Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3277 0 pikir 1 Mausym, 2009 saghat 07:12

Qarlyghash ZARYQQANQYZY. Múnayly Qazaqstangha biootyn óndiru tiyimdi me?

Bolashaqta Qazaqstan biootyn óndirisi jәne onyng ainalymyn terendetudi qolgha almaq. Qarapayym tilmen aitsaq, búl degeniniz – endi qazaq eli tek múnaydan ghana ónim óndirip qoymaydy, dәndi daqyldardyn, astyq ónimderining qaldyghyn da kәdege jaratyp, odan biootyn óndiredi degendi menzeydi…
Qazirde elimizde osy tәsilding tamyryn terendetuge yqylasty eki zauyt bar. Olardyng biri astyghy mol Soltýstik Qazaqstanda bolsa, endi biri Jambyl oblysynda ornalasqan. Búl zauyttardyng júmys istegenine jyldam astam uaqyt boldy. Áytse de atalmysh zauyttardyng shygharghan ónimin syrtqa eksporttaugha mýmkindik bolmay-aq túr. Mine, kýni keshe ghana elimizding auyl sharuashylyghy ministri Aqylbek Kýrishbaev osy týitkilderdi Mәjilis deputattarynyng aldyna jayyp saldy. Qazaqstannyng halyqaralyq biootyn naryghynda ekshelenip kórinuine mýmkindikteri mol ekenin algha tartqan Kýrishbaev myrza «qolda bar mýmkindikterdi sarqa paydalanyp, osy salagha investisiya tartu memleketimizge auqymdy payda әkeledi» dedi. Al bazbir halyq qalaulylarynda «múnay shiykizatyn útymdy úqsata almay otyryp, tamaq shiykizatynan, dәndi-daqyldardan biootyn óndirip, úpay týgendey alamyz ba?» degen kýdik te joq emes. Jalpy, múnaygha bay Qazaqstan ýshin biootyn óndiru tiyimdi me, joq pa? Biz osy saualdy arnayy mamandardyng oy tarazysyna salyp elekten ótkizudi jón kórdik…

Bolashaqta Qazaqstan biootyn óndirisi jәne onyng ainalymyn terendetudi qolgha almaq. Qarapayym tilmen aitsaq, búl degeniniz – endi qazaq eli tek múnaydan ghana ónim óndirip qoymaydy, dәndi daqyldardyn, astyq ónimderining qaldyghyn da kәdege jaratyp, odan biootyn óndiredi degendi menzeydi…
Qazirde elimizde osy tәsilding tamyryn terendetuge yqylasty eki zauyt bar. Olardyng biri astyghy mol Soltýstik Qazaqstanda bolsa, endi biri Jambyl oblysynda ornalasqan. Búl zauyttardyng júmys istegenine jyldam astam uaqyt boldy. Áytse de atalmysh zauyttardyng shygharghan ónimin syrtqa eksporttaugha mýmkindik bolmay-aq túr. Mine, kýni keshe ghana elimizding auyl sharuashylyghy ministri Aqylbek Kýrishbaev osy týitkilderdi Mәjilis deputattarynyng aldyna jayyp saldy. Qazaqstannyng halyqaralyq biootyn naryghynda ekshelenip kórinuine mýmkindikteri mol ekenin algha tartqan Kýrishbaev myrza «qolda bar mýmkindikterdi sarqa paydalanyp, osy salagha investisiya tartu memleketimizge auqymdy payda әkeledi» dedi. Al bazbir halyq qalaulylarynda «múnay shiykizatyn útymdy úqsata almay otyryp, tamaq shiykizatynan, dәndi-daqyldardan biootyn óndirip, úpay týgendey alamyz ba?» degen kýdik te joq emes. Jalpy, múnaygha bay Qazaqstan ýshin biootyn óndiru tiyimdi me, joq pa? Biz osy saualdy arnayy mamandardyng oy tarazysyna salyp elekten ótkizudi jón kórdik…

 

Amankeldi SADANOV, Biologiyalyq zertteuler ortalyghynyng bas diyrektory, professor:
IYә
– Negizinde, angharghangha búl әdisting paydasy, tiyimdiligi óte zor. Qazir búl tәsildi Germaniya, Amerika tәrizdi memleketter ontayly jolgha qoyyp aldy. Biz biootyn óndirude kósh bastap túrghan osy eki elding is-tәjiriybesin mengere alsaq útar edik, úpayymyz týgendeler edi. Bizde qanshama astyq daqyldary ysyrap bolyp, qajetke jaramay jatyr. Al sol astyq qaldyqtaryn, dәn sabaqtarynyng tozandaryn úqsatsaq, nesi óreskel? Bile bilseniz, múnay shiykizatynan ónim aludan góri osynday astyq qaldyqtarynan biootyn óndiru arzangha týspek. Sondyqtan óz basym búl bastamany qoldaymyn… Áriyne, elde biootyn óndirisin órkendetu ýshin aldymen biz osy ispen ainalysamyn degen zauyttardy potensiyaly myqty tehnologiyamen qamtamasyz ete bilgenimiz jón.
Qazir Qazaqstanda biootyn óndiruge yqylasty eki zauyt bar. Aldymen sol zauyttargha tartylatyn investisiya kólemin úlghaytyp, osy zauyttardyng júmysyn jolgha qoyyp alghanymyz jón. Osydan keyin baryp, is óz nәtiyjesin bergen son, irili-úsaqty biootyn óndiretin zauyttar legin kóbeyte alsaq, núr ýstine núr bolar edi. Ras, biootyn óndirisin damytu bir-eki jyldyng enshisindegi sharua emes. Biraq búl keleshegi bar joba. Onyng ýstine qazir әlemdik sarapshylar «endi bir 30-40 jyldan song әlemdik múnay qory azayady» degen boljamdar jasauda. Osyndayda «barmaq tistep» ókinip qalmau qauipsizdik sharalaryn qarastyrghanymyz dúrys. Býginde naryqtyng qaghidasyna etene sinisip ýlgergen elder joqtan bar jasap, bir zatty ekeu etip úqsatugha әbden beyimdelgen. Sondyqtan bizge de osynday qasiyetterdi boygha siniruge úmtylghan jón. Biootynnyng tiyimdiligin moyyndap ýlgergen elder ózining ishki naryghyna aitarlyqtay payda engizude. Mәselen, nemisterdi alayyqshy, olardyng qaldyq ataulyny kәdege jaratyp otyrghanyn biz býginde anyzday qylyp sóz etemiz. Al osynday mýmkindikterdi paydalanu jaghyn qazaqtargha da nege qarastyrmasqa? Bayyptasaq, songhy 20 jyl kóleminde әlemdegi biootyn óndirisi 12 esege deyin artqan. Taghy da sol halyqaralyq sarapshylar әlemdik múnaygha bagha tómendegen kezende biootyn naryghyndaghy bәskelestik ekpindeytinin basa aityp jýr. Mine, osyny oilasaq, biootyn salasyn damytugha qatysty memlekettik sayasatty býginnen bastap qalyptastyryp aluymyz qajet.

 

Toqtamys MENDEBAEV, tehnika ghylymynyng doktory, professor:
Joq
– Eger eseptep kórsek, elimizding ishki naryghyn biootynmen qamtamasyz etudi zertteu júmystaryna ghana 300 million tengege juyq qarajat kerek eken. Búl zertteu júmystaryna ghana. Naq qazirgidey qarjy tapshylyghy kezinde búl әjeptәuir soma. Múny – bir dep qoyalyq. Ekinshiden, qazir bizding eldegi múnay óndirushi kompaniyalar óndirilgen múnaydyng ózin úqsata almay, shiykizat kýiinde arzan baghamen syrtqa eksporttap jatyr. Múndaydy kózben kórip, kónilge týiip otyrghannan keyin búl bastamany qolday qoy qisynsyz. Sondyqtan әzirge Qazaqstangha biootyn óndiru jayyn qozghau erte. Ras, múnday tәjiriybeni iske asyryp otyrghan elder barshylyq.
Biootyngha bay el retinde Braziliyany aitugha bolady. Biraq sol elderde múnay qory az ekenin biz әste esten shygharmauymyz qajet. Múnaydan týsetin týsimi az, múnay qory ishki naryghyna jetkiliksiz elder, әriyne biootyngha tәueldi bolugha mәjbýr. Al múnay qory auyz toltyryp aitugha túrarlyq biz ýshin múnday jaytqa bas qatyru artyq bolar. Kýni erteng «biz halyqaralyq standartqa beyimdeluimiz kerek nemese ózgelerden qalyspauymyz qajet» degen týsiniktermen búl bastamany qoldanysqa engizip jibersek, taghy sol shalaghaylyqtyng dәmin tatamyz. Sebebi bizding otandyq kәsiporyndar biootyn óndirisin órkendetuge әli beyimdele qoyghan joq. Onyng ýstine biz astyq eksportynan kósh bastap túrghan elderding sapyndamyz. Sondyqtan búl ýrdis astyqtyng sapasyna da  keri yqpalyn tiygizui mýmkin.  Astyq naryghy týsetin týsimge baylanysty damidy. Shýkir, qazir astyghymyzdyn, dәndi-daqyldarymyzdyng shyghymy molayyp túr. Degenmen osydan bes jyldan keyingi jaghday qanday bolatynyn eshkim dóp basyp boljay almaydy. Osyndayda múnday tәuekelshildikke bel baylaudyng jóni joq dep oilaymyn. Býginde kóptegen elder azyq-týlik qauipsizdigin, qarjy ýnemdeu jaghyn, qolda bardy útymdy paydalanu qajettiligin aiqyn sezinip otyr. Demek, meninshe, ondy-soldy reformalar legin engize bermey, belgili bir isting halyqtyng paydasyna qaray sheshiluin oilastyrghanymyz dúrys. Áriyne, janashyldyq qay qoghamgha da kerek. Biraq onyng elge paydasy bar ma, ózindik nәtiyjesi qalay bolmaq, aldymen osyny elekten ótkizip alghan jón. Al biz sóz etip otyrghan biootyn óndiru jayy әzirge asqan zәrulik emes. Búl әnsheyin «Ózge elder de kirisip ketti ghoy, biz de kóshten qalmayyq» degennen tuyndaghan talpynys. Sondyqtan biootyn óndirisin damytudy on jyldan song qolgha alsaq ta útylmaymyz.
Oy-týiin
Jalpy, osy byltyrghy jyldan beri  biootyn óndiru jayy sóz bolghan tústa elimizdin  Auyl sharuashylyghy ministrligining mamandary:
– Astyghy artylyp qalatyn jәne paydalanylmaytyn auyl sharuashylyghy jerleri bar Qazaqstan ýshin tayau uaqyttarda әlemdik biootyn naryghynda manyzdy oiynshygha ainalu airyqsha manyzdy, – degendi basa aitqan bolatyn.
Sol-aq eken, osy salanyng joq-jitigin joqtaugha beyim túratyndar legi artyp-aq keledi. Resmy derekter býginde Qazaqstanda biootyn óndiretin shiykizattar legi jetkilikti ekenin aiqyndaydy. Ol ýshin elde jýgeri, biday, raps, soya, palima mayy, qant qamysyn óndiru tehnologiyalaryn damytu qolgha alynuda. Bir eskeretini, býginde «2007-2009 jyldarda dýniyejýzindegi biootyn úsynysy 50 payyzgha ósedi. Biootyn naryghy 2009-2010 jyldarda túraqtanady» dep boljam jasaghan sarapshylardyng joramaly dóp kelgendey… Osyndayda «qazaqqa da qarap qalmay, mýmkindiginshe qarmanyp qaluy kerek pe?» dep te oilaysyn. Qalay desek te, býginde damugha úmtylghan strategiyalar legi kóp. Tek solardyng ghúmyry úzaq jәne jemisti bolsyn delik…

 

 

Dayyndaghan Qarlyghash ZARYQQANQYZY
«Alash ainasy» gazeti 29 mamyr 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3246
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5416