Júma, 22 Qarasha 2024
Ómirding ózi 5239 0 pikir 27 Qyrkýiek, 2016 saghat 12:33

UAHABISTER ELDI TOQALDAN AYYRDY...


Búdan bylay meshitterimiz AHAJ bóliminen resmy qújat kórsetpeyinshe, neke qimaytyn boldy. Búl – «eki, ýsh, meyli tórt әiel alsang da, meshitte músylmansha nekeng qiylmaydy» degen sóz. Sebebi, elimizde kóp әiel alugha, ony zandy nekege tirkeuge rúqsat joq. Búnyng bәri elimizdegi UAHABIYLERDING KESIRINEN. Áyeldi ýsti-ýstine alyp, JEZÓKShE SEKILDI PAYDALANYP, kóp uaqyt ótpey, qayta TALAQ ETIP qoya beruleri, mine, osyghan alyp keldi. Oqu oryndaryndaghy, memlekettik mekemelerdegi, týzetu mekemelerindegi namazhanalarymyzdyng jabyluyna da osy UAHABIYLER sebep bolghan edi. Namazhanalarda jinalyp, ózderining ULY IYDEOLOGIYaLARYN taratqany ýshin, memleket ghibadathanalarymyzdy jabugha mәjbýr boldy. 

«Birding kesiri myngha tiydi» degen osy bolsa kerek. Ózderin dinge payda tiygizip jatyrmyz dep oilaghanymen, jaghday keri ketip barady. Negizinde uahabiylikting shyghu maqsaty da – Islam dinin qoghamgha jeksúryn din etip kórsetu edi ghoy. Býginde búlar sol maqsattaryna say әreket etip keledi. 

UAHABIYLIK - qoghamda DINNING DAMYMAUY ýshin, músylmandardyng DININEN ÚZAQ QALUY ýshin, elding DINSIZ, ARSYZ, IMANSYZ bolu ýshin, aqyrette kóppiz dep maqtanatyn Múhammed (s.a.u.) ýmbetining ÓSIP-ÓNBEUI ýshin, músylman emesterding Islam dininen ÝRKIP QAShUY ýshin, Islam dinin beybitshilik emes, mahabbat pen sýiispenshilikten ada QANIShER, JAUYZ, ZÚLYMDYQ dini dep tanytu ýshin BATYSTYNG jasaqtap shygharghan aghymy. 

Desek te, bitke ókpelep tonymyzdy otqa tastamauymyz kerek edi. Biz MEShITTE QÚJATSYZ NEKE QIMAU arqyly, NAMAZHANALARDY JABU arqyly tek maqsattarynyng jýzege asuyna jәrdem etip kelemiz.

Kýn ótken sayyn qarqyndap ósip kele jatqan MÚSYLMANDARDYNG SANY demografiyalyq daghdarysqa úshyrap otyrghan Batystyng QYZGhANYSh OTYN qyzdyryp barady. Sol ýshin olar músylmandardyng ósip-óngenin esh qalamaydy. Osy maqsatta músylman qoghamy arasynda monogamiyany nasihattap, poligamiyany qogham ýrke qaraytynday qúbyjyq dýniyege ainaldyrdy. ELIMIZ de búl iydeologiyanyng QÚRBANY BOLDY. Halyqtyng sanasynda da KÓP ÁYEL ALU adam shoshitynday, "masqara" deytindey halge keldi. Endi mine, kóp әiel alghandardyng nekesin qiidan meshitterimiz de bas tartyp jatyr.

Búl – halimizding tipten mýshkil kýige jetkendigin kórsetedi. 
JESIRIN QANGhYRTPAGhAN, JETIMIN JYLATPAGhAN, ONG JAQTA QYZYN OTYRGhYZBAGhAN qazaq endi búl dәstýrin ózi MANSÚQ ETIP OTYR. Elimizde onsyz da JESIR, JETIM, KÁRI QYZDARDYNG mәselesi ózekti bolyp túrghanda, búl problemany sheshuding ornyna, kerisinshe, asqyndyryp qoydy. QMDB búghan basqasha sheshim tabuy tiyis edi. "Qyzdyng ata-anasyn kuәgerlikke alyp kelu" degen sekildi ShARTTAR QOngGhA da bolatyn edi... Alayda, tayaqty tym iyip jibergen sekildimiz. Onsyz da az qazaqtyng KÓBEngINE tosqauyl qoydyq. Kerisinshe, ÝKIMET KÓP ÁYEL ALUDY ZANDASTYRUY kerek edi. Sol kezde UAHABIYLERDING búl BASSYZDYQTARYNA tosqauyl bolar edi. Olar da kóp әiel alarda oilanady. Sebebi, talaq qylatyn bolsa, әiel sotqa jaghymdana alady. Sot oghan jauapkershilik jýkteydi. Oryndamaghan jaghdayda sotqa tartady. Meshitte neke qimaumen mәsele әste sheshilmeydi. Sebebi, UAHABIYLER NEKESIN QIDYRUGhA onsyz da MEShITKE BARMAYDY. Nekelerin ózderining arasynda-aq qiyp alyp jýre beredi.

Osy uaqytqa deyin kóp әiel aludan qazaq eshuaqytta zardap shekpegen. Kerisinshe demografiyalyq problemasyn sheship kelgen. Ýsh әieli bolghan Bәidibek babamyzdyng bәibishesinen keyingi ekinshi әieli ZERIPTEN Jalambet tuyp, odan ShAPYRAShTY, OShAQTY, YSTY bolyp ýsh ruly el órbip otyr. Al ýshinshi әieli DOMALAQ anamyzdan ALBAN, SUAN, DULAT ruy tarap otyr. Arghyn MEYRAMSOPY babamyzdyng bәibishesi otaghasyna QARQABAT anamyzdy toqaldyqqa alyp berip, odan qalyng QARAKESEK qaulady. Elimizge kelip, din jayyp, bizdi Islammen qauyshtyrghan Payghambarymyzdyng ÁZIRETI ÁLY arqyly taraghan úrpaghy – QOJALARYMYZ Fatima anamyzdan ghana tughan deseniz, qatelesiz. Qazaq dalasyna kelgen qojalardyng kóbi Ázireti Áliyding Hanafiya әieline tughan MÚHAMMED-HANAFIYaNYNG úrpaghy. Osyghan úqsas kóptegen mysal keltiruge bolady. Biz ABYLAY HANDY, berirekte jatqan ýsh-tórtten әiel alghaan QÚNANBAY men ABAYDY aitpadyq. 
Endeshe KÓP ÁYEL ALUGhA QARSY ShYQPAYYQ. TOQALDAN TUGhANYMYZDY ÚMYTPAYYQ!

Saltan Sayranúlynyng

Facebook-tegi paraqshasynan

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5270