Parlament Mәjilisi osynyng aldynda Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev QR Konstitusiyasynyng 61-babynyng 1-tarmaghyna sәikes úsynghan «Qazaqstan Respublikasy Tәuelsizdigining 25 jyldyghyna baylanysty raqymshylyq jasau turaly» zang jobasyn maqúldady. Zang jobasy ary qaray Senatta qabyldanghan song QR Preziydentining qol qongyna jiberiledi. Zang kýshine engen boyda 28 myngha juyq adamgha raqymshylyq jasalady dep kýtilude. Osy orayda elimizde tәuelsizdik jyldarynan beri jasalghan amnistiyalar tarihyna kóz jýgirtip, jalpy týrme reformasynyng jay-japsaryna ýniludi, odan tónui bek-mýmkin qauip-qaterdi baghamdaudy jón kórdik.

QR Bas prokurorynyng birinshi orynbasary Iogan Merkeliding aituynsha, 28 myngha juyq jazasyn óteushige raqymshylyq jasalyp, onyng ishinde týzeu koloniyalarynda jazasyn ótep jýrgen 1500 adam bostandyqqa shyqpaq. Raqymshylyq sharasyna abaqtyda otyrghandardan bólek aiyppúl sharasyna, shartty jazagha kesilgender, kýdiktiler, aiyptalushylar, qoghamdyq júmystargha jәne basqa da auyr emes jazagha tartylghandar qamtylady. Raqymshylyq jasóspirimder, jýkti jәne kәmelettik jasqa tolmaghan balasy bar әielder, mýgedekter, qart adamdar jәne qoghamdyq qauiptiligi joq qylmystarmen boyynsha jazasyn óteushilerge jasalmaq. Lankestik, ekstremistik әreketi ýshin sottalghandar, birneshe ret isti bolghandar, pedofilizm babymen temir torgha toghytylghandar, sonday-aq kisini azaptau, jemqorlyq derekteri, úiymdasqan qylmystyq top qúru sekildi auyr zang búzushylyq jasaghandargha amnistiya qarastyrylmaghan.

El tarihynda búghan deyin raqymshylyq sharasy 8 ret qoldanylghan bolatyn. Alghashqy raqymshylyq 1991 jyly «Qazaq KSR memlekettik egemendigi turaly deklarasiyanyng qabyldanuyna baylanysty raqymshylyq jasau turaly» zany ayasynda jýzege asty. Kelesi izgilik sharasy 1994 jyly «Halyqaralyq otbasy jylyna baylanysty raqymshylyq jasau turaly» zany boyynsha qoldanyldy. Sol jolghy amnistiyagha maskýnemdik, nashaqorlyq jәne jynystyq qatynastan júghatyn aurular boyynsha tolyq emdik kurstan ótpegen jazasyn óteushiler enbedi. El tarihyndaghy ýshinshi amnistiya 1996 jyly «Qazaqstan Respublikasy jana Konstitusiyasynyng bir jyldyghyna baylanysty raqymshylyq jasau turaly» zany arqyly iske asty. Artynsha 1999 jyly «Úrpaqtar birligi men sabaqtastyghy jylyna baylanysty raqymshylyq jasau turaly», 2011 jyly «Qazaqstan Respublikasy azamattarynyng aqshany jariya etuine baylanysty olargha raqymshylyq jasau turaly», 2002 jyly «Qazaqstan Respublikasy tәuelsizdigining on jyldyghyna baylanysty raqymshylyq jasau turaly», 2006 jyly «Zansyz enbek migranttaryn zandastyrugha baylanysty raqymshylyq jasau turaly», 2011 jyly «Qazaqstan Respublikasy memlekettik tәuelsizdigining jiyrma jyldyghyna baylanysty raqymshylyq jasau turaly», zang jobalary boyynsha raqymshylyq sharalary jýrgizildi.

Shiyrek ghasyrdyng ishinde 8 raqymshylyq jasau sharasyn jýrgizudegi basty maqsat – temir tordaghy azamattardyng sanyn azaytu. Óitkeni Qazaqstan 2002 jylgha deyin әr jýz myng adamgha shaqqandaghy sottalghan adam sany jaghynan әlemde AQSh pen Reseyden keyin ýshinshi orynda bolyp keldi. Býginde qylmystyq zang barynsha izgilendirildi, onyng ishinde Qylmystyq kodeksting birqatar baptary júmsartyldy jәne shartty týrde merzimnen búryn bosatu merzimderining bastalu uaqyty qysqardy. Sonymen qatar bas bostandyghynan aiyrugha baylanysty emes jazanyng balama týrlerin qoldanu ayasy keneytildi. Jazany anaghúrlym júmsaq jazagha auystyru turaly erejelerdi qoldanu erejeleri jenildetildi. Nәtiyjesinde elimiz әr jýz myng adamgha shaqqandaghy sottalghan adam sany jóninen 61 satygha deyin syrghydy. Qazir týzeu mekemelerindegi azamattardyng sany 39 mynnan sәl asady. Búl 18 mln halqy bar Qazaqstan ýshin әli de joghary kórsetkish.

Songhy jyldary prokuratura organy tarapynan peniytensiarlyq jýieni ontaylandyrugha baghyttalghan auqym­dy júmystar jýrgizilude. 2013 jyly «Týrme reformasy» ayasynda «Týrme halqyn» azaytu jónindegi 10 shara» jobasyn jýzege asyrudyng jayyn talqygha salghan alghashqy forum ótti. Ekinshi forum koloniyalardaghy júmysbastylyqty talqygha salsa, byltyr ótken ýshinshi forumnyng kýn tәrtibine sottalushylardyng qayta әleumettenui mәselesi qoyyldy. Atqarylghan júmystardyng alghashqy ong nәtiyjeleri de joq emes. Ayta­lyq, 3 jyldyng ishinde temir torda otyrghandar sany 50 myn­nan 39 myngha deyin qysqardy.

Resmy aqpar boyynsha koloniyalardaghy jaghday da jaqsaryp keledi. Jana qylmystyq zannama qoldanyla bastaghaly týzeu mekemelerinen jyl sayyn 9 mynnan 11 myngha deyin adam bostandyqqa shyghugha mýmkindik alghan. Songhy bes jylda jalpy qylmys 45 payyzgha, auyr qylmystar 42 payyzgha, óz-ózine qol júmsau derekteri 25 payyzgha tómendep, sottalushylardyng әkimshilik mekemelerge shaghymdanuy 7 esege azayghan. «Týrme halqy» sanynyng azangynan, ondaghy materialdyq-túrmystyq dengeyi jaqsarghan.

QR IIM-de Skype beynebaylanysy arqyly qamaudaghylardy jaqyndarymen sóilestiru mýmkindigin qarastyruda. Búl sottalushylardyng jaqyndarynyng jol shyghyndaryn qysqartyp, sottalushygha barlyq janúya mýshelerimen sóilesuge mýmkindik bermek.

Bas bostandyghynan aiyru – әli kýnge deyin Qazaqstandaghy negizgi jaza týri bolyp sanalady. Elde әrbir ýshinshi sottalushygha osynday ýkim kesilgen. Qazaqstandaghy ortasha jaza merzimi 8 jarym jyl. Penal Reform International keltirgen derekke say, qoghamdyq ómirlik daghdylardy úmytugha 5 jyl temir torda toghytyludyng ózi jetip artylady. Álemdik tәjiriybe kórsetkendey birynghay jazalau jýiesi qylmyskerdi qoghamnan oqshaulap, kóbinese ony tәrtipke saludyng ornyna, qylmys jasaugha beyil etedi. Statistika derekteri bir ret týzu joldan tayqyghan adamnyn, qayta ong jolgha týsui qiyn ekendigin kórsetude. Sottalushylardyng 49 payyzy búryn isti bolghandar. Al 63 payyzy bas bostandyghynan aiyru mekemelerinde jazasyn ótegen. Bir sózben aitqanda týzeu mekemeleri adamdy týzeydi deu – utopiya.

Týrmelerdi adamdarmen toltyra beru – ekonomikalyq túrghydan da tiyimsiz. Qazaqstanda jazasyn óteushilerding әrqaysysynyng kýtimine jylyna 776 myng tenge qarajat júmsalady. Búl somagha tamaqtanu, týzeu mekemeleri qyzmetkerlerining jalaqysy, kommunaldyq qyzmetter kiredi. Songhy 4 jylda atalghan salagha bólingen qarjy 54 payyzgha ósken. Sudiya taghayyndaghan materialdyq ziyandy óteuden túratyn «týrme ekonomikasy» shyghynnyng jartysyna juyghyn ghana jabady. Osy orayda merzimin ótep jýrgenderdi qoghamdyq júmystargha tartu mәselesining ózektiligi artady. Búl jýie elimizde kenjelep túrghany jasyryn emes. Býginde «týrme reformasy» ayasynda memleket tarapynan sottalushylardy júmyspen qamtuda kәsipkerlerdi tartu qolgha alynuda. Tәjiriybe retinde Aqmola, Jambyl oblystary men Astana qalasy manyndaghy kәsipkerlerge 92 týzeu mekemesi jalgha berilip, 32 koloniya senimdi basqarugha tapsyrylghan. Sol arqyly 2 mynnan astam jazasyn óteushi júmyspen qamtylmaq. Olar tigin búiymdaryn jasau, jihaz ben metal, halyqtyq tútynu tauarlaryn óndiru, makaron ónimderi salasy men qúrylys materialdaryn jasaugha júmyldyrylmaq. Kәsipkerler olargha qarapayym qyzmetkerlerden eki ese az jalaqy tólese bolghany. Osy arqyly kәsipkerler tómengi mólsherdegi jalaqy men salyqqa az qarajat júmsap, óz kәsibin dóngeletip qana qoymay, týzeu mekemelerindegi jazasyn óteushilerdi júmyspen qamtidy.

Týrme reformasynda kózdelgen «týrme halqynyn» sanyn azaytu, sol arqyly shyghyndardy ontaylandyruda úsynylghan janashyldyqtyng biri – elektrondy bilezikterdi engizu. Búl jýie jenil qylmysy ýshin abaqtygha toghytylghan azamattardy baqylauda ústap, qoghamdyq ómirge aralasugha mýmkindik beredi. Jazasyn óteushi tórt qabyrghada qúr bos otyrmay, bostandyqta qoghamdyq júmyspen ainalysyp, ózi ýshin de, memleket damuy ýshin de paydaly is istemek. Merzimin qolayly sharttar boyynsha óteu – qay tarap ýshin de iygi is bolmaq. Keyde qoldanystaghy zannamanyng qolaysyz tústary kezdesip jatady. Aytalyq birneshe jyl búryn Soltýstik Qazaqstan oblysynda kórshisining 10 myng tenge túratyn zatyn úrlaghan әiel 3 jylgha bas bostandyghynan aiyrylyp, memleket sol 3 jylda ony asyraugha 1 million 700 myng tenge qarajat júmsaghan. Búnday qos tarapqa da ynghaysyz derekter az emes. Osyndayda elektrondy bilezikterdi engizu tiyimdi. Onyng qúny sottalushyny asyraugha ketetin jyldyq shyghynnan 4 esege arzan, yaghny 200 myng tenge. Jazasyn óteushini jerseriktik jýie arqyly baqylap otyratyn joba birneshe jyl búryn enui tiyis bolatyn. Alayda ol tek 2017 jyldan bastap qana jasaqtalmaq. Býginde 60-tan astam el qoldanyp ýlgergen jýieni bizde de endiru – uaqyt talaby.

Dey túrghanmen, týrme reformasynda kózdelgen keybir jayttardyng asa nәziktigine nazar audarghan jón. Mәselen, elektrondy bilezikti auyr qylmyspen jazasyn óteushilerding para beru arqyly iymeudenuine tosqauyl qoiy sharalary qatang jýrgizilui tiyis. Sonday-aq qandyqol qylmyskerlerding kezekti atauly datany kýtip, raqymshylyqpen bostandyq alyp, qaytadan jazyqsyz jan­dardyng ólimine sebepshi boluyna әste jol beruge bolmaydy. Sondyqtan týrme reformasyn jýrgizude qyraghy kózqaras, jan-jaqty múqiyattylyq kerek.

Melis Seydahmetov

Abai.kz