(Jeltoqsan oqighasynyng 1986-1989 jyldar arasyndaghy sayasy jәne qoghamdyq ómirdegi yqpaly turaly)

 – Býgingi tanda Jeltoqsan turaly aitqysy nemese jazghysy keletinderding qatary kóp-aq. Sol jeltoqsan kóterilisinde «men mynanday erlik jasap edim» degenderding sózining aq-qarasyn qalay elep-eksheymiz?

– Últtyng ruhany tútastyghy men maqsat-mýdde birligin tanytqan úly qozghalystyng biri – jeltoqsan oqighasy. Dәl osy kýnde – 1986 jyldyng jeltoqsanynyng 17-18 júldyzdarynda qazaq elining azattyq ruhy barynsha buyrqanyp, últtyq namysy shamyrqana oyandy. Múnday ózara týsinushilik pen ishtey úghynysugha jetken  últty tize býktiru mýmkin emes edi. Mening payymdauymsha, egerde qazaq eli 1986 jylghy 17-18 jeltoqsan kýnderindegi ruhany týsinistigi men Últtyq Birlik nysanasyn qanynda suytpay, sol yntymaqtastyqty qalpynda saqtap qalghan jaghdayda, onda tәuelsiz memleketimizding ishindegi býgingi alauyzdyqqa jol berilmes edi jәne elimizding kerege bauy kesilmes edi, beybastaqtyq pen beypildikke, qomaghaylyqqa, qorqaulyqqa jol berilmes edi dep oilaymyn.     

    Ókinishke qaray, sol bir qasiyetti sezim men oyanghan ruhtyng qadir-qasiyetine jetpedik. Ruhymyzdyng úitqysy ydyrap, «bas – basyna by bolugha» qúshtar, «ózinde barmen kózge úrghysy kelgen», «kýnshildigin qozdyryp, ózgeden artylam» degen qazaqy daraqylyq pen daqpyrttyn, ózinen búrynghynyn, dәlirek aitsaq, ózinen basqanyng bәrine «it kórgen eshki kózdenip qarap», tarihty, onyng ishinde jeltoqsan oqighasyn ózinen bastaghysy kelgen jәne osy úly oqighany ózining mýddesi men pighylyna oraylastyrghysy jәne sol arqyly ózining sol kýnderdegi qiytúrqy әreketterin jasyrghysy kelgen jamaghayyndarymyzdyng qaqpaqylynda ketti. Mening óz jeke basym osy bir sumaqay, súghanaq sayasatkersymaqtardyng jәne últjandysymaqtardyng (olarda tolyq sýng jәne tolyq jekkórinish sezimi bar dep aita almaymyn) jeltoqsan kýnderinde syghyraya qalghan kózining súghynan-aq bayqap, titirkene qalsam da, dәl múnday býkilhalyqtyq kózboyaushylyqqa qoly jetedi dep ýmittengemin joq. Óitkeni, jappay últtyq qarsylyq pen moyynsynbau ruhy tútanyp túrghan sәtte olar ózining jeke basynyng mýddesin kýittep, qanday da bir qylyghymen kózge týsuding qamyn qarastyryp  jýrdi. Olardyng qanjyghalyryna jeltoqsan oqighasy ilikti. Jeltoqsan oqighasy jeke basyna bedel men mәrtebe әkeletin ziyansyz shaq tughanda jaldary kýdireyip shygha keldi. «Jazyqsyz jazalylar» payda boldy. Aqyry amalyn tauyp qaharman bop halyqtyng qadirin «sauyp jýr» (Abay). Endi olargha eshqanday bógetting boluy mýmkin emes jәne betterining boyauynyng qalyndyghy sonday, ony shayyp ketire almaysyn.

   Betinen jarylqasyn! Tek  qiyanatqa qystyghasyn.

  1986 jyldyng 17 jeltoqsanynan bastap 1989 jyldyng nauryzyna deyingi aralyqtaghy eki jarym jylghy janyghu men jabyghu, buyrqanu men bulyghu, astyrtyn arbasular jәne soghan qatysushylar men qarsy bolghandar esimizde. Janaghy «qaharmandardyn» arasynan sol kezde «ýndemes pen saqqúlaq» atanghan, tipti «jazalau sayasatynyng túghyryn» qalaghan pendelerdi kórip týrshigip kettim. Olardyng qarghanyp sóilep, shabyttana Kolbinge qarghys jaudyrghany sonday, sonyng ishinde jýrgen ózderin úmytyp ketipti. Al, shyn mәninde, dәl sol eki jarym jylda últtyq qarsylasu men moyynsynbaugha, jeltoqsan oqighasyna últtyq-iydeologiyalyq, әleumettik, zandyq astar berip, belgili bir dәrejede qoghamdyq qozghalys pen kózqarasty qalyptastyryp, astyrtyn әreket dep baghalaugha da bolatyn adamdardyn, keshirinizder, naghyz azamattardyng esimin kóre almadym. Eriksiz sol bir kýnderdegi hattamalar men qújattargha, qúpiya dәpterlerge kóz saldym. Aqyry oilana kelip, sol bir azamattardyng is-qimylynan habardar etip, maghlúmat berudi ózimning paryzym dep eseptedim. Olardy úmytugha bolmaydy. Álgi eki jarym jyldyng ishinde jariya etilmegen últtyq qozghalysqa ruhany demeulik jasaghan da sol «úmytylghandar» edi. Olar últtyq tútastyqqa úmtyldy. Qardyng kóbesin sókken kóktemgi qyzyl su siyaqty olar da otarshyl biyliktin, qoghamnyng kóbesin astyrtyn sógip edi. «Qarghys alghandardyn»  qatarynda sol  adamdardyng esimderi jýrgende ýnsiz qalugha arym shydamady. Eng basty qynjylysym – qalay ghana arandalyp, adasyp qaldyq eken degen saualgha jauap taba almadym. Oghan tikeley bizding de tabansyzdyghymyz kinәli degen moyynsynumen sózimdi bastaghym keledi.

– 1986 jyldyng 16 jeltoqsanynan bastap, tәuelsizdik alghan kezenge deyingi uaqytta qazaq bolmysy, minezi, ruhany tútastyghy, әsirese qazaq jastarynyng beynesi qalay ózgerdi?

– IYә, sol eki jylda últtyq moyynsúnbau qozghalysy jappay tútandy, ol qazaq últynyng barlyq buynyn qamtydy. Keyinnen, «mәngýrtter» dep ysyryp tastaghan qazaqsha bilmeytin qalanyng qazaqtary men óspirimderining arasynda búl qozghalys tipti erekshe namysty qarqynmen, úiymdasqan týrde jýrdi. Olardyng ruhy joghary is-qimyldary maqsatty arnamen damydy. Mektep oqushylarynan jasaqtalghan últtyq jasaqtardyng jetekshilerining birazynyng aty-jónderin eski dәpterden oqyp, olardyng atyn әzer ajyrattym. Al olargha qalanyng mektepterin búryn bitirip ketken, Mәskeu men Leningradta, Novosibirskide, Qazanda oqityn aspiranttar men studentter kenes berip otyrdy. Osy jyldardaghy jastardyng sol ruhyn biz keyinnen óz qolymyzben ózimiz túnshyqtyrdyq, «mәngýrt» degen mór bastyq, sóitip, olardyng oyanghan ruhyn qorlap, niglistik piylgha iytermeledik. Últynyng minezin tereng týsingen biygeldinder ol isti ary qaray jalghastyrdy, al, kónili qalghan masandar massondargha bet búrdy. Sóitip, asa bilimdi úrpaqtyng arasyna jik saldyq. Ol jikti salghandar da «janaghy jolbiykeler» edi. Óitkeni, ziyaly qauymnyng ortasynan shyqqan qalalyq jastar qasiyetti últtyq sezimin eshkimge qorlatpaytyn. Al búl minez «qazaqshyl qazaqbaylargha» jaqpady. Ánuar Álimjanov marqúm osyny óte tereng sezinip: «Men qazir rushyldyqtan qoryqpaytyn boldym. Qazaq ýshin  eng qorqynyshtysy – qala men dala tәrbiyesin alghan jastardyng eki jiktelip ketu qaupi tuyp keledi. Búl – rushyldyqtan da qaterli baghyt. Sony qazir oilastyru qajet. Keyin kesh bolady», – dep kýiingende, shyndyghyn aitayyn, mening óz basym búl pikirdi qabylday qoymap edim. Kýlgen bolatynmyn. «Kýlme sen búghan!» – degen Án-aghang basyn tómen salyp. Mine, endi soghan kýle jetkenimizge kózim jetti. Shyndyghynda da, jeltoqsan túsynda auyldan kóri qala, onyng ishinde qala jastary kóp qughyn kórdi jәne kýrese bildi. Al studentter men qala júmysshylaryn jazalaushy jýie túqyrtyp tastaghan edi. Óitkeni...

– Qalay túqyrtty?

– Sol beyuaq shaqta imperiyalyq-otarshyl óktem jýie men ókimet ózining zәndemi pighylyn – jappay jazalau sayasatyn jýrgizu arqyly barynsha әshkerelep aldy. Búl rette ol jýie – jazalaudyng patshalyq, reseylik, aghylshyndyq, ispandyq, portugalidyq, beligiyalyq, kenestik tәsilderining barlyghyn qoldandy. Shabyna ot týsken imperiyalyq shovinizm de shaptygha shabynyp, mysyq tileumen jýrgen úly últ ókilderi úrghashy arystannyng ashuymen bet tyrnaugha kóshti. Ásirese, mújyqtyq mojantopaylyq týisikten  arylmaghan eser «estiler» erekshe arqalanyp, qolyna temir shybyghyn (armatura) ústap shygha keldi. Sóitip, óshpendilikting otyn kósedi, últtyq ruhty Janna d Ark, Galiyley qúsap órtep jiberuge tyrysty. Erekshe imperiyalyq qamqorlyqqa jәne qúqyqqa ie ekendigine masattanghan «internasionalist-proletarlar» Kolbinnin, sol arqyly «kommunistik-kolonizatrolyq» (S.Sәduaqasúly) diktaturanyng әrbir emeuirinin ymmen týsinip, arandatudyng shegine jetti. Mysaly, Kolbin әr jerdegi kezdesulerinde qazaqtyng beyitti erekshe qasterleytinin, әr auyl men qalanyng shetindegi tóbelerdegi zirattardy kórip, qanshama kirpish pen mәrmәrding ketkenine qynjylghanyn auzyna aluy múng eken, Kensaydaghy zirat talqandaldy. Demek, imperiyalyq qastandyqty proletariat qauymy úmytpaghan bolyp shyqty. Aqyry, imperiya qashan ydyrap bitkenshe, bes jyldyng ishinde qastanshyqpaghyr әreketin jýzege asyryp tyndy, yaghni, jeltoqsan túsynda últtyq ruhany tútastyq pen týsinushilikke jetip, bir-birining bauyryn jyltqan bauyrlastardy jik-jikke bólip, tuystyq sezimderin suytyp ýlgerdi. Tәuelsizdik alghan kezde últtyng ishki qúrylymy jik-jikke bólinip, arajigi ashylyp qalyp edi. Oghan arandatu, qorqytu, taqqa tartu, ataq beru, sybagha ýlestiru, pәter, omyraugha taghatyn temir-tersek arqyly dәniktirip, «iydirip tartyp» otyrdy. Últtyq tútastyq pen kýreskerlik ruhty ydyratty, últtardyng arasyna jik týsirdi.

– Siz aityp otyrghan «jik» qoghamdy qalay ózgertti? Jәne ol 1986 jylghy kóterilisten son, bes jyldan keyin tәuelsizdigin jariyalaghan Qazaqstan Respublikasynyng ishki-syrtqy sayasaty men ekonomikasyna, derbestik baghytyna, últtyq damuyna qanday kesirin tiygizdi?

– Birinshi: qazaqstandyq últtardyng arasyna jik salyp, ony kórinbeytin eng qasiyetti sezimge – últtyq namysqa negizdelgen belgimen bóldi. Respublika halqy: qazaqtar jәne qazaq emester bop ekige ajyratyldy da jergilikti últ qauip pen qaterding oshaghy, últshyldyqtyng úyasy retinde nysanagha alynyp, ózge úlystardan oqshau qoyyldy. Óz jerinde ómir sýrgeni ýshin jeksúryn etip kórsetildi. Asa quatty úlyderjavalyq qysym men nasihattyng barysynda «jergilikti emes últtardyn» resmy emes, biraq «kommunistik-kolonizatorlyq» pighyldyng yqpalyndaghy qazaq últyna qarsy sayasy kýsh qalyptasty. Olardy partiya ne qozghalys dep te baghalaugha bolar edi. Qarusyz da emes edi. «Qarusyzdanu» jónindegi pәrmen men «qarusyzdandyru nauqany» tek qana qazaqtargha ghana qoldanyldy. Al kazaktardyng sol kezding ózinde-aq bes qaruy boyynda bolatyn. Búl nauqannyng kýshtiligi sonday, ózining yqpalyna qazaqqa qandas últtardy da qosyp alugha úmtyldy. Jasyratyn nesi bar, sol tústa úighyr aghayyndardyng keybir eserleu ókilderi Jetisudy iyemdenip shygha kelgeni anyq edi. Kәbirov siyaqtylardy bylay qoyghanda, toptasyp jiyn ótkizgen ziyalylardyng pikirleri baspasózderde jәne teledidar men radio arqyly kәdimgidey beleng aldy. Solardyng qatarynda mening eng jaqyn dosym men úighyrdyng úly kompozitory Qúddys Qojamiyarovtyng da shang berip qalghany bar. Qúddys akamyz mening osy turaly pikirimnen keyin Ortalyq Partiya komiytetine baryp, menen týsinik aluyn talap etkenin, búl «týsinisudin» jarty jylgha sozylghanyn Ortalyq komiytetting hatshysy Ózbekәli Jәnibekov jaqsy biletin. Kózi tirilerden sol kezdegi kenesshi Seyit Qasqabasov, «Qazaq әdebiyetinin» sol kezdegi Bas redaktory Tólen Ábdikov, úighyr baspasózi jónindegi núsqaushy úmyta qoymaghan shyghar dep oilaymyn. Tek tatar mәdeny ortalyghynyng jetekshisi ghana qarsy shyghyp, qazaq últynyng mýddeli mәselelerin sheshuge shaqyrghan edi. Sol jyldary az últtardyng mún-múqtajy qazaqtyng moynyna jýkteldi. Búl nauqannyng saldarynan Qazaqstanda әuelide slavyan tektilerdin, keyinnen orys emesterding qauymdastyqtary qúrylyp, aqyry Qazaqstan tәuelsizdik alghan tústa ózining aitqanyna kóndiretindey tyghyz toptasqan sayasiy-әleumettik qozghalysqa  ainaldy. Qazirgi neshe týrli birlestikterding negizin «kommunistik-kolonizatorlyq» kenes ókimeti osylay qalap ketti. Búl kýsh qazir memlekettik-últtyq sayasatymyzdyng baghyt-baghdarynyng negizgi betalysyn anyqtap beretin, óz degenin istetkizetin, derbes sayasy -ekonomikalyq sayasat jýrgize alatyn, ózimen eseptesuge mәjbýr etetin «qazaqstandyq legionnyn» mindetin atqaryp otyr. Al búlardyng iydeologiyasyn qalyptastyryp otyrghan – imperiyalyq, úly derjavalyq pighyldan bas tartpay otyrghan reseylik partiyalar men qozghalystar. Qazaqstan men Reseyding arasyndaghy sayasi-ekonomikalyq baylanysty rettep, qaqpaylap jýrgen de sol kýsh. Olarmen qazir eseptespeske eshqanday lajyng joq. Al múnyng negizi sol «Jeltoqsan oqighasynyn» túsynda qalandy.

 Ekinshi: últtyq tútastyq nysanasyna  jaryqshaq týsirip, ortaq mýddeni bólshektep, әrbir túlghanyng arasyna  syna qaqty, jasandy kósemderdi sahnagha shyghardy, qazaqtyng eng nәzik, talmaly túsy – jýzdik «jalghan namysty» oyatty jәne ony óte әkkilikpen paydalandy. Jeke túlghalardy jazalau men jarylqau barysynda olardyng arasyndaghy pendeshilik kiltipandardy iydeologiyalyq qarama-qayshylyq pen qarama-qarsylyq dәrejesine deyin kóterdi. Olar bir-birin әshkerelu arqyly top pen tobyrdyng arasyna syzat týsirdi. Aqyrynda, búl shiyeleniske Kolbinning jәne qauipsizdik komiytetining aralasuynyng qajeti de bolmay qaldy. Búl eki kýsh te jogharydaghy  «orys emes legionnyn» qoldauyna jýgindi. Al olar bolsa eki qoshqardy kezek-kezek qoldap, әlsin-әli ekeuin de dәmettire otyryp, әbden silikpelerin shyghardy. Shyndyghynda olargha búl  «eki qoshqardyng eshqaysysy da» qajet emes  bolatyn. Keyin ekeuinen de bas tartyp, bet-betterine jiberdi. Búghan kommunistik iydeologiya men qauipsizdik komiytetining jipsite arandatuy, úlyderjavalyq pighyl sheshushi qyzmet atqardy. «Jansyzdyn» kýni osy kezde tudy. Bara-bara «qazaqy kýres» qamshy saldyrmay, óz betimen sumanday jóneldi. Sonyng eki dәiegin keltire keteyin.

  a/. Qazaq últyn býkilodaqtyq (býkilderjavalyq dep týsininiz) dengeyde jekkórinishti kórsetip alghannan keyin (әsker qataryndaghy jastardyng azap pen qorlyghyn bylay qoyghanda, Qazaqstannan tys jerdegi, әsirese, Reseydegi kәsiporyndardyng diyrektorynyng ózderi qazaqstandyq kenes ókilderin qabyldamay, tapsyrysty oryndaudan bas tartyp, sarsangha salghanyn, kemsitkeninin eske alynyzdar),  Qazaqstandaghy  «orys emesterdi» qazaqtardan bólip alghan son, endi últty, yaghni, qazaqtardy qazaqtargha jazalatty. Ol ýshin jýzdik jazalau jýiesin oilap tapty. Jazyqty-jazyqsyz túlghalardyng jýzdik, rulyq belgisi arqyly «jazalau sharasyn» jýrgizdi. Áueli  «Ontýstik oblystardaghy onshyldar» әshkerelendi, demek Úly jýzdi jappay qaralau nauqany bastaldy da, sonynan ózge ekeuining qúiryghyna shala baylandy. Ókinishke oray, qazir osynday aiyppen qudalau kórgen adamdardyng birazy sol rushyldyq dengeyden asa almay qaldy. Olardy týrmeden azat etken de, arashalap alghan da  «jýzdik namys» dep týsindi. Shyndyghynda, ol jalpy últtyq ruh pen qozghalystyng nәtiyjesi edi. Áuelide últtyq sezimi betine shygha jazdaghan jandar, mine, osy kezde belsenip shygha keldi. Olardyng dәl qazirgi kónilderi pәs. Óitkeni, arandap qalghandaryn artynan týsindi. Men eki toptyng da atyn aityp jatpaymyn, olar mensiz de júrtqa jariya. Asanbay Asqarovtyng tergeu isin eske salsaq jetip jatyr.

            b/. Túlghalardy memlekettik túrghydan resmy týrde qudalau jәne ony qazaqtyng óz qolymen jýzege asyru sayasaty jýrgizildi. Solardyng arasynda Oljasqa qarsy arandatu әreketi erekshe kózge týsti.  «Jýzine qarap jazalau» da, «kәnigi qarsylastaryn qayrau» da, «orys emesterding qarsylyq simptomy» da nәtiyjesin bermegen song tikeley astyrtyn arandatugha kóshti. SSSR jogharghy kenesine deputattyqqa úsynylghan kezde Oljasqa qazaq ókili Qayyrlyny qarsy qoydy. Júmysshy tabyna astyrtyn ýndeu ýlestirip, ony qaladaghy әr ýiding syrtqy esigine japsyrdy. Qazaq júmysshylaryna tarattyrdy. Ol ýndeudi jazghan adam, ókinishke oray, jazushy qauymynan edi. Qarsy ýgit jýrgizgenderding arasynda qalamdastarymyzdyng boluy resmy ókil retinde maghan da auyr tiydi. Ýndeu taratushylarmen sóileskenimizde olardyng deni júmysshylar bop shyqty. Al olardyng sonynda Kolbinning jansyzdary qarauyldap jýrdi. Áriyne, qarsy әreket te bolmay qalghan joq. Biraq ol moyynsynbau dәrejesinde ghana boldy. Sóitip,  «jeltoqsan oqighasy» qúr janghyryqqa ainaldy da, onyng basty sebepteri ysyrylyp qalyp, partiyalyq, kenestik, halyqtyq toptar men túlghalardyng arasyndaghy esep aiyrysu maydanyna ainaldy. Onsyz da әzer-әzer dәnekerlengen últtyq birlik qausap sala berdi.

Ýshinshi: osynday biyik, lauazymdy dengeydegi jekpe-jekter qyzghan kezde oghan últtyng ishindegi әleumettik toptardy bayqatpay iliktirip jiberdi. Til, últtyq mektep degen mәseleni kótere jýrip Kolbinning ózi jәne ózge de  «qazaq emes» dәbirler qazaqsha bilmeytin qazaqtardy, qalada ósken jastardy súq sausaghymen kórsetip, olardy mazaqtyng qúralyna ainaldyrdy, soghan elikken  «qazaqy tildiler» aqyry olargha  «mәngýrt» degen laqap at taqty. Al, bayybyna barsaq, tura sol kezde әlgi  «orystildiler» qazaqshagha den qoyyp, tipti Mәskeude, Leningradta oqyp jýrgen  «mәngýrtterdin» ózi ózara qazaqsha sóilesuge  «ant» berisken edi. Últtyq qozghalystyng týbirli tәuelsizdikke bet aluyna, adam qúqyqtary jónindegi qozghalystardyng damuyna, shet eldegi jәne SSSR-daghy aldynghy qatarly últtyq iydeyalardy Qazaqstangha әkeluge, Reseydegi týrmede otyrghan jeltoqsanshylardy qarmaghyna alugha,  «Jeltoqsan oqighasynyn» barlyq zardaby men jazalau auqymyn Birikken Últtar Úiymynyng nazaryna iliktiruge deyin atsalysqan  «orystildi qazaqtardy» ózimiz syrtqa teptik. Olardyng kónilin qatty qaldyrdyq. Eng sonynda olar, «Butya»,  «Astana - motors», «Álemsistem» bolyp Qazaqstangha qaytyp oraldy. Biz búlardy últtyq qozghalysymyzgha dúrystap paydalana almadyq. Al auyldan kelgenderding belgili bir orta tauyp, sayasy kózqarasqa ie boluyna uaqyt qajet edi. Olar bayybyna barmastan kónil-kýy auanymen tórtinshi toptyng jeteginde ketti. Olardyng jazyghy da joq. Al janaghy  «qalalyq qazaqsha bilmeytin mәngýrtter» sol kezde Mәskeuden, Leningradtan, Novosibiriskiden, Kiyevten, Harikovten, Qazannan, Vladivostoktan,  Ombydan, Orynbordan, Rigadan, Vilinusten Almatygha arnayy kelip,  qozghalystyn  baghyt-baghdary, onyng týpki  nәtiyjesi men kýres joldary turaly pikir alysular úiymdastyryp jýrdi. Sayasy nauqandargha qatysty. Qaraghandy men Pavlodargha, Petropavlovskige, Aqtóbege, Óskemenge baryp, kәdimgidey sayasy is-qimyldar úiymdastyrdy. Al, ózine qarap ton piship, ózining orys tildi qanshyl balasyn esten shygharghan ziyalylar olargha qorlaytyn  «at» tauyp berdi. Biz, yaghni, últymyz ýlken ruhany kýshti syrttatyp aldyq. Búl jónindegi ydyratu sayasaty da tolyghymen jýzege asty. Qazirgi  «Azamattyn» tiregi de solar bolyp qaldy. Olardyng endi qaytyp últtyq iydeyagha bas úruy óte qiyn.

Tórtinshi:  aldynghy ýsh sebepting әr qaysysynyng shalyghy tiygen erekshe top qalyptasty da, oqighanyng qateri azayyp, abyroyy kóterile bastaghanda kóldenennen qosyldy da, birden oiqastap shygha keldi. Búlar  eshteneden ayanbady. Ongha da, solgha da tayaq sermedi. Al eng qiyn kezde, yaghni, 1986 jyldyng 17 jeltoqsanynan bastap,  1989 jyldyng nauryzyna deyin basyn bәigege tigip últtyq qozghalysqa aralasqan, týrmedegilerding bosanuyna barynsha kýsh júmsaghan, jazalau sayasatynyng toqtatyluyna ýles qosyp, mәseleni ashyq týrde qonggha alyp kelgen adamdar, naghynda, últjandy azamattar ysyrylyp qala berdi. Olar ózining azamattyq paryzy men boryshynyng ótelgenin medet tútty. Jalanbas belsendi toptyng eserligi әuelgi bayypty últtyq mýddeni úmyttyryp jiberdi. Ózgeni bylay qoyghanda, sol jeltoqsan oqighasyna qatysyp, jazagha tartylghan úlandardyng ózderining de arasyna jaryqshaq týsti. Áuelgi maqsat-mýddeden auytqyp,  «minezi aqylynyng sauytyna syimay», jalghan daqpyrt pen úrannyn, pendeshilik kiltipan men kiykiljinnin  jetegine ilesip, shekteuli shenberde qalyp qoydy. Sonyn  nәtiyjesinde,  últtyng úiytqysy bolatyn úly  qozghalys sayasy jalghasyn tappay, sony daqpyrt danghazagha úlasty. Sonynda, jeltoqsan oqighasy turaly qúrylghan memlekettik komissiya isting baghytyn basqa jaqqa búryp jiberdi. Barlyq kýsh pen quat tek qúqyqtyq aqtaugha jәne qylmystylardy izdeuge baghyttaldy. Oqighagha qatysyp, jazagha tartylghandar men sottalghandardy aqtau – qozghalystyng is-әreketining bir ghana salasy bolatyn. Óitkeni, jeltoqsanshylar, sottalyp, jer audarylyp, sonynan býkil ghúmyryn ózin-ózi aqtap alu ýshin alangha shyqpaghany anyq. Olar belgili bir últtyq-sayasy talap qoydy. Aqtala jýrip, sol talaptarynyng oryndaluy ýshin kýresterin jalghastyra  berui tiyis edi. Qashan últtyq talaptary oryndalghansha taghy da azap tartugha әzir bolatynday ynghay tanytqan bolatyn. Múnyng bәri de býrkemelenip, «qaranghy bólmedegi qara mysyqty izdeuge» júmyla kiristi de ketti. Jeke-jeke bólshektengen mýddelerding nәtiyjesinde qozghalystyng ruhy óship, aighay men úran ghana qaldy. Egerde, Qazaqstan tәuelsizdik almasa, dәl býgingi kýnderi ol ruhtyng qanday dәrejede janghyryghyp  jetetinine mening kózim jetpeydi. Sóitip, jeltoqsan oqighasyn tudyrghan qoghamnyng qozghaushy kýshi men oghan qatysushylardyng ruhyn janyshtap, tútastyghyn ydyratqan dәbirlik qúrylymgha ainaldy. Múnday «qarsy jazalau әreketinin» tomyryq qimylynyng soyqandyghy sonday, jeltoqsan oqighasyna qatysqandardyng ishindegi sayasy qayratkerlik qabileti bar jәne alangha sanaly týrde, belgili bir maqsat-mýdde ústanyp, kompartiya men kenes ókimetine sayasy jәne  últtyq talap qoyghan qayratkerlerdi әlgi qozghalystyng qúramynan jelkelep jýrip quyp shyqty.

– Qughany qalay? Oghan naqty dәlel bar ma?

– Oghan men ghana emes, on myndaghan adam kuә. Dәiek keltireyin.

1991 jyly Úzynaghashtyng ontýstik batysyndaghy balalardyng jazghy demalys sayajayynda Jeltoqsan oqighasynyng bes jyldyghyna oray Qazaqstan men Qyrghyzstan jastarynyng kezdesui ótti. Eki elding Elbasylary qatysty. Sonda! IYә, sonda! Kommunistik partiya men kenes ókimetine (ol kezde SSRO әli taraghan joq bolatyn – T.J.) sayasi-azamattyq, memlekttik, ekonomikalyq, últtyq mәni bar mәseleler qoyyp:

Jeltoqsan oqighasyn tudyrghan negizgi sebepterding әli de joyylmaghandyghyn;

Qayta ol sebepterding búrynghydan da terendep ketkendigin;

«Jeltoqsanshylardyn» atyn paydalanghan jana «kelisimpazdardyn» imperiyalyq-kolonizatorlyq-kommunistik óktemdikting jeteginde qalyp, alangha shyqqan ereuilshilerding negizgi maqsatyn búrmalap, mýldem basqa baghytqa týsirip jibergendigin;

últtyq mýddeli mәselelerding (jer, til, ekonomikalyq tәuelsizdik t.b) tez әri týbegeyli týrde sheshiluin;

˝Qúiyn˝ әskeriy-әkimshilik jazalau operasiyasyna qatysqan barlyq lauazym iyelerining zandy týrde jauapqa tartyluyn, kinәlilerding ýstinen qylmystyq is qozghaluyn;

KPSS ortalyq komiyteti men Qazaqstan KP ortalyq komiytetinin, onyng ishinde jeltoqsanshylardy jazalaugha búiryq bergen Gorbachev pen Kolbinning ˝qazaq últshyldyghy˝ degen anyqtamasy ýshin jariya týrde qazaq elinen keshirim súrauyn;

Jeltoqsan oqighasyn jazalaugha qatysqan әskeriyler men jasaqtardyng jәne oqigha qúrbandarynyng tolyq tizimining jariyalanuyn;

1986-1989 jyldardyng arasynda әkimshilik qysymgha úshyraghan, jer audarylghan, qughyngha týsken, týrmege otyrghan adamdardyng barlyghyn sayasy qudalanushylar dep jariyalap, olardyng azamattyq qúqyn tolyqtay aqtap, búrynghy qyzmetterine qayta alynyp, sol sýrginde ótken merzimderindegi enbekaqylarynyng óteluin talap etip jýrgen Hasen Qojahmet bastaghan jeltoqsanshylar әlgi jinalysqa shaqyrylmady.

Jasyratyn eshtenesi joq, «Jeltoqsan oqighasyna» baylanysty tergeuge alynghandar men sottalghandardyng deni alangha: «Oybay, qazaq jastary alangha jinalyp jatyr eken! Biz de barayyq!» – degenning jeleuimen ereuildi tosynnan estip, tútqiyldan barghandar. Kópshiligi jeke-dara jýrgen, әr tústan bas qosyp kelgen júmysshy jastar. Al sap týzep kelip, sap týzep qaytqan studentterding arasynan qolgha týskender neken-sayaq. Olar keyinnen baryp «qaqpangha týsti». Sonda «Jeltoqsan oqighasy» tobyrdyng topyry bolghany ma? Alangha tiygen eng birinshi ókshe kimdiki, eng birinshi  sheru qaydan keldi? Áuelgi iydeya kimdiki? Onday qozghaushy kýsh bar edi. Ol – ghasyrlar boyy kómeyge jinalghan óksik pen últtyq namystyng kekti týiini edi. Sondyqtan janadan ghana týrmeden bosatylghan olar ózderining aryz-armandaryn Elbasylaryna (ol kezde birinshi hatshylar) jetkizu ýshin amalyn tauyp Úzynaghashqa barghan kezde olardy alangha juytpady. Sol audannyng kezekti hatshysy aldynghy qatarda otyrghan  keudeleri susyldap orden-medaligha tolghan aqsaqaldargha kәdimgidey jekip sóilep, ym qaghyp edi, ishinen bir jarghaqbas, sumaqay shal (olay demeske amalym joq) «jeltoqsanshylargha» jetip baryp:

– Ketinder qanghybastar! Ónkey sottalghan búzyqtar! Senderding qandaryng búzylghan! Búl – jeltoqsan kóterilisine qatysqandardyng jiylysy! Bizding jiylysymyz. Jer bizdiki. Biz senderdi jerimizge shaqyrghanymyz joq. Qayda tusandar – sonda ketinder. Áytpese Almatylaryna baryndar! Búzyqtar!,  – dedi qaqshandap.

– Aqsaqal! Búl әli sizding jeriniz emes. Imperiyanyng jeri. Eger Qazaqstan tәuelsizdik alsa – sonda ghana sizding jeriniz bolady!, – dedi Hasen Qojahmet qatqyl ýnmen.

Ordendi aqsaqaldar ýre týrgelip: «Joyylsyn! Ketsin búzyqtar!» – dep aighaygha basty. Álgi arandatushy hatshy qos myqynyn tayanyp, rizalyqpen qarap túrdy. Ile әsker keldi. Ásker sýiemeldegen danq pen daqpyrt keldi de jeltoqsangha qatysqan qayratkerlersiz-aq, «Áygili  jeltoqsan oqighasynyng sabaqtary men sanlaqtary turaly» saltanatty mәjilis bastalyp ketti.

Sóileushiler – marapattalyp ýirengen  «jeltoqsanshylar» edi. Al qorshaudyng syrtyna yghystyrylghandar zәbir-zapa shekken naghyz jeltoqsanshylardyng ózderi bolatyn. Onda búlardyng saptary týzu, qatary mol, sózderi shiraq, úiymshyl edi. Keyin olar da ekige bólinip ketti. Sol kýni jeltoqsan oqighasynyng qozghaushy kýshi men tútastyqtyng ruhynyng kýltóbege kómilgenin týsindim. Týsindim de osy qozghalysqa baylanysty ózime tapsyrylghan belgili bir mindetti odan әri jalghastyrudan bas tartugha bel budym. Óitkeni, óz mindetimdi, azamattyq  paryzymdy ótedim dep eseptedim. Jelikken jelókpelerge ileskim kelmedi, al, ekinshi topqa qosylugha moralidyq qúqym joq edi. Sebebi: men 17-18 jeltoqsan kýnderi alangha  shyqqan joq edim.

– Jeltoqsan qozghalysynyng sayasy baghyt aluyna jәne jәbir-japa kórgender men qaza tapqandardyng esimin anyqtaugha basyn bәigege tigip jýrip, jeke basy men ýi-ishining qamyn ysyryp tastap, Tәuekelge barghan azamattar kimder edi? Jeltoqsan oqighasynyng sebep-saldaryn tergep-tekserude Jazushylar odaghynyng róli qanday boldy?

– Ókinishke qaray, olardyng esimi eskerusiz qalyp barady. Sol kezde ózimizding is-әreketimiz turaly eshkimge tys jaryp aitpaugha kelisip edik. Olar sol uәdesinde túrdy. Belgili bir dәrejede mening de tikeley qatysym bolghandyqtan da, búl azamattardyng últ mýddesi men namysy ýshin jasaghan  enbekterine rahmet aita otyryp, ony qalyng qauymgha jariya etudi paryzym dep eseptedim. Ekinshiden: isting mәn-jayyn tolyq bilmegendiktende, sol kezde lauazymdy qyzmette bolghan, biraq jeltoqsan qozghalysynyng sayasy astar aluyna barynsha kómek kórsetken adamdar «qarghysqa úshyraghandardyn» tiziminde jýr eken. Búl – tarihy әdiletsizdik. Sondyqtan da, sol bir alasapyran kýnderdegi qújattar men hattardy aldyma ala otyryp, biraz týitkildi mәselening syryn suyrtpaqtay ketsem, esh sókettigi joq qoy dep oilaymyn.

Jasyratyn týgi de joq, tura sol kezde ókimet pen partiyanyng jýrgizip otyrghan sayasatyna derbes qoghamdyq pikirdi qalyptastyratyn birden-bir ziyaly kýsh – jazushylar qauymy boldy. Kompozitorlar da, artister de, suretshiler de, ghalymdar da ortalyq partiya komiytetining núsqaulary men qauly-qararlaryn dәl jazushylar odaghyndaghyday dәrejede talqylap, toytarys berip, týzetu jasay alghan joq. Búl – aqiqat. Al jeltoqsan qozghalysy osy jazushylalardyng oi-óris payymynan úshqyn alyp, ziyalylar arqyly jastardyng arasyna tarap, belgili bir dәrejede últtyq oilau jýiesin qalyptastyrdy.

Jeltoqsan oqighasy  ózinen-ózi payda bolghan joq. Ol sonau «Alashorda» qozghalysynan bastalyp, 1921-1922 jәne 1927-1929 jyldardaghy sayasi- memlekettik pikir talastarynyng iydeyasyn ústanyp, birde «Ýlken Týrkistan», birde «Jas túlpar», birde «Talap», birde    «QÚQ»,  «Jas qazaq» ispetti úiymdar arqyly sýzilip kelgen últtyq astyrtyn, jartylay astyrtyn nemese mәdeny ýgit-nasihat tәsilin paydalanyp ashyq júmys istelgen qozghalystyng zandy jalghasy bolatyn. Al onday kózqaras  pen kónil-kýy tek qana jazushylar odaghynan tamyr tartyp otyrdy. Ásirese, 1986 jylghy 17-18 jeltoqsan kýngi jastardyng ereuilinen keyin ol salmaq derliktey qalamgerlerding moynyna týsti. 17-18 jeltoqsan kýni jastar sherui odaqtyng ýiining aldyna arnayy toqtap: «Jazushy aghalar, qaydasyndar! Elinning namysy ýshin attanyp baramyz. Bizge qorghan bolyndar!» – dep aighaylaghan ýni әrkimning esinde shyghar. Odaqtyng ýiining esigi jabyq bolatyn. Terezeden qarap, ýnsiz jylap túrghan qalamgerlerding talayyn kórdik qoy. Sonyng ishinde Ábish Kekilbaevting búira shashy úipalanyp, kózi jasaurap, ishinen egilip syrtqa qarap túrghan beynesi kóz aldymda qalypty. Sonda jastar jazushylardy últ ústazy dep týsinip, kәdimgidey demeu tútty, ózderin jazyqsyz japa shektirmeytinine sendi.

Kәmil sendi.

Jastardyng sol senimin aqtau – әr jazushynyng kókeykesti armany, paryzy, mindeti edi. Oghan oqigha ótkennen keyingi on kýnnen songhy Kolbinmen ótken kezdesude sóz sóilegen Júban Moldaghaliyev, Safuran  Shaymerdenov, Dmitriy Snegiyn, Qalmúqan Isabaevtar nysanalyq negiz qalady. Olar imperiyalyq jazalau sayasaty men óktemdik pighylyna toytarys berdi. Eshqanday qarsylyqqa jolyqpay, oiyndaghysyn istep әdettengen jazalau qúrylymy ashyq qoghamdyq qarsylyqqa jolyqty. Olar sonda jappay japyra janyshtaudan bas tartyp, seskenip qaldy. Kýnderding kýninde jauap beruge tiyis ekendigin týsindi. Endi aila men ayarlyq arqyly ghana qimyldaugha bolatynyna kózi jetti. Kolbinning ózi abdyrap qaldy. Mening payymdauymsha, ol ózining búl orynda úzaq otyrmasyn sol kýni-aq bildi. Bildi de әr týrli jaltaqtyq pen aldarqatugha kóshti. Órekpigen ekpini basylyp, әuselesi týsti. Búl – ýlken ruhany jenis edi. Odaqtaghy búl ruhty ózge óner salasyndaghy ziyalylar da qostady. Sol nysanany ústana otyryp, qal-qaderinshe toytarys berdi. Sóitip, jazushylar odaghy ruhany qarsylyq pen últtyq qozghalystyng birden-bir úitqysyna ainaldy. Sherhan Múrtazanyn:  «Alannan әskerdi әketinder!», S. Berdiqúlovtyng «Talay súq sausaqty kórgenbiz. Shoshaytpanyz!», Dosqan Joljaqsynovtyn: «Jazalaudy toqtatynyzdyr!», Oljas Sýleymenovtin: «Hatshylyq – Qazaqstannyng ústamaly dertine ainaldy!» – degen qanatty sózderin әr adam bir-birine sýiine, egile otyryp aityp jýrdi. Egerde, Oljas Sýleymenov Kolbindi kezdesuge shaqyryp, ony kóndirip, jazushylar odaghyna alyp kelmegende, múnday ashyq pikirlerding dәl sol kezde aityluy mýmkin emes edi. Jekelegen pikir iyelerin «ýndemester» ýnin shygharmastan ýnin óshirer edi. Al mynau ýlken qoghamdyq pikir tughyzdy. Resmy kózqarastyng qalyptasuyna  negiz qalady. Sonymen qatar, últshyldyqtyng negizin rushyldyqtan, jýzshildikten, lәppayshyldyqtan, qazaqtyng últtyq sanasynyng oyanuynan, oqyghandarynyng sanynyng kóbenginen, jataqhanadaghy internasionalidyq tәrbiyening jýrgizilmeuinen, tarihy shygharmalardyng kóp jariyalanuynan izdegenderder de boldy jәne iydeologiyalyq jazalaular men sharalar osy baghytta birazgha  deyin jýrgizildi. Sonyng ishinde: «Songhy kezde qazaqtyng últtyq óneri qatty damyp, eski dәstýrleri qayta jandanyp, aitys, últtyq orkestr, kórkemónerpazdar ýiirmesi, týrli oiyndar teledidardan jii kórsetiletin boldy. Búl últshyldyqty tudyratyn qaterli baghyt edi. Men búl oqighany ishtey kýtip jýrgemin. Mine, býgin sonyng kesirin tartyp otyrmyz» – degen mazmúnda sәugeylik jasap sóilegen orystyng myqty qalamgeri Ivan Shegolihin qazirgi Tәuelsiz Qazaqstannyng halyq jazushysy atanyp, túnghysh ordenin taghyp, últaralyq jarastyqqa sinirgen enbegi ýshin Elbasynyng marapatyna ie boldy. Múnday pikirdi qazaqtar da, orystar da, úighyrlar da, ukraindar da, evreyler de aitty. Búl pәlendey aiyp-shamy joq shyndyq. Men sol kezde  әrbir sóz sóileushining últtyq tegine erekshe mәn berilgendikten tilge tiyek etip otyrmyn. Onyng ishinde derbes oilau jýiesi men derbestigi qalyptasqan túlghalardy ghana mezgep otyrmyn.

Degenmen de, eshkim resmy týrde moyyndamasa da, últtyq ruhany moyynsynbau qozghalysynyng mәiegi úiyghany jәne onyng jazushylar odaghynda qalyptasqany ómirlik shyndyqqa ainaldy. Múny ortalyq komiytetten bastap mektep oqushylaryna deyin bildi. Astanadaghy № 12 mektepting oqushylarynan kelgen hat sony tolyq dәleldeydi. Ózderinshe balalyq qiyalmen astar  bergen «DOS», «Áruaq», «QÚRAN», «NAZAR», «NAYMAN», «Sheyit», «SÁLEM», (asty syzylghan ataular әr sózding bas әrpinen qúralghan abbreviatura) atty jasaqtary boldy, keyinnen ókinishke oray, búl aulalyq, mahalalyq toptyng jyrghasyna ainalyp ketti. Búlardyng týpki niyetin búrmalau ýshin Kolbinning ózi: «Mektepterde de rugha bólinip, top qúryp jatyr eken!» – dep jar saldy. Marqúm Saghat Áshimbaev soghan kәdimgidey senip, qatty nazalanyp jýretin. Al osylargha qarsy úiymdastyryldy «MAMBET» (Mejnasionalinaya assosasiya mstiyteley y boevikov evropeyskih trudyashihsya) atty qalalyq qosyn úiymdastyryldy. Sonda, «Mәmbetti» kim oilap tapty? Ýgit-nasihattyng kýshtiligi sonday, bir -eki jyldan keyin qala men auyl balalarynyng arasyndaghy jekkórinishting úranyna ainalyp, mýldem basqa maghynada qalyptastyryp jiberdi. Sol bir kózinen úshqyn ata әri qymsyna jazushylar odaghyna kirgen óspirimder qazir qayda eken deshi?

Qalayda jazushylar odaghyn túqyrtyp ústau ýshin barlyq imperiyalyq aila-amal men ayarlyqtyng tәsilderi qoldanyldy. Eng sonynda búrynnan jaryqshaq týsken túlghalardyng arasyndaghy toptyq jikteulerdi iske qosty. Mine, songhy  «jýris» ózining nәtiyjesin berdi. Eng aldymen jazushylar odaghyndaghy birinshi hatshygha jәne onyng jaqtastaryna qamshy ýiirildi. Ábish orynynan auystyryldy. Oljastyng elu jasqa toluyna oray suretin basqany ýshin «Júldyz» jurnalynyng sol kezdegi redaktory Bekejan Tilegenov qysymgha alyndy. Onda jariyalanghan shygharmalardyng últshyldyq, rushyldyq baghyttary әshkerelendi. Ortalyq komiytetting jeltoqsan oqighasynyng sebepterin ashatyn jәne bagha beretin plenumynda jasalugha tiyisti bayandama da dayyndaldy. «Últshyldyq sezimdi oyatqan jazushylardyng tizimine marqúm Iliyas Esenberlin de ilindi, tipti, ol turaly syny maqala «Qazaq әdebiyeti» gazetinde  jariyalanyp ta ketti. Olardyng qatarynda  Beksúltan Núrjekeev, Sofy Smataev, Sәtimjan Sanbaev jәne «jas alashordashy» Túrsyn Júrtbaev bar edi (Qalghan eki jazushynyng esimi dәl qazir naqty esime týspey túr). 1987 jyldyng mamyr aiyna deyin ózara ýnsiz әri bólinusiz tomagha túiyq kýn keshken túlghalar birte-birte jandanyp, ýreylengen әdetine kóshti. Ózining jeke basynyng dau-damaygha týsip, pәle-jalagha úrynyp, qughyngha úshyrap jýrgenine qaramastan Oljas Sýleymenov 1987 jyldyng  qantar aiynda meni shaqyryp aldy da kómekshisi Sýniyat Bәkenovke: «Týrmege otyrghandar men olardyng ata-anasyna kelgen telegrammalardy Túrsyngha kórset. Sayynmen aqyldasyndar», –  dedi. Jedelhattardyng úzyn sany eluden asady eken. Men daghdaryp qaldym. «Oylasyndar. Amalyn tabyndar, qalayda kómekteseyik! Jasyma!» – dedi Oljas Sýleymenov.

Jazushylar odaghynyng ishindegi últtyq ruhany moyynsynbau men ishki qoghamdyq qarsy pikirding qalayda bir arna tauyp syrtqa  shyghatyny anyq edi. Tek sol arnany búryp jiberetin kishkene ghana týrtki kerek-tin. Ol kýsh pisip-jetilip kele jatqan. Biraq ta sol «týrtkinin» maghan týsetini ýsh úiyqtasam týsime kirmegen sharua. Zady, Oljekene mening «Alashorda» turaly zertteulerimning jay-japsary mәlim bolsa kerek jәne «Alashtyng ala bayraghy» degen sóz ýshin ózim jaqsy tanityn ýlkendi-kishili eki adamnyng kórsetui boyynsha jýrgizilgen Ortalyq komiytetting tekserui әser etse kerek. Onyng ýstine 15 bettik «Solshyl jas últshyldan saqtanayyq!» – degen aryzdyng da әseri tiygen siyaqty. Sol aryz jónindegi әngimelesude men ózimning «alashordashyldyghymnyn» mәn-manyzyn jәne Oljastyng atyn satyp Mәskeude ósek taratyp jýrgen dostarynyng sumaqaylyghyn ashyq aitqandyghym da, janyna jaqyn tartugha sebepker boldy ghoy dep oilaymyn. Mәsele – mening jeke basym turaly emes, eng ýlken mәsele – últtyq qozghalystyng úitqysy bolarlyq bolashaq komissiyanyng júmysynyng bastaluynda edi. Eriksiz oilanasyng jәne tәuekelge bekinuing kerek. Súniyat aghamyz júbatyp arqamnan  qaqty.

Isti qalay bastaymyz? Kimge baramyz? Qaydan jónin súraymyz? Ákimshilik pen zang oryndarynyng qoldauynsyz ne bitedi? Onyng ýstine is-әreketimizdi qalay qúpiya ústaymyz? Kim bizdi tyndaydy jәne men olargha kimmin?? Tipti jazushylardyng ózi kózge ile me? Degenimmen de, әldebir oilar keldi. Búghan Mәskeuden, Leningradtan, Novosibirskiden, Qazannan, Baltyq boyynan kelgen studentter men aspiranttardyng pikirin tynday jýrip, «pravolyq komissiya» degen tirkeske toqtaldyq. Kezekti kezdesude Oljas: «Isti jýrgizuding amalyn jәne qoldaushylardy sózsiz tabamyz. Men Mәskeuden qaytyp kelgenshe jay-japsardy anyqtap qoyyndar» – dedi. Búl kezde Ákim Tarazy ýshinshi hatshy bolyp keldi odaqqa. Sóitip,  jedelhattarmen qosa ózge de jaylardyng jónin biluge kiristik.

Alayda, múnyng barlyghy mening mýmkindigimnen tys mindetter edi. Oilana kelip tapqanymyz: qauipsizdik komiytetining qyzmetkerlerin odaqqa kezdesuge shaqyru, shyndyqty solarmen anyqtap bilu boldy. Al ol ýshin jeltoqsannan basqa ózge de manyzdy sebepterdi tabu qajettigi tudy. Aqyry Oljas Sýleymenov KSRO jazushylar odaghynyng janynan pravolyq komissiya qúrylghanyn, endi Qazaqstan jazushylar odaghynyng janynan sonyng bólimshesining qúryluy zandy ekenin tilge tiyek etip: «Resmy jaghyn ózim moynyma alamyn» – dedi. Ol kezde Kolinichenko bastatqan tergeushiler Almatyny timiskilep jýrgen edi. Solardyng ekpinimen SSRO jazushylar odaghyndaghy pravolyq komissiyanyng tóraghasy, belgili de bedeldi jurnalisting biri Almatygha kele qalyp, sol komissiyanyng atynan qandayda bolsyn is-әreketpen shúghyldanuyma kepildik berdi. Isti oraylastyrghan Oljekenning ózi edi. Odaqta búl ispen Sayyn Múratbekov pen Ákim Tarazy shúghyldanugha tiyis boldy.

Qazaq últynyng ruhany tarihynda tútqyrlanyp qalghan kókeytesti mәseleler óte kóp edi. Tek qana jeltoqsan oqighasymen shektelip qalu – qoghamdyq qozghalystyng shenberin tym taryltyp jiberetin әri  birden týpki maqsat ashylyp qalsa, onda oilaghan isting bastalmay jatyp sónui sózsiz. Ayla, amal, әdis, qalqan qajet edi. Sol tústa Baltyq boyyndaghy elderdin, Ukrainanyn, Polishanyn, Tatarstannyng ishindegi últtyq qozghalystardyng jasyryn baghdarlamalary «ghayyptan» qolyma týsti. Nege ekenin bilmeymin, shet elde basylyp shyghatyn Gandiyding sayasy jolyn, yaghni, «beybit moyynsynbau» sayasatyn nasihattaytyn bir gazet pәterime kelip túrdy. Solardy iriktey otyryp jospar jasalyp, odaqtyng ekinshi hatshysy Sayyn Múratbekov pen hatshy Ákim Taraziyding nazaryna úsyndyq. Ondaghy baghyttyng qysqasha mazmúny bylay;

1. Múhtar Omarhanúly Áuezovting tughanyna 90 jyl toluyna oray jazushyny tolyqtay sayasy túrghydan aqtau. 1932 jylghy 10 mausymdaghy «Sosialdy Qazaqstan» men «Kazahstanskaya pravda» gazetterinde jariyalanghan jәne 1953 jyly «Liyteraturnaya gazetagha» joldaghan ashyq hattaryndaghy óz shygharmalarynan bas tartu turaly pikirlerining sayasi-iydeologiyalyq qysymmen jazylghandyghyn eskerip, onyng kýshin  tanymau turaly mәsele qong, shygharmalaryndaghy zorlap engizilgen taraular men ózgertulerdi әuelgi qalpyna keltiru turaly arnayy top qúru. 1930-1932 jyldardaghy týrmedegi tergeu isimen tanysu jәne azamattyq aqtau. Búghan qosa 1947-1953 jyldardyng arasynda qabyldanghan Kenesary qozghalysy, «Abaydyng aqyndyq mektebi», «Zar zaman әdebiyeti»,  «Qazaqstannyng tarihy men әdebiyeti tili turaly» qalaulylardyng kýshining joyyluy, 1932-1933, 1951-1953 jyldary aitylugha tiym salynghan qazaqtyng 300 әnining sózi turaly jarlyqtyng pәrmenin alyp tastau turaly ortalyq komiytetting aldyna arnayy mәsele qoy.
2. Repressiyagha úshyraghan jazushylar men olardyng tiym salynghan shygharmalarynyng taghdyryn qayta qarau. Nemis, úighyr, korey halyqynyng últtyq múraghattaryn jariyalau, 1937-1953 jyldardyng aralyghynda resmy memlekettik qúrmetti ataqtarynan aiyrylghan mәdeniyet qayratkerleri men qalamgerding ataqtaryn qayyryp beru, ótemin tóleu, «Kenesary - Nauryzbay», «Edige», «Er Sayyn», «Shora batyr» jyrlaryn, Dulat, Nysanbay, Shortanbay, Ghúmar Qarashev, Narmanbet, Múryn, Mashhýr Jýsip, Kókbay t.b. aqyndardyng shygharmashylyq múralaryn qayta qarap baghalau.
3. «Alash» partiyasy men  «Alashorda» ýkimetine qaytadan tarihy bagha beru. Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov, Maghjan Júmabaev, Jýsipbek Aymauytov, Halel jәne Jahansha Dosmúhamedov, Halel Ghabbasov, Teljan Shonanov, Smaghúl Sәduaqasov, Shәkerim Qúdayberdiúly ispetti qogham jәne mәdeniyet qayratkerlerining shygharmashylyq qyzmetine janasha bagha beru. «Qazaq», «Saryarqa», «Aq jol», «Sholpan», «Sana», «Tan», «Abay» ispetti merzimdik basylymdar jónindegi shekteudi alyp tastau.
4. Jazushylardyng avtorlyq qúqyn jәne kórkemdik nysanasyn (iydeya, taqyryp, kórkemdik tәsil, oqigha qúrylymy t.b.) qorghau jәne qalamgerlerge kelip týsken azamattardyng týrlishe aryz-tilekterin, ótinishin qarap, zandyq túrghydan, olardyng mýddesin qorghaugha atsalysu.
5. Qúqyqtyq memleket jәne jeke adamnyng azamattyq qúqy turaly pikir, talqylau úiymdastyru.

Búl jospar 1987 jyldyng qazanynda jasalyndy. Qazir tәuekelsiz atqarylatyn búl mәselelerding barlyghy da ol kezde asqan bayyptylyqty, tiyanaqtylyqty jәne tәuekeldi qajet etetin, birneshe úrpaqtyng ózegin órtep, kýiindi etken kókeytesti týitkilder bolatyn. Sonyng ishinde jeltoqsan oqighasyna qatysty negizgi is-әreketti «qalamgerlerge kelip týsken azamattardyng týrlishe aryz-tilekterin, ótinishin qarap, zandyq túrghydan  olardyng mýddesin qorghaugha atsalysu» jәne «qúqyqtyq memleket jәne jeke adamnyng azamattyq qúqy turaly pikir alysudy, talqylaudy úiymdastyru» – degen sózderding astaryna sighyzdyq. Baghdar maqúldandy. Endi senimdi, alymdy da shalymdy jәne zandy, tarihty, sayasy hal-ahualdy jetik biletin qalamgerlerden pravolyq komissiyanyng mýshelerin qúru qajet boldy. Salihaly, bedeldi jetekshi kerek ekenin týsinip  oghan akademik – zanger Salyq Zimanov aghamyzgha hatshylardyng úsynysymen habarlasyp edim, ol kisi uaqyt tapshylyghyn aityp, sypayy ghana bas tartty da, búl jýk mening moyynymda qalyp qoydy. Áuelide tizim sany kóp edi, isting týp tamyry ashyla bastaghanda biraz әriptesterimiz ben aghayyndarymyz sytylyp ketti. Ózderi tilek bildirgender de boldy. Al qanday da bir tәuekel men qauip-qaterge qaramastan pravolyq komissiyanyng júmysyna belsene jәne senimmen aralasqan Ghalym Ahmedovtin, Safuan Shaymerdenovtin, Qalmúhan Isabaevtin, Evgeniy Guslyarovtyn, Konstantin Erlihtyn, Smaghúl Elubaevtin, Sәbetqazy Ahataevtin, Ahmetjan Ashirovtyn, Han Dinnin, Qoyshyghara Salgharinnin, Qanapiya Beketaevtin, Iliya Jaqanovtyn, Jәnibek Kәrmenovtin,  Armiyal Tasymbekovtin, Beybit Qoyshybaevtin, Marat Toqashbaevtin, Qajytay Iliyasovtin, zanger-jazushy Mórtay Qosshyghúlovtyn, Kommunar Tabeevtin, avtorlyq qúqyqty qorghau agenttigining kenesshisi Núrghaysha Saqypovanyn, advokat Sәule Syzdyqovanyng jәne sol kezdegi respublikalyq prokuraturanyng bólim bastyghynyng orynbasary, qazirgi joghary sottyng tóraghasy Maqsút Súltanúly Nәrikbaev pen marqúm, joghary sottyng mýshesi Qazyqan Toqtybayúly Kenjebaevting esimderin erekshe iltipatty  qúrmettpen eske alyp, aiyryqsha atap ótkim keledi. Óitkeni, dәl osy azamattardyng tabandy qyzmetterining nәtiyjesinde jeltoqsan oqighasyna sayasy bagha berip, qoghamnyng demokratiyalyq baghyt aluyna jәne jogharyda kórsetilgen  baghdarly maqsattardyng sheshiluine, aqtandyqtardyng joyyluyna belgili bir dәrejede yqpal jasaldy.

– Óziniz aityp otyrghanday, 1986-91 jyldar aralyghynda ýlken lauazymdy mindetter atqarghan túlghalardyng Jeltoqsan oqighasyn әdil tergep-tekseru ýshin jasaghan qanday da bir yqpaly boldy ma?

–  Qazirgi  kezde sol bir alasapyran jyldary  asa ýlken lauazymdy qyzmette otyrghan adamdy jappay kinәlap, qara tizimge qosu etek alyp barady. Alayda solardyng arasynda eli ýshin qabyrghasy qayysqan, qalayda halqynyng tizesi býgilmes ýshin qal-qaderinshe kómektesip, janashyrlyq jasaghan adamdar boldy. Olar bizge jón-joba núsqady. Aqiqat ýshin sol kisilerding atyn aitu – paryzym.. Óitkeni, sol bir zaualdy kýnderi kommunistik  partiyanyng jazalau sayasatyna ashyq qarsy shyghu mýmkin emes edi jәne onday tәuekelge barghan adamdy kezdestirgen joqpyz. Al әr týrli jarlyqtargha qol qoyyp, reti kelgende isting iyinin keltirgen lauazymdylar boldy. Egerde jappay lәppayshyldyq oryn alghan jaghdayda,  sottalghandardyng aldy bir jyldan keyin erkindikke shyghuy tipten mýmkin emes-tin. Sonymen qatar tótenshe tergeu tobyn respublika prokurorynyng orynbasary A.D.Myznikov tikeley basqardy. Al oghan bas  prokurordyng da, joghary sottyng tóraghasynyng da ýkimi jýrmeytin. Jazalau ýkimin joghary sottyng qylmysty ister jónindegi kollegiyasyanyng tóraghasy E.Grabarnikting tikeley núsqauymen shyghardy. Búl «ekilikke» Kolbin men Miroshniktin, Knyazevting jarlyghynan basqa eshkimning de sózi ótpeytin. Mәjbýrlikpen qol qoyghandar da boldy. Bәrine kepildik bere almaymyn. Sonyng ishinde býginderi «qara tizimge» ilingen, anda-sanda aty atalyp qalatyn sol kezdegi joghary sottyng tóraghasy Tamas Aytmúhamedovti, sonday-aq, kollegiya mýshesi marqúm Qazyqan Toqtybayúly Kenjebaevti, búghan qosa Maqsút Nәrikbaevti, ortalyq partiya komiytetinde istegen Sabyr Qasymovty bóle jara atar edim. Joghary sottyng tóraghasynyng ózi kensesine shaqyryp alyp, jeltoqsanshylar men «Alashordashylardy» qalay aqtaudyng jolyn emeuirinmen týsindirdi. M.Nәrikbaev jogharygha jazylghan hattyng zandyq negizderin qaghazgha týsirdi. Al S.Qasymov sony partiyalyq túrghydan oraylastyryp, hatshylardyng nazaryna iliktirdi. Áriyne, biz ony ishimizden bildik. Búl jigitter ózderining biyik mansabynan aiyrylyp qalu qaupine qaramastan belgili bir dәrejede tәuekelge bardy  «Syrtymen»  «oqshantaydaghy patron» bop kóringenimen, ishinen últtyq namysty qatty ústandy. Ásirese, ortalyq komiytettegi kadr mәselesimen ainalysqan, júrttan pikir jinaqtap, ony últ mýddesine qaray beyimdep, keybir shovinistik pighyldaghy iri qyzmetkerlerding betin qayyrudyn, reti kelse jolyn kesuding aila-amalyn núsqap, bizge ish tarta qaraghan Sabyr Qasymovtyng qoldauy kәdimgidey arqalandyrdy.

Sol shovinist sekretarilar men deputattardyng atyn aita ketuge de bolar edi, biraq onyng dәl qazir shaghymdy uaqyty kelgen joq. Onyng ýstine búl azamattyng qazir qay salada qyzmette jýrgenin bilmeymin, biraqta «qazaq últshyldyghy» degen qastanshyqpaghyr sózdi resmy týrde alyp tastaugha ýlken enbek sinirdi. Ortalyq komiytettegi jazalau baghytyn ústaghandardyng әptigin basyp, basqasha kózqaras qalyptastyrugha yqpaly tiydi. Óz basym ol azamatpen bir-aq ret jýzdestim, ýsh-tórt ret telefon arqyly habarlastym. Egerde búl pikir alysudyng saqtyqpen jýrgizilgendigin eskersek, jogharydaghy azamattardyng esimin jeltoqsan oqighasyna qatysqandardy aqtap alu qozghalysynyng úiytqylarynyng biri boldy dep aitugha tolyq bolady. Óitkeni memlekettik qúrylymdaghy adamdardyng qoldauynsyz jәne isting ynghayynsyz eshqanday әreketting jýzege aspasy belgili. Al búlardan ózge adamdardyn  esimin men bilmeymin. Onday azamattardyng sany kóp ekeni anyq. Bizdi búl adamdarmen baylanystyrghan jәne senimine kirgizgen Oljas Sýleymenov edi. Sondyqtan da pikirimizdi ashyq aitugha mýmkindik aldyq. Egerde, kommunistik partiya men kenes ókimetining kýshi әlsiremey, qaharyna minip túra bergen kýnning ózinde de, búl azamattar týptin-týbinde qozghalystyng bar shyndyghyn aityp beretindey tәuekelge barar edi dep esepteymin. Áyteuir, maghan solay kórindi. Qatelesuim de mýmkin, kim bilsin.

Dýbirli de dýrlikpeli, dýdәmәl de dýrdaraz shaq tuyp, respublikadaghy sayasy jәne últaralyq qarym-qatynas shiyelenisip ketti. Onyng biraz kiltipanyn jogharyda aittym. Jazushylar әrbir pikir talasyna belsene qatysyp, qaulaghan órtting aldynan  «sholaq órt» qoyyp, qarsylyq әreketter jasady. Betin toytardy. Ásirese, әrtýrli últtyq avtonomiyalar turaly úsynystardyng betin qaytaryp, territoriyalyq tútastyqty saqtap qaldy. Egerde, onday әreketterge jol berilgende, (ol mýmkin edi) býgin Qarabaqtyng kebin keshpesimizge eshkimde kepildik bere almas edi. Sóite jýrip tәjiriybe jinaqtadyq.

Zady, bizding últtyq dilimizde óte tózimsiz bir minez bar. Ol bir túlghanyng pikirine ekinshi túlghanyng tózimmen, týsinistikpen qaray almauy jәne sonymen azamattyq túrghydan eseptese bilmeui. «Dosyna dostyq – qaryz is, dúshpanyna әdil bol» degen Abaydyng ósiyetin saqtay bermeytinimiz. Sol kezdegi Oljastyng is-әreketin tilge tiyek etsem-aq boldy, qabaghy  týiilip ketetin, «Jә, ony qoyshy. Basqa әngime ait» – deytin  aghalardy da, nesine bәldenetinin, nesine mensinbeytinin ózi de bilmeytin әldekimsymaqtardy da jii kezdestirdim. Shynyn aitayyn, egerde Oljastyng sol kezdegi ýsh ýlken әreketi bolmasa, respublikamyzdaghy sayasy ahualdyng qanday bolaryn boljap bilu qiyn edi. Sonyng biri – osy pravolyq komissiyanyng júmys barysy bolatyn. Ol tústa Oljekenning jeke basy qudalaugha týsti de, jeltoqsan oqighasyna baylanysty týrmege týskender men qudalanghandardyng isi keyinge ysyryla berdi. Biraq ta ol negizgi ýsh baghytta júmysty jýrgizuge núsqau berdi:

Birinshi: «Alashorda» qayratkerleri turaly derekterdi barynsha jinaqtap, sayasiy-әdebi, iydeologiyalyq túrghydan tiyanaqtap, baysaldy, payymdy tújyrym jasandar. Agha jazushylar men ardagerlerge hat dayyndatyndar. Kolbinmen, Nazarbaevpen, Núrqadilovpen jazushylardyng kezdesui ótken kezde  «Alash» mәselesin kóterip sóileytin qalamgerlerdi dayyndandar. Elden hat úiymdastyryndar.

Ekinshi: Jeltoqsan oqighasy turaly barlyq derekti jinastyryndar. Kim qay týrmede jatyr? Qanday aiyp taghyldy? Olardyng әke-sheshesimen, tughan tuysqandarymen habarlasyndar. Joghary sotqa kassasiyalyq aryz jazsyn. Oqighagha qatysqandardyng kuәlik sózderin jiyndar. Al oblystaghy mekemelerge hat joldandar. Ol ruhany sýienish bolady әri qatal ýkim kesuge, júmystan shygharugha erkindik bermeui mýmkin. Jazushylardan seskenedi, jazushylar odaghyn syilaydy. Eng bastysy, jeltoqsan oqighasyna sayasy bagha beru jәne onyng imperiyalyq-otarlyq óktemdikten tughandyghy turaly týiindi tújyrym әzirlender әri ol  úzaq merzimge arnalghan azamattyq qozghalys jospary bolsyn. Mәskeude sonday pikir óristep keledi. Biz de kesh qalmayyq.

Ýshinshi: jeke mәselelerdi qozghay berinder. Sol arqyly tәjiriybe jinaqtaysyndar. Jazushylardyng pikirin úiymdastyr. Repressiyagha úshyraghan jazushylar men jariyalanugha rúhsat etilmegen shygharmalardy aqtap alu turaly batyl mәsele qoyyndar – dep naqty tapsyrma jýktedi.

Búl ýsh mәseleni talqylauda jogharydaghy aty atalghan pravolyq komissiyanyng mýsheleri men kenesshileri belsene qatysty. Saqtyq ýshin olarmen jeke-jeke әngimelestik, әrkim óz ynghayy boyynsha iske kiristi. «Alashorda» isi turaly Oljas joghary sottyng tóraghasy Tamas Aymúhamedovpen sóilesti. Ol tergeu isin KGB-dan aldyryp, kollegiya mýshesi Qazyqan Kenjebaev arqyly maghan tanystyrdy. Ýsh kýn tanertengi saghat onnan bastap keshki tórtke deyin marqúm Qazyqan Toqtybayúlynyng bólmesinde otyryp  «Alashordanyn» tergeu isimen tanystym. Olardyng әdebi, tarihy múralary turaly barlyq maghlúmatty Qazyqangha aityp, týsindirip berdim. Ol qúpiya týrde «Alash» partiyasy men onyng qayratkerlerining aqtaluynyng zandyq qúqyqtary men tújyrymdary turaly auyzsha aityp berdi. Jasyryp qayteyin, múnday senimge onyng ózimen jәne әieli, advokat Gýlnar Seyitbekqyzymen qatarlas oqyghan jayyttar da negiz qalady. Aqylgha sala kelip, aldymen Shәkerim Qúdayberdiúlyn aqtap alugha tyrystyq. Nemeresi Kәmiylә Qapyrqyzynyng (hatty VAAP-tyng qazaq bólimshesining zang kenesshisi Núrghaysha Saqypova jazdy) jәne Semey oblysy Abay audandyq partiya komiytetining birinshi hatshysy Hafiz Mateevtyng qoly qoyylghan hattar týsirdik. Ortalyq komiytetting sekretary Ózbekәli Jәnibekovke qatynas joldadyq. Isting barysyn anyqtay kelgende Shәkerimning shygharmalaryna eshqanday tiym salynbapty. Tek Abzal Qarasartovtyng aryzynyng negizinde uaqytsha toqtatylghan eken. Áriyne, ile–shala aryz da jetti. Sóitip, senning alghashqy kóbesi sógilip, ortalyq komiytet arnayy qauly qabyldady. Búghan Ózbekәli aghamyzdyng yqpaly kóp tiydi. Isting sony jaqsylyqqa bet aldy.

Al «Alashorda» qayratkerleri turaly qaulynyng keshigip shyghuyna keybir agha jazushylardyng jýreksinui, sol kezdegi plenumdar men kezdesulerde sóileuden bas tartulary sebep boldy. Múhtar Áuezovting 90 jasqa toluyna baylanysty jasaghan Oljastyng bayandamasynda shet jaghasy aityldy. Biraq ta basa kórsetuge buronyng tiymy kedergi boldy. Biraq soghan qaramastan júrtshylyqqa oy salatynday pikir aityldy. Tek sol bir qasiyetti tolqynnyng tәrbiyesin kórgen ziyaly da ayauly degdar Ghalym Ahmedov aghamyz barynsha aqyl-kenes berip, qoldap, tiyisti týsinik-núsqau jasady. Teljan Shonanúly turaly ómirbayandyq qújat dayyndady. Sonday-aq, qazaq әnining 300 sózine shek qoyghan jarlyqty tabu jәne ol әnderding sózin qalpyna keltiru júmysy Iliya Jaqanov pen marqúm Jәnibek Kәrmenovke tapsyryldy. Jәnibek sol búiyryqtyng týpnúsqasyn tapty. Keyin ózi qúrastyrghan eki tomdyq  «Qazaq әnderining antologiyasynda» búl qatelerding birazyn týzetip, týsiniktemeler jazdy. Átten, Jәnibekting Ahmet Baytúrsynovtyn, Jýsipbek Aymauytovtyn, Maghjan Júmabaevtyng әnderi turaly zertteui jazylmay qaldy. Al Iliya Jaqanov әnderding tarihyna zerdeley ýnilip, bir jyl boyy arhivte otyryp kitap jazyp bitirdi. Reti kelgende aita keteyin, ókinishke oray, jóni de kelip, zertteu baghyty da bir izge týsken osy 300 әnning tarihy men taghdyry turaly mәsele qorytylmay, memlekettik dәrejede sheshimin tappay qaldy. Qazir búghan eshqanday bóget joq, alayda qay sóz qay  әndiki, osyny tiyanaqtau, tújyrymdau jaghy qolgha alynbay, iygi bastama qortyndylanbay, izi suyp ketti. Búl da enjarlyghymyzdyng bir belgisi. Áli de kesh emes. Týbi әr әn sózin, ózining iyesin tabugha tiyis. Ásirese, erterektegi operadaghy әnderding týpki taghdyry kómeski.  Endi elu jyldan son  «Sarmoyynnyn»  әuenin jazghan Evgeniy Brusilovskiy dep dýniyejýzilik anyqtamada jýrmesine kim kepildik beredi. Al zәru iske ýlesin qosqan jogharydaghy eki azamat ta elining bir namysyn der kezinde qorghap berdi dep esepteymin.

Múnyng barlyghy jeke-jeke tapsyrma atqaryp jýrgen pravolyq komissiyanyng mýshelerine kýsh-quat, senim bitirdi. Áli esimde, 1988 jyly 13 qantar kýni Oljas Sýleymenov ortalyq komiytetke baryp keldi de:  «Al endi iske tikeley kirisemiz. Men KGB-nyng tóraghasynyng orynbasary general Ábdirahmanovty jәne tiyisti bólimderding bastyqtary 7 polkovnikti pravolyq komissiyanyng mýshelerimen kezdesuge shaqyrdym. Olar repressiya men jeltoqsan oqighasy turaly súraqtargha jauap beredi. Dayyndalyndar» –dedi. General Ábdirahmanov habarlama jasady. Jazushylardyng ishinen Safuan Shaymerdenov, Qalmúqan Isabaev, Qasym Qaysenov, Áljappar Ábishev óte shaghymdy saualdar qoydy. Sonda túnghysh ret jeltoqsan oqighasyna baylanysty 105 adam sottaldy, 2 adam  óldi, 2400 adam qamaldy, 355 adam jaralandy – delingen derek aityldy. Áriyne, búl tolyq emes әri naqtylanbaghan mәlimetter ekeni eskertildi. Sol әngimede Maghjandy kim kórsetkeni jәne ony aqtaugha qarsy bolghan bir kezdegi jazushylar odaghynyng hatshysynyng aty da ataldy. Qauipsizdik komiyteti jazushylardyng pravolyq komissiyasynyng júmysyna kómektesetini, arnayy kenesshi bólip beretini turaly uәde berdi. Búl kezdesuding biz ýshin mәni erekshe boldy. Endi jasqanatyn eshtene qalmady.

– Demek, búdan arghy uaqytta biraz sharalar jasalyp, qoghamdyq pikir qalyptasyp, derekter jinastyrylyp, qúqyqtyq komissiyanyng is-jospary da naqtylanyp qalghan boldy ghoy?

– IYә, dúrys aitasyn. Endigi mәsele, tújyrymdalghan pikirlerdi jinaqtap, tiyisti resmy mekemelerge joldau, batyl әreketke kirisu mindeti edi. Sonda ghana baryp mәjilishatty jýrgizu mýmkin dep sheshtik. Búl ashyq týrde qimyldaudyng belgisi edi. Endi jasyryp әrekettenuding qajettigi joq bolatyn. Pikirim shashyrandy shyqpas ýshin 1987-1989 jyldardyng arasynda jýrgizilgen júmystardy baghyt-baghdary boyynsha jýielep aita keteyin:

Birinshi: jappay jazalau sayasaty, últtyq belgisine qarap tergeu jýrgizu, qyzmetten qudalau, basshylardy últtyq tegine qaray qoy, jalpy qúqyqtyq negizderding búzyluy turaly jazushylardyng atyna kelip týsken jekelegen aryzdardy tekserip, qortyndylaryn baspasóz betinde jariyalap otyrudy maqsat túttyq. Búl rette marqúm Qanapiya Beketaev kóp enbek sinirdi. Ásirese, jazyqsyz sottalghandar men әkimshilik qysym kórgender turaly bes-alty maqala jariyalap, joghary sottyng ýkimin qayta qaratqan «Kýrti isi» men kóp balaly analar turaly maqalasy naqty nәtiyjeler berdi. Búdan keyin qúqyqtyq komissiyagha kelushilerding sany kóbeydi. Olargha tiyisti kómek kórsetildi. Oljas Sýleymenov ózining atynan týrli baspaldaqtaghy mekemelerge hat jazugha púrsat berdi. Komissiyanyng júmystary men aryzdardyng nәtiyjesi turaly hattamalardyng júmystaghy seyften joghalyp ketuine baylanysty naqty derekterdi keltire almay otyrmyn. Onyng ishinde Múhtar Áuezovting sottaluy men qudalanuyna qatysty qújattar da bar edi. Tek  «qúpiya dәpterdegi» myna adamdardyng atyn atay alamyn. Olar: Kýrtiden Shektibaev Kәrimbek, Tileubay Ýsenbaev, Kelisbek Nýrpeyisov, Boranbaev Beysahmetter. Qanapiya Beketaev marqúm búl isti aqtauda ýlken enbek sinirdi. Marqúm Qasym Toghyzaqovtyng múragerlik mәselesi sheshildi. Alpys jyldyq ómirining otyz jylyn týrmede ótkizgen Shyghys Týrkistandaghy qazaq әdebiyetining klassiygi Qajyqúmar Shabdanúlynyng taghdyry turaly hat QHR-dyng memleket basshysy Jang Zy-minge, jazushylar odaghyna kelgen ókilderge, Qazaqstannyng ortalyq komiytetine, Gorbachev pen SSRO joghary kenesine joldandy. Ókinishke oray resmy mekemeler qoldamady. Biraq ta Shabdanúlynyng taghdyry men shygharmalary turaly maghlúmatty qazaqstandyqtar bildi. Keyinnen shygharmalary ishinara jariyalandy. Asanbay Asqarovtyng tergeu isining mәn-jayy qazir kópshilikke mәlim. Búl tek qana Asqarovqa, Arghynbaevqa, Aqmyrzaevqa, Altuninge, Bekjanovqa, Kómekbaevqa qarsy qozghalghan jazalau әreketi emes, sol arqyly býkil qazaq halqyna qoldanylatyn qorlaudyng basy bolugha tiyisti edi. Egerde búl toptyng «qylmysy әshkerelense», onda kelesi kezekte Dinmúhamed Ahmetúlynyng túrghany anyq, «ekinshi Rashidov» bop shygha keleri  sózsiz edi. Sol rette Jambyl oblysynyng Merke auylyndaghy Esenin kóshesi, № 2 ýide túratyn Baydәulet Dauylbaev bastatqan Qoylybay Qabataev, Qaysarbay Ydyrysov, Álipbay Berikov ispetti ardagerler komissiyagha keldi. Ákim Taraziyding bólmesinde shaghyn kenes qúryp, top mýshelerin belgiledik. K.Tabeevti sot isine qatysugha, onyng esebin jariyalap túrugha mindettedik. Kaliniyshenko, Klepsov, Romansev ispetti tergeushilerding arandatu, úryp-soghu, kameragha qanisher qylmystylardy jiberu siyaqty әreketterine tiym salu jónindegi hatty Qyrghyzstannyng joghary sotynyng atyna joldadyq. Aqyry әlgi ardagerlerding «Ádilet» toby týpki maqsatyna jetti. Qazaq baspasózderinde sottan esepter jariyalana bastady. Taldyqorghan oblysy Panfilov audanyndaghy «Asharal» kolhozynan joldaghan Qúlbaev Aqbalanyng aryzyn jazushy Qoyshyghara Salgharin tekserip, partiya úiymynyng hatshysy Qojaqanov Júmaghalidan shaghymgha oray, ol kisini buhgalteriyagha qaytadan ornalastyru turaly uәde bergen jauaby keldi. Múnday jaylar óte kóp edi, onyng barlyghyn tizbelep jatudyng reti joq. Jazushylar búl tústa barynsha azamattyq belsendilik tanytty.

Ekinshi: Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov, Maghjan Júmabaev, Jýsipbek Aymauytov turaly tiyanaqty tújyrymdar dayyndalyp, ortalyq komiytetke úsynyldy. Olar múny qoldap, arnayy komissiya qúrdy. Al joghary sottyng tóraghasy Tamas Aymúhanbetov pen kollegiya mýshesi Qazyhan Kenjebaev búl mәselening zandyq aqtaluyn sheshuge dayyn túrghan edi. Bir aigha jeter-jetpes uaqyttyng ishinde aqtau turaly ýkimning әzirlenip bitui de sony bayqatady. Kerisinshe, sarashy ghalymdar búl qortyndygha kelu ýshin eki-ýsh ay uaqyt júmsady.

Ýshinshi; jeltoqsan oqighasyna qatysty naqty derekter jinaqtalyp, pikir qorytugha negiz qalady. Barlyq mәlimetter anyqtaldy. Týrmede jatqandardyng tizimi jasaldy. Zardap shekkenderden kuәlikter alyndy. Bir qynjylarlyghy, jalghan daqpyrttyng kóptigi men oqighagha qatysushylardyng jәne qiyanat kórgenderding ata-analarynyng jaltaqtyghy talay isti tyghyryqqa tiredi. Balasynyng ne joldastarynyng naqty aty-jónin aitudan bas tartqandar da jii kezdesti. Resmy týrde myna adamdardan hat pen habar keldi: Almaty oblysy  Qaskeleng audany Qúrylysshy polselkasyndaghy Kotovskiy kóshesi, № 29 ýide túratyn Zyliha Qauqaeva balasy Taubaev Baqtyghaly Artyqbayúlynyng 1987 jyly 28 aqpanda sottalyp, Karlagqa jóneltilgenin, onda týrmedegi ofiyserlerding azabyna shydamay ashtyq jariyalaghanyn, eregesken olar Baqtyghalidy taghy da eki jylgha sottaghanyn, keyin Pavlodargha auystyrylghanyn mәlimdedi. Hasen Qojahmetovten hat keldi. Oinabekov Amankeldi, Bolat Júbatyrov, Mýlikbaev Ótkirhan Qoshqarúly, Júmabaeva Kýlimhan, Ýmbetov Abay, Qabylov Rýstem, Imanbaev Qayyhan, Qilybaev Rasul, Núrlan Núrghaziyn, Taymanov Núrlan, Álimjan Isabaev, Áshimova Gýlnar, Amanghazy Kәripjanov, Syzdyqova Sәule, Qúrmanghazy Rahmetov ispetti azamattar týsinik berdi nemese olar turaly naqty derekter jinalyp, rastaldy. Sonday- aq oblystyq jerlerdegi jazagha tartylghandardyn  tizimi tizildi. Sonyng ishinde Aqtóbe oblysy Algha qalasynda jeltoqsan kýnderi Almatydaghy oqighagha ýn qosqan Teleuov Bolattyn, Arynghaziyev Bolattyn, Taybókenov Berikting isi nazargha ilikti. Búlar sport mektebining múghalimderi eken. Trofimovtyng bayandamasynda  «ljeuchiyteley» –  «jalghan ústazdar» dep qaralanyp, bas erikterinen aiyryldy. Oljas Sýleymenovting deputattyq súrauyna ie bop, aqtalugha ne týrmeden bosatylugha kelisilgen bolatyn. Búl azamattar turaly 1996 jylghy jeltoqsan aiynyng ishinde «Qazaq eli» gazetine bergen Teleuov Bolattyng súhbatyndaghy týsinikte aitylghan:  «On jyl boyy temir tordyng ishinde andasyp, arpalysyp jýrip ishtey týlegen jeltoqsandyq batyrlar 1996 jyly qarashanyng 25-de QR Jogharghy sotynda Maqsút Nәrikbaevtyng tóraghalyq etuimen azattyq aldy» – degen sózdi týsinbey qaldym. Sonda olar on jyl boyy týrmede otyrghan ba? Álde stilidik selkeulik pe? Búl ýsh jigit «azattyq» emes,  azamattyq aqtalu alghan shyghar. Mine, osynday júmystar  jandanghan kezde Safuan Shaymerdenov aghamyz Ábu Sәrsenbaevtyn, Fariza Ongharsynovanyn, Rahmanqúl Berdibaevtin, Ábduәly Haydarovtyn, Ábdijamal Nýrpeyisovtin, Mekemtas Myrzahmetovting qoldary qoyylghan ýndeu hatty tapsyrdy. Biz onyng aldynda әrbir isting ózinshe qúpiyalylyghyn saqtau ýshin eki-ýsh adamnan shaghyn top qúrghan edik. Ár top ózge toptyng ne istep jatqanynan habarsyz bolatyn. Óitkeni, búl ózi óte shamshyl jәne namysty mәseleni qamtityn. Sondyqtan da zorlanghan qyzdardyng abyroyyn saqtap, olardyng keleshegin oilap jariya etpeuding amalyn oilastyrdyq. Ári olardy kuәlik beruden seskendiretin, iymendiretin. Sol toptyng birin Safuan aghamyz basqardy. Smaghúl Elubaev pen Kommunar Tabeev, Qajytay Iliyasov belsendi kiristi. Keyde týnilip te jýrdi. Oblystargha jeke adamdardy astyrtyn jiberip, bopsalay jýrip derekter jinady. Sonyng nәtiyjesinde KGB keyin resmy týrde jariyalaghan Erbol Sypataevtan basqa Lәzzat Asanova men Sәbira Múhametjanovanyng esimderin anyqtadyq. Jazushy Asqar Alpysbaev  «Júldyz» jurnalynyng komandirovkasyn paydalanyp Óskemenge baryp, Sәbiranyng taghdyryn, qalay qúrbandyqqa úshyraghanyn anyqtap keldi. Qarqalpaqstannan kelgen eki bala qúrban boldy degen Áziza Núrmahanovanyng jәne Jambyldyng Merke selosynda balasyn joqtap jylap, Túrsynbek Kәkishev pen Adam Mekebaevqa shaghynghan әielding derekteri rastalmady. Men ózim Manghystau, Guriev, Aqtóbe oblystaryn aralap, naqty kuәlerding rastauy boyynsha izge týsken bir qyz balanyng ólimi turaly mәlimetti anyqtay almadym. Oraldan da izdestirildi. Áyteuir, batys oblysynyng qyzy ekeni anyq. Túrghan pәterindegi kiyimderi men qaghazdary joq. Pәter iyesi orys kempiri «ketip qalghan» degennen basqa eshtene aitpady. Zady, Astrahani ne Orynbordan kelgen adam boluy da yqtimal. Áriyne, tiri bolsa – quanysh. Al qúrbandyqqa úshyrap, әke-sheshesi jasyryp jýrse – teksizdik. Asa ýlken mólsherde aqsha berip, basqa qaladan, audan ortalyghynan ýy alyp berip, dymyn shygharmaghan jaylar oryn da alghan siyaqty. Búl ispetti kýdikti sonday sapardan oralghan әr jazushy aitty. Ony mәskeulik ýndemester jýzege asyruy mýmkin. Qoltanbasy sony anghartady. Joghary Kamenka, Qalqaman, Dmitriyevka, Birinshi may poselkalarynyng shetindegi jarlauyttargha mashinamen aparyp, zorlap, qorlap ketken soldattar men ofiyserlerding azaby men mazaghy jónindegi derekter rastaldy. Qylmys oryndary anyqtaldy. Solardyng ishinde alangha tәrtip saqtau ýshin barghan jasaqtar da bar eken. Olar da rastap berdi. Komsomoldyng ortalyq komiytetindegi auyl sharuashylyq bóliminde isteytin bir jas jigit sonday kýige týsipti. Búl derekti Ghalym Doskenov dәiektedi.

Ýlken qiynshylyq tudyrghan jәne osy uaqytqa deyin tiyanaqtalmaghan bir jayt – sol oqigha túsynda psihologiyalyq qysymgha shydamay ne tergeu men úryp-soghudyng nәtiyjesinde týrli jaratqat alyp, kemtar bolyp qalghandardyng alang men týrmeden tys jerde keyindeu ólgen adamdardyng taghdyry. Mysaly, tura sol jeltoqsan oqighasy túsynda jýrekten qaytqan halyq suretshisi Naghymbek Núrmúhammedovting kenetten qaytys boluyna psihologiyalyq qysymnyng әseri  boldy dep esepteymin. Jerleui de yn-shynsyz ótti. Milisiya qyzmetkerining qolynan qaza tapqan Moldabaevting ólimining motiyvi de júmbaq edi. Múny  týbeygeylep tekseruge bizding mýmkindigimiz jetpedi. Mysaly, jeltoqsannyng 31 kýni qaytys bolghan delingen Qazaq memlekettik uniyversiytetining studenti Mahanbetova Baqyt ta sonday qysymnyng qúrbany. Kókshetau oblysynyng Kókshetau audannyng Ortaq selosynda jerlengen Baqyttyng ata-anasy qanday da bir týsinik beruden bas tartty. Ózderi keyin basqa audangha kóship ketken. Múnday oqighalar әr jerde kezdesti. Biraq qolhat beruden de, aty jónin jariyalaudan da bas tartty. Tipti, «bala ózimizdiki, senderding ne sharualaryng bar» – degen sózder aitylyp qaldy. Áriyne, búghan ister qanday lajyng bar? Zady, osy bir jaytqa erekshe nazar audaryp, tiyisti derekter jinastyrghan lazym. Sonda jazalau sayasatynyng barlyq zardaby tolyq ashyla týser edi.

Eki jyldyng ishinde sayasy pikir qalyptastyryp, memleketting aldyna mәsele etip qoyatynday derekter men qújattar jinaldy. Onyng ýstine  Oljas Sýleymenovting deputattyq súrauymen eluge tarta is qayta  qaralyp, keshirim jasalugha bet aldy. Sol kezde Qazaq SSR jogharghy kenesining prezidiumyna, SSRO jogharghy kenesining prezidiumyna pravolyq komissiyanyng atynan mәlimdeme joldandy. SSRO joghary kenesining deputaty retinde Oljas Sýleymenov Kremlidegi mәjiliste arnayy sóileuge tiyis boldy. Tiyisti qújattar men derekter jetkilikti bolatyn. Búghan Oljastyng tikeley ózi anyqtalghan jaylar da qosyldy. Ol jedelhattar men qújattar kómekshisi Sýniyat Bekenovte әli de saqtauly jatqan bolu kerek. Qysqasy, Býkilodaqtyq dengeyde adam qúqy jóninde mәsele kóteretindey tújyrym dayyn boldy. Sol mәlimdemelerding ishindegi:

«Qazaqstan jazushylar odaghynyng janyndaghy qoghamdyq negizde qúrylghan pravolyq komissiya 1986 jylghy Almaty qalasyndaghy jeltoqsan oqighasynyng sebepterin anyqtau jәne jazagha tartylghandardyng taghdyryna arasha týsu maqsatymen arnayy shúghyldandy. Oqighanyng barysymen tolyqtay tanysyp, tiyanaqty tújyrym jasau ýshin respublikanyng jauapty mekelerindegi tergeu, sot isterimen tanysugha, kino, foto, viydeo qújattardy kóruge, týrmedegi adamdarmen sóilesuge rúhsat berulerinizdi súraydy. Pravolyq komissiya qazirding ózinde de búl oqighanyng sayasy mәni men sebepteri, qozghaushy kýshi, jәne tergeu barysynda jiberilgen týrli zansyzdyqtar turaly  tújyrymdy mәlimdeme jasaugha әzir, oghan negiz qalaytynday kuә – derekter bar» – degen sózdi aitu ýshin qanshama ter tókti desenizshi! 

Osynday salmaqty mәlimdemeni Oljas Mәskeuge alyp ketti. Ol qalayda sóileuge tiyis boldy jәne mәseleni bir jaqty etip keluge baryn salatyny anyq edi. Sol kezde Almaty oblysynyng Kegen audanynan saylaugha týsken Múhtar Shahanov ta keshigip baryp deputattyqqa ótti. Ol kisi Mәskeuge jýrer aldynda janaghy Oljasqa berilgen tújyrymdamany súrady. Biz  kóshirmesin berdik. Kim bolsa da, әiteuir, jeltoqsan oqighasynyng shyndyghyn jәne oghan beriluge tiyisti sayasy baghany júrtshylyqqa jetkizse – maqsatymyzdyng oryndalghany dep týsindik. 1989 jylghy kóktemgi sessiyada Múhtar Shahanov sóz alyp, dýnie jýzine jariya etti. Bizding komissiya mýsheleri bir-birin qúttyqtap, arqalarynan ýlken jýk týskendey kýy keshti. Rasynda da olar últynyng aldyndaghy jazushylyq paryzyn oryndaghan naghyz azamattar edi. Sol isteri ýshin de olargha myng da bir rahmet. Búdan keyingi oqigha barysy ózgeshe sypat aldy da, komissiya mýshelerining birazy Múhtar Shahanovtyng tobyna qosyldy. Tek Qazaqstan ókimeti jaghynan jeltoqsan oqighasy jóninde arnayy komissiya qúrylghanda narazylyq bildirip hat joldadyq. Óitkeni, ókimet komissiyasynyng mýshelerining ishindegi Dmitriy Sneginnen basqalarynyng barlyghy da resmy lauazymy bar adamdar edi jәne olardyng ózderining jeke mýddesi komissiya mýddesimen toghyspaytyny anyq bolatyn. Olar iskerlik baghytyn basqa arnagha búryp jiberdi. Sol kezdegi baghyttan asa almaghan jeltoqsan oqighasy turaly әreketterding barlyghy týrmege týskenderdi aqtaumen ghana shúghyldandy. Ol on jyl ótken song da tәmamdalghan joq. Mәseleni sayasy túrghydan qoyghanda mýldem ózgeshe arnagha bet alar edi. Sonda osy kýnge deyin: jazyqsyz sottaldym. Oqighagha kezdeysoq qatysyp edim. Ýiim joq, kýiim joq. «Kómektesinder» – degen syqyldy jeke-jeke adamdardyng ghana aryzy aitylmay, últtyq qozghalys retinde damyp, bәrimizge ortaq Otandyq – patriottyq partiya retinde qimyldaugha mýmkindik tughan bolar edi. Mýmkin, sol partiyany Elbasynyng ózi de basqaruy mýmkin edi.  Al ol ýshin ýlken sayasy baghdar men últtyq qozghalys kerek edi. Ókinishke oray, mýddeler bólinip ketti. Mýmkindik qoldan shyqty. Negizgi iskerlik baghyt әshkereleu men bet tyrnaugha, daqpyrt pen danqqa, jeke bastyng mýddesine qaray auysyp, qarama-qarsy kýshterding yrghasuyna alyp keldi. Tipti jeltoqsan oqighasyna qatysushylardyng ózi ekige bólindi, «Alash», «Azat», «Jeltoqsan», aqyry  «Azamat» bolyp bútarlanyp tyndy. Búl, mening oiymsha, qazaqtyng últtyq ruhany qozghalysyna ýlken ziyanyn tiygizdi. Tәuelsizdikke emes, sayasy tәueldilikke bet búrghyzdy. Kerisinshe, búrynghy  «orys emester» nemese  «orys tildiler» qozghalysy nyghayyp, memlekettik sayasatqa yqpalyn tikeley jýrgizuge qol jetkizdi. Al mýdde men biylik bólingen jerde ortaq últtyq qimyl eshqashanda bolmaydy. Búl da sol imperiyalyq iritki salushy arandatu әreketterining kesiri. Búghan  «bas – basyna by bolghysy kelgen ónkey qiqymdardyn»  (Abay) zardaby qatty tiydi. Qoghamnyng ishindegi qozghaushy kýsh ydyrap, aqyry aighay men dauryghugha úlasty. Oily júrt odan bas tartty. Sóitip, últ retinde ortaq nysanagha kelgen qazaq eli jeltoqsan oqighasynan keyin bes jyldan song bayaghy qalpyna qaytyp oraldy. Túlghalar túldanyp, jeke qaldy. Qozghalystyng mәiekteri irigen  song ol óz-ózinen ydyrap ketti.

– Eger, sonyna deyin últ bolyp úiysa alu jolynda bir baghytqa qarap bet týzey almasaq, jeltoqsan oqighasy siyaqty dýmpulerding qazaqqa ne keregi bar edi? Jalpy, Jeltoqsan oqighasy bizge neni dәleldep, neni aiqyndap berdi?

– 1989 jyly aqpan aiynyng 14 jәne 17 kýni Degelendegi synaq poligonynda qatarynan eki ret synaq ótti. Men tura sol mezgilde jazushy, synshy Tóken Ibragimovtyng 50  jasqa tolu mýsheltoyyna qatysu ýshin Semeyge, odan Qarauylgha bardym. Toygha barghan basym kónil aitudan qolym bosamady. 1988 jyldyng mamyr aiynda bolghan synaqtan keyin uly gaz auagha tarap, jas balalardyng ókpesin kýidirip, ýlken qater tóndirgenining kuәsi bolyp edim. Kolbinning ózi jedel úshyp baryp, isting mәnisin týsingen son:  «túmau tarapty» – dep Almatygha asygha qaytyp ketken bolatyn. Búl joly jýregi әlsiz qariyalardy jusatyp salypty. Elding de jýikesi tozyp, shydamy shegine jetipti. Qúmygha qúsaly kýige týstim. Almatygha kelisimen birden odaqqa tarttym. Barlyq mәn-jaydy Oljasqa týsindirip, deputat retinde bir qayrat kórsetuin tiledim. Mamyrdaghy oqighadan habardar Oljeken:  «Svolochi! Jetti! Endi shabuylgha shyghu kerek. Sen bargha (sharaphanagha) bara ber. Men de baramyn» – dep shygharyp saldy da, telefongha jarmasty. Hatshylar Sayyn Múratbekovti, Ákim Taraziydi, Leonid Krivoshekovti, Gennadiy Tolmachevti shaqyryp aldy. Ile qarbalas bastaldy. Bir saghat ótken son: «Sening aitqanyng ras eken. Mәskeudegi qorghanys ministrindegi senimdi adam rastady. Sen paryzynnan qútyldyn. Endigisin maghan qaldyr» – dedi. Ýshinshi kýni, júma kýni kelgenimde Qadyr Myrzaliyevtin, Dmitriy Sneginnin, Sayyn Múratbekovtin, ózining deputattyq qoly qoyylghan narazylyq  mәlimdemesin kórsetti. Keshinde teledidar arqyly barsha júrtqa jaydy. Jeksenbi kýni Jazushylar odaghynda resmy emes mitingi ótti. Sóitip,  «Semey - Nevada» qozghalysy dýniyege keldi. Búl – Kolbinning esin tandyrghan alghashqy soqqy edi. Onyng mekirengen ayar kýlkisi sol kýni tiylyp, ózining tuynyng jyghylghanyn sezdi. Endi Qazaqstanda oghan oryn joq bolatyn. Men dәl osy bir septestigim ýshin azamat retinde kәdimgidey kónilime maqtanysh pen júbanysh úyalatamyn. Enbek pen erlik – Oljastyki. Degenmen de, jerlesterimning aldynda betim jaryq siyaqty kórinedi. Búl da  jeltoqsannyng ruhy edi.

Jeltoqsan oqighasy qazaq últyn titirkendirip, shamyrqandyryp, ruhany serpiltip, quatty qoghamdyq qozghalysqa týsirdi. Qazaq elining dәl osy kezdegidey júmyla belsendi bolghan kezi siyrek. «Jeltoqsan»,  «Semey–Nevada» qozghalysy,  «Aral» qozghalysy sol tústa dýniyege keldi. Egerde osy ýsh qozghalystyng basyn biriktirip, últtyq mýddege oraylastyryp, sayasy ortalyq qúrylghanda, últymyzdyng mereyi ýstem, ózara týsinistigi myghym, últtyq tútastyqty múrat etken últtyq ruhany maydan qalyptasary sózsiz bolatyn. Búghan ziyaly qauymnyng yntasymen dýniyege kelgen  «Qazaq tili» qoghamy iydeologiyalyq negizdi qalay alatynday mýmkindigi bar edi. Múnda sayasat ta, ekonomika da, mәdeniyet te, últtyq damu baghyty da qamtyldy.  «Azat» qozghalysynyng tóralqasy qúrylghan sәtte-aq onyng jiktelip tynatynyn óz basym bildim jәne búl oiymdy Sәbiytqazy Aqataev aghamyzgha aittym da. Búl – kósemsigendik emes, ondaghy qalyptasqan shyndyqtyng ózi solay bet alyp túrghan. Sonynan qos jaryldy, aqyry  baybalamnyng bayraghyn kóterdi. Áli de auyzbirlikke jetken joq. Bir adamdy qaralap, bir ghana baghytty ústap, júdyryqqa jýgingen qozghalys eshqashanda abyroy әpergen emes. Qazir sol qozghalystyng keybir  «kósemsymaqtary» «Azamatqa» auysty. Al búl  «Azattyn» baghytyna mýldem qarama-qarsy niyettegi qozghalys. Týpting týbinde olar ózderin ózderi әshkerelep tynatyny sózsiz. Óitkeni, múnda eshqanday memlekettik, últtyq, ruhany túghyr joq. Massondyq maqsat qana bar. Átten, osy bes qozghalystyng mýddesi men qimyly («Jeltoqsan qozghalysy»,  «Semey - Nevada», «Aral»,  «Azat»,  «Qazaq tili») ózara ýileskende, býgingi berekesizdikke jol berilmeytin edi. Dәl osy qozghalystardyng boyyna demokratiyalyq, konstitusiyalyq, últtyq, patriottyq, kongrestik, assambleyalyq iydeyalardyng bәrin de úiytugha alghy sharttar jasalynyp, dayyn túrghan. Búl niyet jýzege asa qalghan jaghdayda, qazirgidey әkimshilik jikteluge jol berilmey, últtyq memleket qayratkerleri iriktelip shyghar edi. IYә, ókinishke oray, bәri de  «edi» degenmen ayaqtaldy. Býgingi kýngi sayasiy-әkimshilik jikteluge alyp keldi. Egerde, әrbir qazaqtyng kóksegeni Tәuelsizdik ekeni ras bolsa, onda bizding ózara til tabyspaytynday sebebimiz joq bolatyn. Últymyzdyng óz ishinde birin-biri jek kóretindey óshpendilik  sezimi oyanbaghan edi, әli de tózimi tausylghan joq, sony biriktiretin quatty sezim kerek. Ol ýshin últtyq tútastyq iydeyasyn oyatyp, qanymyz ben janymyzgha sinire biluimiz qajet, tym qúrymaghanda keler úrpaqtyng boyyna sinirip ketu – perzenttik paryzymyz.

Ekinshiden, jeltoqsan oqighasy últtyq kósem nemese túlghalardy iriktep shyghara alatynday mýmkindigimizdi anyqtap berdi. 1986-1989 jyldardyng arasynda qayratkerler men ziyalylarymyz óte jauapty synaqtan ótti. Osy ýsh jyldyng ishinde ózimen-ózi júmys istep, qatty shynyqqan sayasatkerding qataryna Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev ta jatady. Meninshe onyng ómiri, naghyz sayasatkerlik túlghasy, memlekettik qayratker retindegi bolmys-qimyly osy ýsh jylda qalyptasyp, saqa sayasatkerge ainaldy. Múny ózi de moyyndaytyn shyghar. Qyl ýstinde túrghan qayratkerden tәuelsiz elding preziydentine deyingi aralyqtaghy uaqytta adam retinde jankeshti sezimderdi basynan keshti. Sonyng ózinde de jol tapty. Eng bastysy últtyq namys degen iydeya jýregine úyalady. Biylikting óz filosofiyasy bar. Sony qapysyz mengergendigin kórsetti. Ózge qayratkerlerimiz ózin-ózi jene almady. IYdeologiyalyq jylymda qalyp qoydy.

Ekinshi túlgha – Oljas Sýleymenov. Ol ózine tabighat syilaghan qasiyetterding barlyghyn syrtyna shyghara bildi jәne azamattyq adaldyghy men ójettigin, kýreskerlik qasiyetin kórsetti. Júrtty sonynan ertti jәne adastyrghan joq. Sayasatta da aqyn bola aldy, yaghni, sayasattan poeziya jasay bildi.

Ýshinshi adam – Múhtar Shahanov. Ol jeltoqsan oqighasyna qúlshyna kirisip, janyn saldy. Araldy da arashalaghysy keldi. Aqyry elshilikten orynyn tapty. Oljas pen Múhtardyng elshiligining salmaghy birley emes. Múhtar Shahanov әrbir isti aqyndyq shabytpen qyzu bastady da, tura aqyndar siyaqty tez suynyp ketti. Sonyng nәtiyjesinde Araldyng da, jeltoqsannyng da mәselesi tolyq sheshilmey, tez jinaqtaldy. Ol ýnemi úshyp jýrgisi keldi, biraq, sayasatkerlikting iynemen qúdyq qazatyn mamandyq ekendigine moyynsynghysy kelmedi, tabandap kirisuge moyny jar bermedi. Al, jýregining tazalyghynda min joq. Últtyng senimine ie boldy. Sol senim ony halyq jazushysy etti.

Memlekettik basqaru tәjiriybesi bar Mihail Esenәliyev pen sayasy kýres jolynan ótken oily da sanaly Sәbetqazy Aqataev halyqty sonyna ertti. Nege ekeni belgisiz ortaq til tabysa almady. Aradaghy jelbuaz ne әsire aiqayshylardyng mysyn basa almady. Jasaral Quanyshәli ghana óz betin aiqyndady. Al Ormantaev myqty ghalym, shiyki sayasatker dәrejesinde qalyp qoydy.  «Jeltoqsannyn» jetekshisi Hasen Qojahmetting túlghasy búlardyng bәrinen de tosyn jәne sheshilmegen júmbaq, әreket-qimyly tolyq ashylmaghan kýiinde yqylas audaryp keledi. Ol ójet te sheshimdi, batyldyghy men tabandylyghy bar, sayasattyng qiytúrqy tәsilderin biledi, eshkimning yqpalyna kónbeydi. Ony moyyndaytyndar da, moyyndamaytyndar da, tipti, mensinbeytinder de bar. Tek basqaru tәjiriybesi joq. Ol ózin-ózi kóndirip, memlekettik mekemening qyzmetine jegilip, ysylsa – on jyldyng ishinde eldik túlgha dәrejesine  kóterilui kәmil. Oppozisiya – maqsat emes, qazaq elining tәuelsizdigi men memlekettigi – basty maqsat. Al búl jolda últtyq tútastyqqa úmtylu – paryz. Shirkin, onday týsinistikke jetsek, qazaq eli órkeniyetti elderding aldynghy qataryna tayau arada shygharyna esh kýmәn keltirmeytin. Sәbetqazy búl jolgha moyyn búrghandyghyn anghartty. Biraq juastyq ta, jasyqtyq ta, neghylayyndyq ta últtyq oy iyesining tandaytyn, boy ýiretetin joly emes. Qazir qarajatqa sýiengen qayratkerler shyghyp keledi. Solardyng arasynan Serik Ábdirahmanovtyng ensesin basatynday túlghanyng súlbasy kórinbeydi. Ekonomikalyq sayasat pen qaratjattyng qapysyn tapqandary dúrys, biraq, ruhany ishimayyng bolmasa, últtyng yqylasyn ózine qarata almaysyn.

Últtyq túlghalar turaly qazbalamasam da bolar edi. Biraq el-júrtqa  «Jeltoqsan oqighasy» túsyndaghy últtyq birlikting keyinnen nege ydyrap  ketkendigine kóz ben kónil súghyn qadau arqyly el-júrtqa oy salghym keldi. Óitkeni, atalghan túlghalardyng búl mәselege tikeley qatysy barlyghyn bәriniz de bilesizder. Osylardyng arasynda bәrining de mýddesin jalghastyryp, memlekettik tútqany ústaghan Ábish Kekilbaevtyng jóni basqa. Ol ózining basty últtyq mýddesin tabandylyqpen jәne sonday kómpistikpen jýzege asyra bildi. Auyr da azapty әri jauapty kýres jolynan ótti. Tipti key-kezde basynghandardy da keshire bildi, biraq ózi olardy qorlamady. Memleketting ekinshi túlghasy boluy arqyly basqaru biyligine oily parasat әkeldi. Memleketimizding oily el bolugha bet alghanynyng nyshanyn anghartty. Layym oily memleketting azamaty bolugha jazghay siz ben bizdi. Onday qúqyqqa ie bolugha qazaq últy tolyq enbek sinirdi. Oghan elimizding jýrip ótken joly, kýres tәjirbiyesi, ruhany quat-kýshi dәlel.

– Jeltoqsan oqighasy uaqytynda qazaq baspasózining ýni qalay shyqty?

– 1986-1989 jyldardyng aralyghynda últtyq moyynsynbau qozghalysyna tәuekelmen at salysqan jazushy aghayyndardyng ruhany erligin eske sala ketu kerek. Shyndyghynda da, qalamgerlerding qayratkerligi bolmasa, bizding elimizding kónili sәl-sәl pәs kýiinde qalary sózsiz edi. Tәuelsizdikke dayyndalmay kelip, daghdaryp qaluymyz da yqtimal bolatyn. Ayta keteyin, sol kezde Sherhan Múrtaza aghamyz basqarghan «Qazaq  әdebiyeti» gazeti últtyq qozghalystyng ýni boldy. Ábish Kekilbaevting dekabrister turaly maqalasy, Nesipbek Aytov audarghan Nauaydyn  «Eskendirnamasyndaghy» jappay jazalau turaly taraudyng jariyalanuy emeuirinmen tanytylghan eskertu edi. Ózge basylymdar 1989 jyldyng ortasynan bastap erkin oy bildiruge kóshti. Múny da eskergen lazym. Hasen Qojahmetovting toby Almatydaghy Dzerjinskiyding eskertkishin qúlatqan kýnimen jeltoqsan oqighasynyng songhy kýres qimyly ayaqtalyp, tarihtyng enshisine ketkendey әser etti maghan.

Endigi sayasy әreketting jóni mýldem basqa edi. Átten, sottalghandardy aqtaudan әri asa almadyq. Al basty maqsat ol emes edi ghoy. Týbi qayyrly bolyp, tәuelsizdikting tuyn kóterdik. Búl – jeltoqsannyng jebeui, últtyq  qozghalystyng óteui, ýsh ghasyrgha sozylghan armannyng oryndaluy bolatyn. Al ol armannyng oryndaluyna jazushylar ólsheusiz ýles qosty. Azattyq ruhyn óshirmedi. Odaqtyng býgingi  qinalysy qabyrghamyzgha batady. Biraq qalayda shydap baghyp, qara shanyraghymyzdy ortasyna týsirmey ústap qalu – jazushylardyng da, tәuelsiz memleketting de paryzy. Oiymdy qoryta kelip, sóz arasyna iligip ketken  «men» degen sóz ýshin keshirim súraymyn. Múndaghy  «mendi» mening «menim»  emes, kuәgerdin  «meni» dep týsinersizder dep oilaymyn. Tipti bolmasa,  «óz sózim – ózimdiki» ghoy. Pikir bildiruge qaqym bar degen baylammen oiymdy tújyrymdaymyn.

– Ángimenizge rahmet!

Abai.kz