Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 8032 0 pikir 1 Mausym, 2009 saghat 07:19

Toqtar Áubәkirov, Qazaqtyng túnghysh gharyshkeri, Halyq Qaharmany: Jap-jas jigitterding aldynda aqsaqaldar qúraq úshyp jýgirip jýr. Nege?

– Toqtar agha, «jaqsydan jaman tusa da tartpay qoymas negizge» deydi ghoy Búqar jyrau babamyz. Jalpy, qazaq tekke erekshe qaraydy emes pe, mýmkin, siz de tektining túyaghy bolarsyz. Ata-babalarynyzdyng ishinde batyr nemese elge aty mәlim adamdar bolghan ba?
– Býgin kóptegen azamattar ata-babalary arasynan kileng batyr izdeytin bolyp aldy. Qay jerge barmanyz, sol ónirdegi jigitterding atalary batyr bolyp jatady. Keyingi kezderi batyrlar kóbeyip ketti. Biz biletin de – batyr, bilmeytin de – batyr. Qara taban malay bolyp jýrgender de batyr bolyp ketti. Qoyshy, bәri batyr. Al men bәlen batyrdyn, týgen batyrdyng úrpaghymyn dey almaymyn. Tek Qaz dauysty Qazbek by babamnyng úrpaghy ekenimdi aitamyn.
– Tekten keyin qazaq tәrbiyege erekshe kónil bóledi ghoy. Bolashaq gharyshkerge ata-anasy bergen tәrbie turaly da bile otyrsaq.

– Toqtar agha, «jaqsydan jaman tusa da tartpay qoymas negizge» deydi ghoy Búqar jyrau babamyz. Jalpy, qazaq tekke erekshe qaraydy emes pe, mýmkin, siz de tektining túyaghy bolarsyz. Ata-babalarynyzdyng ishinde batyr nemese elge aty mәlim adamdar bolghan ba?
– Býgin kóptegen azamattar ata-babalary arasynan kileng batyr izdeytin bolyp aldy. Qay jerge barmanyz, sol ónirdegi jigitterding atalary batyr bolyp jatady. Keyingi kezderi batyrlar kóbeyip ketti. Biz biletin de – batyr, bilmeytin de – batyr. Qara taban malay bolyp jýrgender de batyr bolyp ketti. Qoyshy, bәri batyr. Al men bәlen batyrdyn, týgen batyrdyng úrpaghymyn dey almaymyn. Tek Qaz dauysty Qazbek by babamnyng úrpaghy ekenimdi aitamyn.
– Tekten keyin qazaq tәrbiyege erekshe kónil bóledi ghoy. Bolashaq gharyshkerge ata-anasy bergen tәrbie turaly da bile otyrsaq.
– Men әkemnen erte jetim qaldym. Jeti aigha tolar, tolmas shaghymda әkey dýniyeden ótip ketipti. Sóitip, sheshemizding qolynda eki-aq bala qaldyq. Jalghyz әpkem menen 20 jas ýlken, az uaqyttan keyin ol túrmysqa shyghyp ketti. Ákey dýnie salghan son, eki jyl ótpey jalghyz jezdem sheshem ekeumizdi qolyna aldy. Ol kezde jezdem Temirtau qalasynda túratyn. Qazaq «әkening jaqsylyghy jezdedey bolady» deydi ghoy, rasymen men jaqsylyqty jezdemnen kórdim. Al tәrbiyeni maghan óz sheshem men әpkem berdi. Býgin ata bolyp otyrghan kýnde sheshemning bergen aqyly, kórsetken ýlgisi, tәrbiyesin ýnemi esime alyp jýremin. Sheshem maghan ómiri úryspaghan. Aqyryn ghana «balam, eshkimdi renjitpe, eshkimning ala jibin attama» deytin, jaryqtyq. «Týzu jýrsen, ashyghyn aitsan, erteng osy minez saghan jaqsylyq әkeledi» deushi edi ýnemi. «Taza bol» degen sheshemning sózin men býgin kim-kimge de aitamyn. Osy sózderdi men ómir boyy úmytqan emespin. Sol tazalyqpen, Qúdaygha shýkir, jaqsy ómir keship kele jatyrmyn.
– Eger әkeniz dýniyeden erte ketpegende jәne ol kisi ýlken qyzmette bolyp, asyghan-tasyghan otbasydan shyqqan bolsanyz, gharyshker bolar ma ediniz?
– Tabighattyng zany bar. «Bolar bala boghynan» dep jatamyz. Men kishkentay kýnimnen bastap aldyma maqsat qoyghanmyn. Ol maqsatym armangha ainaldy. Arman men maqsat úshtasyp, mine, men óz degenime jettim. Ýsh-tórt jasymda úshqysh bolamyn dep armandaghan edim. Aldyma maqsat qoydym. Endi «tәuba» degennen basqa ne aitamyn.
– Siz jastay Temirtauda óstiniz. Ol kezde búl qalada qazaq sausaqpen sanarlyq boldy. Odan keyin Reseyge kettiniz. Kóp jyldarynyzdy sonda ótkizdiniz. Ómir boyy qalyng orystyng ishinde jýrip, qazaqy qalpynyzdy qalay saqtay qaldynyz?
– Temirtau qazaqtyng qalasy bolsa da, sol kezde onda túratyn halyqtyng 94-96 payyzy orystar boldy. Kishkentay kýnimnen bastap qazaqtyng sózin, qazaqtyng minezin az estip, az kórip óstim. Júmys barysynda, kóshe boyynda jii tóbeles bolatyn. Sonyng bel ortasynda qazaqtyng namysyn qorghap men az jýrgen joqpyn. Oquda da «sender qandaysyndar, men mynandaymyn» degen namys boldy mende. Boydan jaryp shyqqan namysty tejeuge bolmaydy eken. Áriyne, ol alapat kýsh-jigerdi aiqay men tóbeleske emes, iske, bilimge salghan dúrys bolaryn erte sezindim. Namyspen oqydym. Jaqsy oqydym. Júmysty da namyspen istedim. Jaqsy enbek ettim. Temirtauda býkil zauytta eki-aq qazaqtyng balasy boldyq. Ana balanyng talpynysy bolghanymen, júmysqa qabileti jetpedi. Mýmkin, maghan birdene qonghan shyghar. Bәlkim, әkemnen júqty ma… Ákem keremet ústa bolypty. Qolynan kelmeytini joq dep otyratyn kózin kórgender. Aghashtan da, temirden de týiin týiipti. Qysqasy, maghan temir qay jaghynan da jaqyn boldy. Tórt jyldyng ishinde keshkilik 8-shi, 9-shy, 10-shy, 11-shi klasty bitirdim. Tanertennen keshke deyin zauytta júmys isteymin, keshkisin mektepke jýgirip sabaq oqimyn. Ýsh jarym jylday tokari bolyp júmys istedim. Osy uaqyt ishinde mening foto-suretim zauyttaghy ozat júmysshylardyng qúrmet taqtasynan týspey túrdy. Ýshinshi jyly mening suretim oblystyq Qúrmet taqtasyna qoyyldy. Mәskeuge oqugha keter aldynda joghary jaqtan mynaday búiryq keldi. Maghynasy mynaday: «Zauyttyng ozat júmysshysy, tәjiriybe kóp jinaqtaghan Toqtar Áubәkirovting aty-jóni altyn әriptermen oblystyng Qúrmet taqtasyna mәngilikke jazylsyn».
Búl bir jaghynan ózimdi kórsetkim keldi. Ekinshiden, anamnyng aq sýtin aqtaymyn degen maqsat boldy. Anama bittey kir júqpasyn dep jantalastym. Ol kisi men ýshin múnaymasyn, – dedim. Ózining jalghyz úlyna bergen tәrbiyesining jemisin kórsin degen mende asqaq oy boldy. Kishkentayymnan ýide әkesiz óstim, agham da bolghan joq. Sondyqtan anam aldynda ózimning er jigit ekenimdi kórsetkim keldi. Búl – ber jaghy. Al arjaghyn aitar bolsam, ol – qazaqtyng namysy. Biz de júmys istey alamyz! Isimiz eshkimnen kem bolmaydy degen namys boldy. Reseyding mandayaldy әskery mektebinde oqydym. Maghan Resey «Qiyr Shyghystyng eng myqty úshqyshy» degen bagha da berdi. Múnyng týbinde qazaqtyng namysy jatty. Menen basqa ol ónirde bir qarakóz joq. Kezinde bizdi olar qalay mazaq qylghanyn sizder jaqsy bilesizder. Sol sózder maghan qatty batatyn. Ýnemi osyny oilap, namystanyp jýrdim. Tipti kóbisi gharyshqa úshqanymdy kóre almay jatty. Alghashqy әskery úshaqty baghyndyrghan orys emes, qazaq bolghanyna әli kýnge deyin ókinedi olar.
– Kenes ókimeti qúlaghannan keyin bizding kóptegen aghalarymyz sol dәuirde ataq-danqqa jetuge ormanday orystyng kóp kedergi jasaghanyn aituda. Osynday qaghajudy siz qanshalyqty kórdiniz?
– Áriyne, etekten tartu sayasatyn men de kórdim. KSRO Batyry ataghyn maghan eki jyl keshiktirip berdi. Ne ýshin? 1986 jylghy Jeltoqsan oqighasy ýshin. Gorbachev qazaq bolghanym ýshin maghan ataqty der kezinde qighysy kelmedi. Qol qoymay, búltalaqtap jýrip aldy.
– Gharyshqa úshyp bara jatqan kezde qanday sezimde boldynyz? Oiynyzda ne boldy? «Qazaqtyng túnghysh gharyshkeri men» degen jeke bas maqtanyshy men jalpy qazaqtyng namysy degen biyik sananyng qaysysy basym boldy? Turasyn aitynyzshy?
– Gharyshqa úshqan kezimnen erterekte Dinmúhammed Qonaev babamyz meni shaqyryp alyp, gharyshqa úshu turaly úsynys aitty. Eger mende jeke bas maqtanyshy kýshti bolsa, qazaqtan shyqqan túnghysh gharyshker bolayyn degen oy bolsa, sol kezde úshyp keter edim. Biraq men birinshi basshynyng úsynysyn qúp alghan joqpyn. Men sol kezde ýlken júmysta jýrdim. Eng qiyn júmysty atqaryp jýrdim. Osyghan deyin eshbir qarakóz múnday júmysty atqarmaghany maghan әuelden ayan-tyn. Sondyqtan jan-tәnimmen osy júmysty atqardym. Al birinshi basshy aitty eken dep júmysymdy ysyryp qoyyp gharyshqa úshyp ketsem, ol da, myna júmys ta qalyp qoyar ma edi, kim bilsin?! Sondyqtan dúrys sheshim qabyldadym dep oilaymyn osy kýni. Kóp keshikpey Qonaev qyzmetinen ketti, kóp úzatpay gharyshqa úshqaly jýrgen mening de sharuamdy bitirer edi. Taghy bir aitar mәsele, odan keyin dәl osynday úsynyspen Núrsúltan Nazarbaev ta bir emes, eki ret tamyrymdy basyp kórgen. Ol kezde Nazarbaev Qazaqstan Kompartiyasynyng birinshi hatshysy bolatyn. Oghan da kelisim bergen joqpyn.
– Nege?
– Men qyzmet etip jýrgen Mikoyan burosynda birneshe әriptesterimiz qaza bolyp ketti. Asa qiyn júmystargha qabileti jetetin eki-aq adam qaldyq. Ózgeleri jas. Oghan olardyng qarym-qabileti jete qoymaytyn. Sondyqtan jastardy ýiretu ýshin uaqyt kerek boldy. Osy sebepti men Nazarbaevtyng ótinishin orynday almaytynymdy aittym. Biraq Núrekeng ýshinshi ret shaqyryp alyp: «Búl maghan da, saghan da keregi joq, sening keudeng ordenge toly. Zar jylap jýrgen qazaq. 30 jyl bizding jerimizden gharyshqa basqalar úshyp jatyr, әli kýnge deyin bir qazaq joq…» – dedi. Kóp oilanyp jatpay, kelisimdi sol kýni berdim. «Qoyandy qamys óltiredi, jigitti namys óltiredi» deydi ghoy, ólsem óleyin dedim de, gharyshqa úshugha kelisimimdi berdim.
– Gharyshqa úshpay jýrgeninizding bir sebebi, ólip qalamyn dep qoryqqandyqtan bolar?
– Osy kýnge deyin qaza bolghan gharyshkerlerding úzyn sany ýsh-tórteu-aq. Al synaqshy-úshqyshtardyng jylyna onshaqtysy mert bolady. Týsindiniz be?
– Týsindim.
– Onda múnday súraq qoymanyz.
– Namys turaly jaqsy sózder aityp otyrsyz. Qazir keybir shendi qazaqtar óz tilinde sóileuge namystanatyn boldy. Al siz kerisinshe, namysynyzdy óz ana tilinizdi ýirenuge júmsadynyz emes pe?..
– Eger mende namys bolmasa, óz ana tilim – qazaq tilin ýirenbes edim. «Ýirenemin» dep óz-ózime sert berdim. Men – qazaqpyn! Óz ana tilimde oilamasam, men kim bolghanym?! Búrynghyday basqa tilde sóilep, sol tilde oilanyp jýre berudi ózime ar sanadym. Óz ana tilimde sóilemegenime namystandym! Kýnde óz-ózimdi tәrbiyeledim. Qúpiyamdy aitayyn, men qazaq tilin óleng arqyly ýirendim.
– Namyssyzdyqty? Parlamentten de kórgen bolarsyz?
– Basty ie beruge bolmaydy. Qazaq erteden baydyng malyn baghyp jýrip, baymen birge dastarqanda qatar otyrghan. Malshy bolsa da baydyng aldynda ómiri  bas iymegen. Mine, naghyz demokratiya! Al býgin qanday masqarany kórip jýrmiz? Jap-jas jigitterding aldynda aqsaqaldar qúraq úshyp jýgirip jýr. Nege? Onyng aqshasy bar, tirep túrghan kókesi kýshti, ýlken qyzmeti bar.
– Bayaghyda bir jetim bala «men qarnymnyng ashqanynan emes, qadirimning qashqanyna jylaymyn» degen eken. Jetim balanyng kýiin keship jýrgen siyaqtysyz?
– Biyliktegi kóp adamgha mening qadirimning qúny bes tiyn. Tәuba, halqyma myng rahmet! Qay jerge barayyn – qúraq úshyp qarsy alghan halyq.
– Siz el ishinde kóp jýresiz. Ásirese, auylda jii bolasyz. Auyl qazaghy ózderin Qazaqstannyng qojasy ekenin sezine me? Olardyng boyynan memlekettik sanany bayqay alasyz ba?
– Aynalayyn, Astanadan eki shaqyrym úzap shyq, onday sezim eshkimde joq. Mýsәpir bolyp otyr. Auylgha baryp kórinder. Eger olardyng aldynda maly bolmasa, aghy bolmasa ne bolar edi. Ýkimet óte ýlken qatelik jasady. Myndaghan adamdar janyn baghyp otyrghan auyl oshaqtaryn qiratyp tastady. Auyl adamdarynyng ýmiti kýl bolyp kókke úshty. Múnday adamdarda qanday memlekettik sana bolady?!
– Deputat bolghangha deyingi elge jasaghan qyzmetin aitpaghanda, Parlament qabyrghasynan halyqtyng soyylyn soqqan, batyl, batyr Toqtar Áubәkirov endi auylda eleusiz jata bere me?
– Jata beretin shyghar… Eshkim kerek qylmasa, jatpaghanda ne isteymin? Zang boyynsha, bosatylghan deputattargha belgili bir uaqyt kóleminde júmys tauyp berui tiyis-tin. Ólip ketkende «sen myna júmysqa barasyng ba, joq pa?» dep súrauy kerek. Eger men «joq, barmaymyn» desem boldy, ol da paryzynan qútylady, men de ókpelemeymin. Al ókinishke qaray, maghan tiri pende әlgindey úsynys aitqan emes. Osylay kereksiz, dalada qalatynymdy men keter aldynda bilgenmin. Biznesmender deputat bolyp jýrgen kezimde jii júmysqa shaqyratyn. Qalay deputattyq mandatty tabys ettim, olar da solay jan-jaqqa tym-tyraqay qashty.
– Qazaq qashan Bayqonyrdy ózi iygeretin kýnge jetedi?
– IYgeruge bolady. Alayda oghan bizding basshylardyng namysy men jigeri jetispey túr. Týbi Bayqonyrdan orystar óz eline ketedi. Jay ketpeydi, olar bәrin býldirip ketedi. Qazir mýmkindik bar kezde ózge elderden bilikti mamandar shaqyra otyryp, birden óz qolymyzgha aluymyz kerek. Sonda ghana Bayqonyr qazaqqa mәngilikke qalady.
– Reseyding Bayqonyrdy jalgha alghany ýshin tólenetin jyldyq qarjysy 115 million dollar turaly gu-gu әngime kóp aitylady. Qarjynyng tolyqtay Qazaqstan qorjynyna týsetinine siz senesiz be?
– Ony Ýkimet biledi. Jalpy 80 milliony aqshalay beriledi. Qalghany tauarlarmen óteledi. 115 million degen aqsha emes. Qazir Últtyq gharysh agenttiginen biyl Resey Bayqonyrdan neshe proton úshyrghaly jatqanyn súranyz, tóbe shashynyz tik túrady.
– Qarapayym esebin aitasyz ba, mәselen, Resey Bayqonyr ýshin Qazaqstangha jylyna 115 million dollar tóleydi. Bayqonyrdan Resey jylyna qansha payda tabady? Al qazaq jeri protonnan qanshalyqty zardap shegip jatyr?
– Ayttym ghoy saghan, qay jerden súrau kerektigin. Sol jerge baryp súra.
– Kimdi pir tútasyz?
– Ózimning Qazybek babamdy pir tútamyn.
– Bos uaqytynyzda angha shyghatynynyzdy bilemiz. Jylqyny janynyzday jaqsy kóresiz. Qolynyz qalt etkende basqa nemen ainalysasyz?
– Qolym bosasa, tehnikamen ainalysamyn. Ózimning jasaghan kóptegen ýlkendi-kishili tehnikalarym bar. Auylda balam sharuashylyqpen ainalysady, sonda baryp egin oramyn. Jalpy, qol bos bolmaydy. Ózime-ózim júmys tauyp alamyn. Tehnika, injenerlik qabilet mening boyymda joghary dengeyde dep aita alamyn, sondyqtan osy salamen shúghyldanghandy janym qalaydy. Lәzzatty osy isten alamyn.
– Joghary sanatty injenerdin, synaqshy-úshqyshtyn, gharyshkerding jylqygha әues boluy qalay?
– Áu basta adamzat jylqygha qúmar bolghan. Onyng ishinde qazaq jylqymen bite qaynasqan. Jas kýnimde bizding ýide jylqy bolmady. Kórshi-qolannyng biyesin ýiine jetkizip bergenime mәz bolatynmyn. Shalqamnan jatyp alyp, «әkem bolsa, bizding ýide jylqy bolar edi, basqasy da bolar edi…» dep armandaytynmyn. Joqshylyq batqan bolar, «óskende mende mindetti týrde jylqy bolady» dep qiyaldadym. Áriyne, Mәskeude jýrgende ol oy qaydan jýzege assyn. Tek qaladaghy ippodromdardyng esigin tozdyryp jýrdim. Elge kelgen song Astananyng irgesinen oryn-jay satyp alyp, jylqy asyrap otyrmyn. Jylqygha barlyq jaghday jasalghan. Ony baghugha da uaqyt tabamyn. Januarlargha erekshe kýtim kerek. Mening jylqylarym óte әdemi, shetinen súlu. Minezderi de kelisti. Jylqylarym ýshin janymdy beruge dayynmyn.
– Gharyshkerding ómirde ókinishi bar ma?
– Bir ghana jaghdaygha ókinemin: alpystan asyp, jana ghana nemere sýiip otyrmyn. Kesh ata boldym. Mening jasyma kelgen kisiler býginde nemerelerin úzatyp nemese ýilendirip, shóbere sýiip jatyr.

 

 

Súhbattasqan Erasyl MAQAJAN
«Alash ainasy» gazeti 29 mamyr 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3246
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5415