«Qazaqstandaghy Jeltoqsan (1986 jylghy) kóterilisinin

tarihy jәne halyqaralyq manyzy» atty

halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiyanyn

QARARY

2016 jylghy 25 qazanda Astana qalasyndaghy «Radisson» otelining konferens-zalynda «Qazaqstandaghy Jeltoqsan (1986 jylghy) (búdan әri –Jeltoqsan-86) kóterilisining tarihy jәne halyqaralyq manyzy» atty halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiya boldy, búl shara Qazaqstan Tәuelsizdigining 25 jyldyghyna arnalghan memlekettik is-sharalar shenberinde ótkizilip, kóterilisting 30 jyldyghyna oraylastyryldy.

10 elden kelgen, әrqily tarihiy-filosofiyalyq, sosiologiyalyq, sayasy mektepterding ókilderi bolyp tabylatyn ghalymdar, onyng ishinde QR ÚGhA-nyng 2 akademiygi, 3 korrespondent-mýshesi, 21 ghylym doktory, 20-dan astam ghylym kandidaty – qazaqstandyq jәne sheteldik jetekshi qoghamtanushylar, sonday-aq jas zertteushiler ózderining ghylymy bayandamalarynda óz ayasyna búrynghy Kenes Odaghynyn, basqa da elderding jýzdegen myng jәne milliondaghan adamyn qamtyghan «Jeltoqsan-86»-nyng tarihy jәne halyqaralyq manyzyna alghash ret jan-jaqty әri tereng bagha berdi.

Ártýrli elderding zertteushileri búl kóterilis әlemdik aldynghy qatarly júrtshylyq ýshin óktemdikke, myzghymas bolyp kóringen totalitarizmge, sovet imperiyasyna qarsy halyqtyng jappay qarsylyghynyng jarqyn mysaly boldy dep birauyzdan atap kórsetti. Polishadan, Týrkiyadan, Reseyden, Majarstannan, Mongholiyadan jәne basqa da elderden kelgen ghalymdar kóterilisting sovet imperiyasy men «sosialistik lageri» deytinning ydyrauyna, demokratiyalyq jәne últ-azattyq prosesterding tuyndap, payda boluyna tikeley yqpaly bolghanyna shynayy dәlelder keltire otyryp, onyng halyqaralyq manyzyna egjey-tegjeyli taldau jasady. Kóterilis kenes ghylymy men iydeologiyasynyng soghystan keyingi kezende ornyqtyrylghan Kenes Odaghynda últtyq mәselede «problema joqtyghy», onyng tolyq әri týpkilikti sheshilgeni turaly anyz ben jalghan qaghidany tolyqtay talqandap, joqqa shyghardy.

Mәrtebeli ghylymy forumgha qatysqan ghalymdar dәl osy «Jeltoqsan-86» Kenes imperiyasynyng ydyrauyna jol ashty jәne búl rette kóteriliske qatysushylar qazaq halqynyng Azattyq pen Tәuelsizdikke degen birtútas erik-jigeri men úmtylysyn bildirip, jappay batyrlyq tanytty, halyqty toptastyryp, onyng ar-namysy men qadir-qasiyetin qorghady dep esepteydi.

Jiynda     sóz     sóilegender    Qazaqstan preziydenti Nazarbaevtyn: «Jeltoqsan oqighasyna qatysushylar әlem aldynda tughan halqynyng ar-namysyn qorlaugha, últtyq qúqyqtaryn ayaqqa taptaugha búdan әri jol bermeymiz dep ashyq týrde mәlimdedi. Kóterilis Qazaqstannyng egemendigi men tәuelsizdigine jol ashty», -  degen tújyrymymen tolyqtay kelisti.

Saper kýrekterimen jәne soyyldarmen qarulanghan arnayy maqsattaghy әsker soldattarynyn, әskery uchiliysheler men KSRO IIM oqu oryndary kursanttarynyn, milisiyanyng jappay kýsh qoldanghanyna, úryp-soqqanyna, sonday-aq qala zauyttarynda arnayy dayyndalghan temir shybyqtarmen, bolat qúbyrlardyng kesindilerimen jәne armaturlarmen qarulanghan, «jasaqshylar» dep atalatyndardyng býkil Almaty qalasynda qudalap, soqqygha jyqqanyna, ózderine qarsy itterdin, BTR-lardyn, milisiyanyng erekshe otryadtarynyng paydalanylghanyna, 20 gradustyq ayazda suyq su shashqanyna, jappay ústau men qamaugha alugha qaramastan, kóterilisshiler batyrlyqpen, halyqtyng erik-jigeri men arman-tilegin bildirip, bostandyq, demokratiya jәne Qazaqstannyng egemendigi iydeyalary jolynda 3 kýn boyy óz kýresin jalghastyra berdi.

KSRO OK Sayasy burosy men KSRO ÚQK basshylyghynyng tikeley núsqauy boyynsha kóterilisting shynayy bet-beynesin jasyryp qalu, odaq ishindegi jәne әlemdegi júrtshylyqty aljastyru maqsatynda, sonday-aq ózderining sayasy qatelikteri men kóterilisshilerge qatysty jazalau sharalaryn aqtap alu ýshin kóterilisting auqymy men saldaryn sipattaytyn mәn-jaylar, resmy baghalar men habarlar tolyqtay búrmalandy, negizgi derekter men sifrlar qoldan jasaldy.

Ghalymdar jәne halyqaralyq konferensiyagha qatysushylar «jeltoqsanshylar» Otandy qorghau jolynda jappay patriotizm men batyrlyq kórsetuding kózi tiri әri jarqyn ónegesi bolyp tabylady, sondyqtan olar memlekettik jәne qoghamdyq ómirden shetqaqpay qalmaugha tiyis dep sanaydy. Olardyng erligi qazaqstandyqtardyng býgingi jәne bolashaq úrpaghyn tәrbiyeleuge layyqty.

Halyqaralyq forumgha qatysushylar «Jeltoqsan-86»-gha baylanysty mәselelerdi jan-jaqty talqylay kelip, ózderining «jeltoqsanshylar» erligi aldyndaghy jauapkershiligin úghynyp, Qazaqstannyng órkeniyetti әri demokratiyalyq memleket retindegi imidjine mýddeli bola otyryp, sayasy qúbylystargha halyqaralyq standarttar men qúndylyqtar negizinde bagha berude qazaqstandyqtardyng tarihy sanasyn qalyptastyrudyng manyzy men qajettiligin atap kórsete otyryp, mynanday

QARAR qabyldady:

1. 1986 jylghy 17-19 jeltoqsanda Qazaq KSR-inde bolghan, KSRO OK basshylyghynyng últtyq sayasaty men sheshimderine qarsy baghyttalyp, Qazaqstannyng azattyghy men egemendigin qorghaudy maqsat tútqan sayasy boy kórsetuler kóterilis dep tanylsyn.

2. Keng auqymdy ghylymy jәne qoghamdyq ainalymgha «Jeltoqsan-86» últ-azattyq, demokratiyalyq kýshterding jandanuyna ýlken yqpalyn tiygizip, basqa prosestermen qatar Kenes Odaghynyng ydyrauyna jәne Qazaqstannyng tәuelsizdigin qalpyna keltiruge alyp kelgen, sonday-aq KSRO ornynda tәuelsiz últtyq memleketterding qúryluyna belgili bir dәrejede óz әserin tiygizip, qoghamdyq-sayasy jýielerding taytalasyndaghy tengerimning demokratiyalyq kýshter paydasyna ózgeruine jol ashqan, sol arqyly býkilәlemdik tarihy manyzgha ie bolghan qazaq halqynyng kóterilisi» degen tezis engizilsin.

3. «Jeltoqsan-86» – búl egemen Qazaqstannyng mýddeleri men bolashaghy jolynda jastardyng jappay patriotizm men batyrlyq tanytu aktisi.

4.  1986 jylghy jeltoqsan kóterilisi turaly búryn berilgen ghylymy baghalar men tújyrymdar, onyng ishinde 1987 jylghy mamyrda Qazaq KSR GhA-da ótkizilgen ghylymy konferensiya týsindirmeleri koniunkturalyq, sayasy jәne iydeologiyalyq kózqarastardyng jeteginde ketken, ghylymgha jat jәne obektivti emes dep tanylsyn.

5. Jeltoqsannyng barlyq belsendi qatysushylary halqynyng mýddesi men Otanynyng egemendigi ýshin óz bostandyghyn, densaulyghyn, taghdyryn sarp etken, al keybiri, tipti, óz ómirin qighan, Qazaqstannyng azattyghy men egemendigi jolyndaghy kýreskerler dep sanalsyn.

6. Ghalymdardyng halyqaralyq forumy bizding halqymyz ýshin auyr bolghan kýnderde Qazaqstandaghy jeltoqsan (1986 jylghy) kóterilisine qatysushylargha qoldau kórsetip, yntymaqtastyq tanytqany ýshin Polishanyn, Týrkiyanyn, Germaniyanyn, Majarstannyn, Chehiyanyng jәne basqa da memleketterding progressivti jәne demokratiyalyq júrtshylyghyna, búrynghy barsha kenestik respublikalardyn, qazirgi tәuelsiz memleketterding progressivti júrtshylyghyna, sheteldik ghalymdargha, aqyndargha, jazushylargha, qogham qayratkerlerine shynayy alghys sózderin aitady.

7. QR Ýkimetine, Preziydent Ákimshiligine, Parlamentine «Jeltoqsan (1986 jylghy) kóterilisine qatysushylardyng mәrtebesi jәne biylikting zansyz әreketterinen zardap shekken barlyq qúrbandardy aqtau turaly» zang qabyldau úsynylsyn.

8. Halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiyagha qatysushylar qazaq júrtshylyghynyng bizding halqymyzdan «últshyl halyq» tanbasyn alyp tastau, jeltoqsan kóterilisine (1986 jylghy) qatysushylardy aqtau turaly talabyna qoldau bildirip, ashyq әri batyl әreket jasaghan reseylik shygharmashylyq, ghylymy jәne qogham qayratkerlerine, liyberaldar men demokrattargha, deputattargha, «Jeltoqsan-86» azattyq sýigish iydeyasyna, Qazaqstannyng egemendigi men tәuelsizdigine belsene qoldau bildirgen Reseyding túnghysh Preziydenti B.N. Elisinnen bastap jana demokratiyalyq Reseyding basshylaryna alghysyn bildiredi. Bizding halqymyz osy qayratkerlerding esimderin qazaq jәne orys halyqtarynyng shynayy dostyghynyng jarqyn aighaghy retinde әrdayym rizashylyqpen este saqtaydy.

9. Ghylymy forumgha qatysushylar ne QR Ýkimeti, ne tiyisti ministrlikter men vedomstvolar, ne barlyq dengeydegi әkimdikter júrtshylyqtyng talabyna qaramastan,   halqymyzdyng tarihyndaghy taghdyrsheshti qúbylys «Jeltoqsan-86»-nyng 30 jyldyghyn layyqty týrde qarsy alu jóninde «Arnauly is-sharalar josparlaryn» qabyldamaghanyn ókinishpen atap ótedi.

10. Halyqaralyq ghylymy forum Ýkimetke jәne Astana Ákimine tәuelsiz Qazaqstannyng jana elordasynda «Jeltoqsan-86»-nyng qaharmandaryna» monumenttik keshenintúrghyzu turaly (demeushilik kómek esebinen jasaugha da bolady) sheshim qabyldaudy úsynady.

11. QR Preziydentining Ákimshiligine, Memlekettik komissiyagha Tәuelsizdikting 25 jyldyghy men «Jeltoqsan-86»-nyng 30 jyldyghy qúrmetine nagradalar beru kezinde nagradagha úsynylghan kóteriliske qatysushylar men onyng qúrbandaryna qoldau bildiru úsynylsyn.

12. QR Parlamentine, QR Bilim jәne ghylym ministrligine el budjetinde «1986 jylghy Jeltoqsan» kóterilisin jan-jaqty zerdeleu jónindegi ghylymy zertteulerding arnayy baghdarlamasyn jeke jolmen kórsetu úsynylsyn.

13. Ýkimetke jәne «Jeltoqsan-86»-nyng besigi – Almaty qalasynyng Ákimine kóteriliske 30 jyl tolyp otyrghan jyly ontýstik elordada arhivtik, foto-qújattyq, últtyq-ruhanilyq, imandylyq-patriottyq jәne basqa da zaldar men saqtau oryndaryn qamtityn «Jeltoqsan-86» tarihy memorialdyq ortalyghynyn» irgetasyn qalap, qúrylysyn bastau (demeushilik kómek esebinen de jasaugha bolady) úsynylsyn.

14. Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimetine «Jeltoqsan-86» qatysushylarynyng jappay batyrlyghy men patriotizmin mәngi este qaldyru: qalalardyng kóshelerine esimderin beru; eskertkishter ornatu; kitaptar men estelikter seriyasyn shygharu; markalar shygharu; monetalar soghu jәne t.b. boyynsha jeke Qauly qabyldau úsynylsyn.

15. QR Bilim jәne ghylym ministrligine, QR Ghylym akademiyasyna, ghalymdargha, tarihshylargha mekteptin, kolledjding jәne joghary oqu ornynyng oqulyqtaryn shygharghan kezde «Jeltoqsan-86» kóterilisine jeke paragraftar arnau qajet dep esepteu jóninde ótinish jasalsyn.

16. Ghalymdardyng halyqaralyq forumy Memleket basshysy N.Á. Nazarbaevqa 18 jeltoqsandy (basqa kýndi belgileuge de bolady) óz batyr-qorghaushylaryna alghys bildiru jәne taghzym etu belgisi retinde kóptegen shet elderde jasalghanday, Qazaqstannyng azattyghy men tәuelsizdigi ýshin janyn pida etken kýreskerlerdi (qaharmandardy) jalpyúlttyq qúrmetteu kýni dep jariyalau jóninde ótinish jasaydy.

17. QR Bilim jәne ghylym ministrligine, joghary oqu oryndarynyng rektorlaryna, gumanitarlyq beyindegi ghylymiy-zertteu instituttarynyng diyrektorlaryna, ghylymy jәne shygharmashylyq júrtshylyqqa jyl sayyn Halyqaralyq «Jeltoqsan oqularyn» ótkizu jóninde ótinish jasalsyn.

18. Ghalymdardyng halyqaralyq forumy QR Bilim jәne ghylym ministrligine, joghary oqu oryndarynyng rektorlaryna, doktoranttar men magistranttardyng ghylymy jetekshilerine izdenushilerge osy kóteriliske baylanysty dissertasiyalyq zertteuler taqyryptaryn tandaudy úsynugha kenes beredi.

19. Konferensiyanyng materialdaryn memlekettik tilde, orys jәne aghylshyn tilderinde jeke jinaq etip shygharu jәne oqu, ghylym mekemelerine, elimiz ben shet memleketterding kitaphanalaryna taratu qajet dep sanalsyn. Qazaqstannyng qalalary men әlemning birqatar memleketterining astanalarynda resmy túsaukeserler ótkizilsin.

20. Konferensiyanyng úiymdastyru komiytetine tandauly sózder men bayandamalardy Qazaqstan men basqa da elderding neghúrlym tanymal búqaralyq aqparat qúraldary men internet-sayttaryna ornalastyru úsynylsyn.

21. Ghalymdardyng halyqaralyq forumy QR Preziydentining Ákimshiligine (jetekshi retinde), QR Bilim jәne ghylym ministrligi men Ghylym akademiyasyna búrynghy basqa da Odaqtas Respublikalardyng ýlgisimen elding qoghamdyq ghylymyn dekommunizasiyalau jәne otarsyzdandyru prosesin kýsheytudi úsynady.

22. Halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiya Aqparat jәne kommunikasiyalar ministrligine jәne QR Memlekettik arhiyvine «Jeltoqsan-86» ensiklopediyasyn shygharudy úsynady.

23. Forumgha qatysushylar «Qazaqstannyng azattyghy men tәuelsizdigi ýshin kýreste zardap shekken adamdardy aqtau jәne mәngi este qaldyru jónindegi «Qaharmandar» respublikalyq qoghamdyq qoryna» jәne basqa da mýddeli qoghamdyq úiymdargha «Jeltoqsan-86» saytyn ashyp, ony kóterilis jónindegi tolyq jәne jan-jaqty aqparatpen tolyqtyrudy úsynady.

Abai.kz