nyng Ýkimeti kóshti resmy toqtatqannan song býgingi kýnge deyin shet elderden atamekenge 30 mynnan astam otbasy kóship kelgen kórinedi. Biyl sonyng 1259 -na kvota berilmekshi. Búl tek syrtqy kóshi-qongha bólingen san. Óte az, әriyne. Degenmen bargha qanaghat etuge bolar edi, eger osy otbasylary da jogharyda kórsetilgen jenildikterge tolyq qol jetkizip otyrsa. Biraq jaghday olay emes. Biylghy respublikalyq bujetten 1259 otbasyna tek kólik shyghyndaryn óteu ýshin ghana qarajat bólinip otyr. Búl shamamen otaghasyna 100 mynnan astam, otbasynyng әr mýshesine 70 myng tónireginde beriletin aqshalay qarajat. Búghan sýzgiden ótken oralman otbasylary ghana qol jetkize alady.
Osy mәselege qatysty kvota toqtaghannan son, yaghni, 2011 jyldan keyin kóship kelgen qandastarymyzdyng arasynda narazylyq, renish-ókpe tuyndauda. Bir kezderi zangha engen ózgeris boyynsha oralmandargha azamattyq 4 jylda beriledi delingen. Kóship-kelgen aghayyn kóshi-qon toqtap qalghan song kóbisi QR-nyng azamattyghyn qabyldap alghan-dy. Keyin zang qayta ózgerip, kvota berile bastady. Qiyn -qystau kezde qinalsa da QR-nyng azamattyghyn alghan qandastarymyz býginder eshkimge eleusiz bolyp qaldy. Sebebi olar azamattyq alyp qoyghan, bar kinәsi osy. Jergilikti әkimshilik olardy esiginen syghalatpaydy, aitatyn uәji «sen azamattyq alyp qoyghansyn» degen bir auyz sóz. Shyndyghynda azdy-kópti kómek eng әueli azamattyq alghandargha berilse Qazaqstannyng azamaty atanudyn qadir-qasiyetin qandastarymyz da, otandastarymyz da tereng seziner edi ghoy. Qysqasy azamattyq alghandardyng sheshilmegen әleumettik mәseleleri shash etekten.
Biraq kvotagha qol jetkizgenderdin de shekesi-shylqyp túrghan joq, әriyne. Jergilikti әkimshilik óz halqyna júmys, baspana tauyp bere almay otyrghanda oralmandardy qalay jarylqaydy?! Ýy kezeginde olardan búryn túrghan myndaghan adam bar. Sondyqtan olargha kezeksiz ýy berilmeytini belgili. Osy maqsatta janalap ýy salugha, eskini jóndeuge de qyruar qarjy kerek, biraq ol jergilikti әkimshilikte joq. Al, jer mәselesine kelsek onda da úzyn- sonar kezek, bos jatqan jerler joqtyng qasy. Kelgen oralmannyng jer ala qongy tipti de mýmkin emes.
Elge oralghan aghayyn birdeme ghyp kýnin kórer, әriyne. Alayda Qazaqstandaghy myndaghan kedeylerding qataryna endi shetten kelgen qandastarymyzdyn qosylyp jatqany ókinishti-aq.
Elge oralghan qandastarymyzdy bir ret qoltyghynan demep jiberse ary qaray ózderi-aq alyp keter edi-au. Búl endi elding eldigine qatysty әngime.
Shet eldegi auqatty, jaghdayy bar aghayyndar atamekenge kóship keluge asyghyp otyrghan joq, óitkeni Qazaqstannyng últtyq mýdde túrghysyndaghy býgingi ústanymy olardyng kónilinen shyqpaydy. Elge oralugha kóbinde kedeylengen, kóp balaly otbasylar mýddeli. Olar atamekenine oralyp, ósip ónip, órkendeymiz degen ýmitting jeteginde ómir keshude. Biraq oghan qol jetkizu dәl býgingi tanda mýmkin emes.
Qorta aitqanda býgingi Qazaqstan biyligi shet elderdegi atamekenge oralu arman bolyp otyrghan myndaghan otbasylaryn QR-na kóshirip alugha shynayy mýddeli emes. Ýkimettin býgingi tirligi «kónili qalmasyn, kóilegi tozbasyn» degen shylbyr qashaghan sayasat ghana.
B.Saghyntaevtyng Ýkimeti búl mәselege janasha betbúrys jasasa degen armanymyz bar...
Álhan Amantay
Abai.kz